Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-127-98 ECLI:EE:RK:1998:3.2.1.127.98.373 AI generated

3-2-1-127-98 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-127-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Juhan Kolki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-127-98 · Riigikohus: Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Juhan Kolki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-127-98

M Ä Ä R U S

Tartus 23. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 17. novembril 1998. a

Juhan Kolki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a

määruse Tartu Linnavalitsuse avalduses AS Ordu likvideerimismenetluse läbiviimiseks

likvideerijate määramise kohta.

Tartu Linnakohtule 14. aprillil 1998. a esitatud avalduses palus Tartu Linnavalitsus algatada AS Ordu

likvideerimismenetluse. Avalduse kohaselt võlgneb AS Ordu Tartu Linnavalitusele 1 344 139 krooni.

AS Ordu on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja. Selle kohta on avaldatud teade 16. detsembri

1997. a Riigi Teataja Lisas nr 205/206. Vastavalt ÄS § 513 lg 31 on võlausaldaja esitanud nõude 4

kuu jooksul sundlõpetamise teate avaldamisest.

Linnakohus rahuldas avalduse ning määras ettevõtte likvideerijaks aktsiaseltsi esimehe Juhan Kolgi.

Apellatsioonkaebuses palus J. Kolk linnakohtu määruse tühistada, kuna 30. augusti 1997. a

üldkoosoleku otsuse alusel arvati J. Kolk ja U. Past juhatusest välja ning uueks juhatajaks valiti

R. Feldman.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et vastavalt TsKS § 279 lg 3 võivad pooled ja protsessiosalised apellatsiooni

korras esitada erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale, kui see on tsiviilkohtupidamise

seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Kohtu poolt

sundlõpetamisele kuuluva ettevõtte likvideerija määramine ei takista asja edasist menetlust ning selle

määruse peale ei ole tsiviilkohtupidamise seadustikus ega äriseadustikus ette nähtud võimalust

apellatsioonkaebuse esitamiseks.

Erikaebuses palus J. Kolk ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Kaebuses leiti, et TsKS § 279 lg 4 alusel peab olema isikul, kelle õiguste ja

kohustuste üle kohus otsustuse on teinud, võimalus edasi kaevata. Kohtu viide TsKS § 279 lg-le 3 on

asjakohatu, kuna kumbki alus ei saagi äriseadustiku alusel tehtava lahendi puhul esineda, kuna

aluseks on äriseadustik. Ka ei ole endine juhataja J. Kolk andnud oma nõusolekut määrata teda

ettevõtte likvideerijaks.

Tartu Linnavalitus leidis, et erikaebus ei ole põhjendatud. Tartu Linnavalitus võlausaldajana ei teinud

ettepanekut likvideerija määramiseks, samuti ei ole esitatud linnavalitsuse ettevõtluse osakonnale

ettevõtteregistris registreerimiseks AS Ordu aktsionäride üldkoosoleku protokolli, milles AS Ordu

uueks juhatajaks valiti R. Feldman.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb protsessiõiguse normi rikkumise tõttu tühistada.

Väär on apellatsioonikohtu järeldus, et sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise määrus pole

TsKS § 279 lg 3 kohaselt apellatsiooni korras edasikaevatav, kuna selle peale edasikaebamist ei ole

sätestatud samas seadustikus ega äriseadustikus ning likvideerija määramine ei takista asja edasist

menetlust. Sundlõpetatud ettevõttelelikvideerija määramist lahendas kohus kui seadusega kohtu

menetlusse antud asja (TsKS § 1 lg 4 ja § 253 p 5), milles tehtud lahendile oli avaldajal või teistel

huvitatud isikutel õigus edasi kaevata.

Kassatsioonkaebuses korratud apellatsioonkaebuse väide - likvideerija määramiseks peab kohus

küsima selle isiku nõusolekut - on seaduse kohaldamise küsimus, mis kuulub hindamisele

apellatsioonkaebuse sisulisel läbivaatamisel.

Seoses sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise menetlusega peab kolleegium vajalikuks

osundada 1. septembril 1998. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. peatükile, milles

reguleeritakse hagita menetlust. Hagita menetlus on üks tsiviilasja menetluse liik ja selle järgi

menetletakse ka sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramist, arvestades erisusi, mis tulenevad

äriseadustikust ja selle § 513 lg 8 alusel väljaantud justiitsministri 1. septembri 1997. a määrusest

"Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord". Eelnevast tulenevaid erisusi arvestades

tuleb TsMS §-s 249 lg 2 sätestatud asjast huvitatud isikutena kaasata asja vähemalt likvideerija

määramise avalduse esitanud isik, isik keda soovitakse määrata likvideerijaks ja sundlõpetatud

ettevõtte esindaja.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule

Erikaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 16. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik