3-2-1-126-98 · Riigikohus

3-2-1-126-98

M Ä Ä R U S

Tartus 15. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa,

vandeadvokaat K. Bachmani ja N. Nikitenko osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

17. novembril 1998. a

Heino Varikmäe erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuli 1998. a määrusele

AS-i Epp likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerija määramise kohta .

Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1998. a määrusega määrati sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kantud

AS-i Epp likvideerijaks aktsionäri Nikolai Nikitenko avalduse alusel aktsiaseltsi juhataja Nikolai

Nikitenko. Kohus juhindus ÄS § 513 lg 3 ja 3š. Määruse põhjenduste kohaselt jättis Tartu Linnakohtu

Registriosakond rahuldamata AS-i Epp ümberregistreerimisavalduse. AS Epp on kantud

sundlõpetatud ettevõtte nimekirja, mille avaldas registriosakond 2. märtsi 1998. a Riigi Teataja Lisas

nr 104/105. Kohus leidis, et avaldaja nõue on tõendatud lisatud dokumentidega.

Linnakohtu määrusele esitas erikaebuse Heino Varikmägi, kes väitis, et tema on AS-i Epp

ainuaktsionär.

Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja linnakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et pooled ja teised protsessiosalised võivad vastavalt TsKS § 279 lg 3

esimese astme kohtu määruse peale erikaebusega apellatsiooni korras edasi kaevata vaid juhtudel, kui

see on seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Kohtumäärus

ettevõtte likvideerija määramise kohta ei takista asja edasist menetlust. Ka ei näe tsiviilkohtupidamise

seadustik ega äriseadustik ette võimalust selle määruse peale apellatsiooni korras edasi kaevata.

Erikaebuses palus A. Varikmägi tühistada ringkonnakohtu määruse protsessiõiguse normi väära

kohaldamise ja tõlgendamise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Linnakohtu määrusest nähtub, et linnakohtu määrusele sai edasi kaevata 10 päeva jooksul. Kaebaja

leidis, et N. Nikitenkol ei olnud õigust algatada aktsiaseltsi likvideerimismenetlust, sest see õigus oli

üksnes võlausaldajal või aktsionäril. AS-i Epp ainuaktsionär on tema ja kohus sunnib teda maksma

palka ettevõtte likvideerijale, kes on pandud seda tööd tegema ilma seadusliku aluseta.

Kolleegiumi istungil palus vastustaja ning AS-i Epp esindaja jätta apellatsioonikohtu määruse

muutmata.

Kolleegium leidis, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks, kuid

ringkonnakohtu määrust tuleb muuta põhjenduste osas.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu põhjendusega, et sundlõpetatud ettevõtte

likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerija määramine ei ole TsKS § 279 lg 3 kohaselt

edasikaevatav. Likvideerija määramist arutas kohus kui kohtu menetlusse antud asja (TsKS § 1 lg 4 ja

§ 253 p 5), milles tehtud lahendile on asjast huvitatud isikul õigus edasi kaevata.

Ettevõtteregistrist kustutamine on sätestatud ÄS § 513. Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mida ei

ole 1997. aasta 1. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või milleäriregistrisse kandmiseks ei

ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on

jäetud rahuldamata, loetakse vastavalt ÄS § 513 lg-le 2 sundlõpetatuks. Samas sätestatakse, et kui

äriregistri pidaja teeb ettevõtja äriregistrisse kandmise avalduse kohta otsuse, millega jätab avalduse

rahuldamata pärast 1997. aasta 1. septembrit, avaldab äriregistri pidaja ise teate Riigi Teataja Lisas.

AS-i Epp sundlõpetamise kohta avaldati teade Riigi Teataja Lisas. Vastavalt ÄS § 513 lg 3š võis

aktsionär esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks ja kohus

ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi.

Seega võis sundlõpetatud ettevõtte likvideerimise algatada aktsionär ja selline õigus oli ka kaebajal.

Sundlõpetatud AS-i Epp likvideerimismenetluse korraldamiseks esitas likvideerija määramiseks

avalduse väidetav AS-i Epp aktsionär Nikolai Nikitenko ja kohus rahuldas selle avalduse.

Vaidlus aktsiate jaotuse üle aktsionäride vahel on lahendatav likvideerimismenetluse käigus. Samuti

peab vastavalt ÄS § 513 lg 3š isik, kes on esitanud kohtule teadvalt vale avalduse likvideerimise

läbiviimiseks, hüvitama sellega aktsionärile tekitatud kahju. Kui kaebaja väidab, et N. Nikitenkol ei

olnud õigust avaldust esitada, siis tulenevalt osundatud sättest saab aktsionär oma rikutud õigusi

kaitsta hagimenetluse korras ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

Juhindudes TsMK § 362 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuli 1998. a määrus muuta põhjenduste osas.

Muus osas jätta määrus muutmata

Erikaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Heino Varikmäele 30. juulil 1998. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa