3-2-1-127-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Juhan Kolki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a
Legislator headnote
AI generated3-2-1-127-98 · Riigikohus: Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Juhan Kolki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a
Full text
3-2-1-127-98
M Ä Ä R U S
Tartus 23. detsembril 1998. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 17. novembril 1998. a
Juhan Kolki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a
määruse Tartu Linnavalitsuse avalduses AS Ordu likvideerimismenetluse läbiviimiseks
likvideerijate määramise kohta.
Tartu Linnakohtule 14. aprillil 1998. a esitatud avalduses palus Tartu Linnavalitsus algatada AS Ordu
likvideerimismenetluse. Avalduse kohaselt võlgneb AS Ordu Tartu Linnavalitusele 1 344 139 krooni.
AS Ordu on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja. Selle kohta on avaldatud teade 16. detsembri
1997. a Riigi Teataja Lisas nr 205/206. Vastavalt ÄS § 513 lg 31 on võlausaldaja esitanud nõude 4
kuu jooksul sundlõpetamise teate avaldamisest.
Linnakohus rahuldas avalduse ning määras ettevõtte likvideerijaks aktsiaseltsi esimehe Juhan Kolgi.
Apellatsioonkaebuses palus J. Kolk linnakohtu määruse tühistada, kuna 30. augusti 1997. a
üldkoosoleku otsuse alusel arvati J. Kolk ja U. Past juhatusest välja ning uueks juhatajaks valiti
R. Feldman.
Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et vastavalt TsKS § 279 lg 3 võivad pooled ja protsessiosalised apellatsiooni
korras esitada erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale, kui see on tsiviilkohtupidamise
seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Kohtu poolt
sundlõpetamisele kuuluva ettevõtte likvideerija määramine ei takista asja edasist menetlust ning selle
määruse peale ei ole tsiviilkohtupidamise seadustikus ega äriseadustikus ette nähtud võimalust
apellatsioonkaebuse esitamiseks.
Erikaebuses palus J. Kolk ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks
ringkonnakohtule. Kaebuses leiti, et TsKS § 279 lg 4 alusel peab olema isikul, kelle õiguste ja
kohustuste üle kohus otsustuse on teinud, võimalus edasi kaevata. Kohtu viide TsKS § 279 lg-le 3 on
asjakohatu, kuna kumbki alus ei saagi äriseadustiku alusel tehtava lahendi puhul esineda, kuna
aluseks on äriseadustik. Ka ei ole endine juhataja J. Kolk andnud oma nõusolekut määrata teda
ettevõtte likvideerijaks.
Tartu Linnavalitus leidis, et erikaebus ei ole põhjendatud. Tartu Linnavalitus võlausaldajana ei teinud
ettepanekut likvideerija määramiseks, samuti ei ole esitatud linnavalitsuse ettevõtluse osakonnale
ettevõtteregistris registreerimiseks AS Ordu aktsionäride üldkoosoleku protokolli, milles AS Ordu
uueks juhatajaks valiti R. Feldman.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb protsessiõiguse normi rikkumise tõttu tühistada.
Väär on apellatsioonikohtu järeldus, et sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise määrus pole
TsKS § 279 lg 3 kohaselt apellatsiooni korras edasikaevatav, kuna selle peale edasikaebamist ei ole
sätestatud samas seadustikus ega äriseadustikus ning likvideerija määramine ei takista asja edasist
menetlust. Sundlõpetatud ettevõttelelikvideerija määramist lahendas kohus kui seadusega kohtu
menetlusse antud asja (TsKS § 1 lg 4 ja § 253 p 5), milles tehtud lahendile oli avaldajal või teistel
huvitatud isikutel õigus edasi kaevata.
Kassatsioonkaebuses korratud apellatsioonkaebuse väide - likvideerija määramiseks peab kohus
küsima selle isiku nõusolekut - on seaduse kohaldamise küsimus, mis kuulub hindamisele
apellatsioonkaebuse sisulisel läbivaatamisel.
Seoses sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise menetlusega peab kolleegium vajalikuks
osundada 1. septembril 1998. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. peatükile, milles
reguleeritakse hagita menetlust. Hagita menetlus on üks tsiviilasja menetluse liik ja selle järgi
menetletakse ka sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramist, arvestades erisusi, mis tulenevad
äriseadustikust ja selle § 513 lg 8 alusel väljaantud justiitsministri 1. septembri 1997. a määrusest
"Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord". Eelnevast tulenevaid erisusi arvestades
tuleb TsMS §-s 249 lg 2 sätestatud asjast huvitatud isikutena kaasata asja vähemalt likvideerija
määramise avalduse esitanud isik, isik keda soovitakse määrata likvideerijaks ja sundlõpetatud
ettevõtte esindaja.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
m ä ä r a s:
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a määrus tühistada ja saata asi uueks
läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule
Erikaebus rahuldada.
Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 16. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)
krooni.
Eesistuja H. Jõks
Liikmed L. Laarmaa, J. Luik