3-2-3-19-98 · Riigikohus

3-2-3-19-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 30. novembril 1998. a

Niina Tuma"evit"i kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 1997. a otsuse Pindi Kinnisvara AS hagis Niina Tuma"evit"i

vastu tasumata maksete nõudes.

Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsusega rahuldati Pindi Kinnisvara AS-i hagi ja mõisteti

N. Tuma" evit" ilt välja eluruumi hooldustasu 13763 krooni. Kohtuotsuse kohaselt omandas Pindi

Kinnisvara AS Niina Tuma" evit" ilt 20. veebruari 1996. a ostu-müügilepingu alusel eluruumi

Tallinnas Tehnika 16-3. Kostja on keeldunud üürilepingu sõlmimisest kuid olles faktilistes

üürisuhetes on kohustatud tasuma osutatud teenuste eest. Kostja ei ole tasunud üüri ja

kommunaalteenuste eest alates 1996. a veebruarist ja võlg 1. detsembri 1996. a seisuga on 13763

krooni 45 senti. Kuigi kostja on vaidlustanud nimetatud ostu-müügilepingu Tallinna Linnakohtus,

tuleb kuni jõustunud kohtuotsuseni pidada eluruumi omanikuks Pindi Kinnisvara AS-i. Kohtuotsus

jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a otsusega. Ringkonnakohus leidis, et korteri

omanik on Pindi Kinnisvara AS ja kostja kohustus tasuda hagejale hoolduskulude ja

kommunaalteenuste eest tuleneb ES § 37 lg-test 1 ja 2. Õigeks peeti linnakohtu järeldust, et korteri

omanik ei pea üürnikule tõendama, kas ta on oma kohustused teenuse osutaja ees täitnud.

N. Tuma"evit" esitas teistmisavalduse. Avalduse põhjenduste kohaselt tunnistati Tallinna Linnakohtu

12. mai 1997. a otsusega teises tsiviilasjas nr 2/3/41-5612/96 Tallinnas Tehnika 16-3 eluruumi ostu-

müügileping kehtetuks. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1997. a otsusega.

Seega oli Tehnika 16-3 eluruumi ostu-müügileping tühine algusest peale ega loonud õiguslikke

tagajärgi. Pindi Kinnisvara AS ei ole olnud Tehnika 16-3 eluruumi omanik ja tal ei olnud alust nõuda

N. Tuma" evit" ilt eluruumi hooldustasu. Kohtu poolt tuvastati teises tsiviilasjas, et eluruumi omanik

on N. Tuma" evit" . See asjaolu ei olnud avaldajale teada esimese tsiviilasja lahendamise ajal ja on

kohtuotsuse uuesti läbivaatamise aluseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis teistmisavalduse rahuldamata.

12. augustil 1998. a esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus avaldaja tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS Pindi

Kinnisvara hagi rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsuse tühistamist ei nõuta.

Avaldaja leiab, et kohtud ei võtnud arvesse tema vastuväiteid, et ta ei ole nimetatud eluruumi üürnik,

vaid omanik. Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 1997. a otsusega tunnistati 20. veebruari 1996. a ostu-

müügileping kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1997. a otsusega tuvastati, et

omandiõigus nimetatud korterile ei ole AS-le Pindi Kinnisvara üle läinud ja ta ei ole kunagi olnud

selle korteri omanik. Sellest tulenevalt on ekslik Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a

seisukoht, et hageja ja kostja vahel oli üürisuhe.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 10. juuni 1998. a määruses, et pärast vaidlusalust kohtuotsust

teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et eluruumi omanik on N. Tuma"evit" võib olla aluseks

kohtuvigade parandamisele.

AS Pindi Kinnisvara peab kohtuvigade parandamise avaldust põhjendamatuks. Avaldaja ei kuulu

TsMS §-s 372 loetletud isikute ringi, kes võivad nõuda kohtuvea parandamist ja avalduses pole

viidatud materiaal- või protsessiõiguse normile, mida ringkonnakohus oleks rikkunud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Ühe asjaoluna tugines AS Pindi Kinnisvara oma nõudes ostu-müügilepingule. Kuigi

linnakohtu otsuses on märgitud, et ostu-müügileping on kohtus vaidlustatud, ei peatanud ta üüri- ja

kommunaalteenuste eest tasu nõudmise asjas menetlust. Sellega rikuti TsKS §-s 214 lg 1 p 3

sätestatut, mille kohaselt kohus pidi peatama asjas menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne

teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkorras. Seda rikkumist ei kõrvaldanud ka

apellatsioonikohus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb muutunud õiguslikus olukorras hinnata lisaks

apellatsioonkaebuses väidetule ka protsessiõiguse normi rikkumist linnakohtu poolt ja vajadusel saata

asi uueks läbivaatamiseks linnakohtule.

Ekslik on vastustaja väide, et N. Tuma"evit" on isik, kellel pole TsMS § 372 kohaselt õigust kohtuvea

parandamist nõuda. TsMS §-st 387 lg 1 ei tulene, et sama seadustiku paragrahvis 372 kehtestatud

piirang laieneb isikutele, kes kohtuvea parandamise avalduse esitasid enne nimetatud seadustiku

jõustumist 1. septembril 1998. a. N. Tuma"evit" esitaski kohtuvea parandamise avalduse enne

1. septembrit 1998. a.

Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 1997. a otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Niina Tuma"evit"ile 22. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik