3-3-1-36-98 · Riigikohus

3-3-1-36-98

M Ä Ä R U S

Tartus, 11. detsembril 1998. a.

Mittetulundusühingu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projekt-

büroode Liit esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 10. detsembril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi mittetulundusühingu Eesti Ettevõtjate Liit ja

mittetulundusühingu Eesti Projektbüroode Liit esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saksa

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1998. a. määrusele

haldusasjas nr. II-3/259/98.

21. juulil 1998. a. esitas mittetulundusühingu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti

Projektbüroode Liit esindaja patendivolinik J. Käosaar Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada Majandusministeeriumi Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 19. juuni 1998. a. otsuse

nr. 256-o seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt kanti 5. detsembril 1996. a. riiklikku kasulike mudelite

registrisse kasulik mudel EE 9600097 U1. Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Projektbüroode Liit

vaidlustasid tööstusomandi apellatsioonikomisjonis kasuliku mudeli EE 9600097 U1 tunnistuse

väljaandmise õiguspärasuse põhjusel, et kaitstud leiutis ei vasta kasuliku mudeli ühtsuse ja

kaitsevõimelisuse kriteeriumi nõuetele ning on seetõttu vastuolus Kasuliku mudeli seaduse §-dega 8

ja 7 lg 2. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 19. juuni 1998. a. otsusega nr. 256-o jäeti kaebus

rahuldamata. Halduskohtule esitatud kaebuses väideti, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni

19. juuni 1998. a. otsus on motiveerimata ja vastuolus Kasuliku mudeli seaduse §-dega 7 lg 2 ning 8.

Samuti väideti kaebuses, et apellatsioonikomisjoni istungil rikuti menetlusnorme.

Tallinna Halduskohtu 27. juuli 1998. a. määrusega haldusasjas nr. 3-703/98 tehti kindlaks, et Eesti

Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindaja kaebus ei kuulu läbivaatamisele

halduskohtus ning tagastati see esitajale HKS § 10 lg 3 alusel läbivaatamatult. Halduskohtuniku

määruses selgitati, et Kasuliku mudeli seaduse § 47 kohaselt võib iga isik esitada kaebuse kasuliku

mudeli tunnistuse väljaandmise õiguspärasuse kohta apellatsioonikomisjonile või hagi kohtusse.

Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitanud isik või kasuliku mudeli

omanik selle vaidlustada, esitades kohtule hagi kolme kuu jooksul arvates apellatsioonikomisjoni

otsuse kuupäevast. Halduskohus hagisid läbi ei vaata.

Sellele kohtumäärusele esitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindaja

patendivolinik J. Käosaar Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada

halduskohtuniku määruse ja võtta kaebus menetlusse. Erikaebuses leiti, et HKS § 5 lg 1 kohaselt võib

igaüks, kes leiab, et HKS §-s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakt või toiming rikub

tema õigusi või piirab tema vabadusi, pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon tegutseb Majandusministeeriumi valitsemisalas ja on

riigivõimuorgan Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses. Apellatsioonikomisjoni otsus on halduse

üksikakt, mille peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub HKS § 4 lg 3 kohaselt halduskohtu

pädevusse. Apellant väitis, et Kasuliku mudeli seaduse § 47 lg 5 ei võta isikult õigust esitada

tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kui haldusorgani otsuse peale kaebust Halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras, kui otsus ei vasta haldusotsustusele esitatavatele

nõuetele. Hinnangu andmine haldusakti seaduslikkusele kuulub halduskohtu pädevusse. Erikaebuses

väideti, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon lahendab Patendiameti otsuste peale esitatud kaebusi.

Eriseadused, millest apellatsioonikomisjon oma tegevuses lähtub, on Kaubamärgiseadus, Kasuliku

mudeli seadus, Patendiseadus ja Tööstusdisaini kaitse seadus. Tööstusomandi õiguskaitset

reguleerivatest seadustest kõige hiljem jõustunud Tööstusdisaini kaitse seaduse § 54 sätestab

sõnaselgelt, et apellatsioonikomisjoni otsuse peale võib kaevata halduskohtusse

Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaubamärgi registreerimise asjas leiti

Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-14/95, et

Patendiameti ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine

kuulub halduskohtu pädevusse.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1998. a. määrusega haldusasjas nr. II-

3/259/98 jäeti erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. juuli 1998. a. määrus muutmata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on õige erikaebuse väide, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon

on organ, kelle õigusakti peale võib kaevata halduskohtusse. Samas leidis ringkonnakohus, et antud

kaebuse läbivaatamine ei kuulu HKS § 3 lg 2 p. 3 alusel halduskohtu pädevusse. Kasuliku mudeli

tunnistuse vaidlustamise korda reguleerib Kasuliku mudeli seaduse § 47. Nimetatud paragrahvi

lõike 5 kohaselt võib kaebuse esitanud isik apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel selle

vaidlustada, esitades kohtule hagi. Sama seaduse § 52 lg 3 kohaselt arutab kohus kasuliku mudeli

alaseid vaidlusi Tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras, arvestades Kasuliku mudeli

seaduse erisusi. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg 4

ja 1. septembril 1998. a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 3 kohaselt lahendab maa-

ja linnakohus mitte üksnes tsiviilasju, vaid ka teisi kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest

tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohus leidis, et asjakohatu on

erikaebuse viide Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a. määrusele haldusasjas nr. III-

3/1-14/95, kuna see lahend on tehtud kaubamärgiseadusest tulenevas vaidluses.

Eesti Ettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindaja vandeadvokaadi vanemabi R. Saks

esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uus määrus.

Kassatsioonkaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et Kasuliku mudeli seaduse § 47 lg 5

osundab imperatiivselt tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste ainuvõimalikule vaidlustamise

teele. Selle sätte sõnastus viitab seadusandja poolt ühele seadusega tagatud kaebeõiguse teostamise

võimalusele, kuid ei välista seejuures võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse haldusakti

seadusevastaseks tunnistamiseks. Kasuliku mudeli seaduse § 47 lg 1 ja lg 3 sätestavad, et iga isik

võib esitada kirjaliku kaebuse, ning toovad välja kaebuse aluseks olevad väited. Kassaator väidab, et

hagiavalduses esitab hageja oma selgelt väljendatud nõude, millega ta palub kaitset oma rikutud või

vaidlustatud varalistele õigustele või varaliste õigustega seotud mittevaralistele õigustele. Antud

juhtumil ei saa kassaatorid ?kaitsta oma õigusi hagi esitamise teel, sest rikutud ei ole nende varalisi

ega varaliste õigustega seotud mittevaralisi õigusi, vaid haldusakti kohaselt on kehtiv kasuliku mudeli

tunnistus, mis on tunnustanud kassaatorite liikmete edasist kutsetegevust häirivat ja raskendavat

kasulikku mudelit.? Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole kassaatoritel võimalik pöörduda HKS

§ 5 lg 1 alusel kaebusega halduskohtusse haldusakti seadusevastaseks tunnistamiseks. Kassaator ei

nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et viide Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a.

määrusele haldusasjas nr. III-3/1-14/95 on asjakohatu. Kasuliku mudeli seadus on intellektuaalse

omandi kaitse valdkonnas üheks eriseaduseks. Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivad

Kaubamärgiseadus, Patendiseadus, Kasuliku mudeli seadus ja Tööstusdisaini kaitse seadus. Kõige

hilisemaks intellektuaalse omandi kaitse seaduseks on Tööstusdisaini kaitse seadus, mille § 54

sätestab sõnaselgelt, et apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitatud kaebuste lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse. Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium kaubamärgi

registreerimise vaidluses. Tuginedes seaduse analoogiale tuleks halduskohtumenetluse korras

lahendada ka kasuliku mudeli asjades apellatsioonikomisjoni otsuste edasine menetlus.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Õige on kassaatori väide, et Kasuliku mudeli seadus, nagu teisedki tööstusomandi õiguskaitset

reguleerivad seadused, kehtestab ka haldusõigusliku kaitse võimaluse.

Kõiki registreerimistaotlusi nii kaubamärgi, leiutise, kasuliku mudeli kui ka tööstusdisainilahenduse

vallas vaatab läbi haldusorgan ? Patendiamet. Tööstusomandit reguleerivad eriseadused ?

Kaubamärgiseadus, Patendiseadus, Kasuliku mudeli seadus ja Tööstusdisaini kaitse seadus ?

määravad kindlaks, mida peab Patendiamet registreerimistaotluste läbivaatamisel kontrollima.

Kasuliku mudeli seaduse § 31 lg 1 sätestab, et riiklikku kasulike mudelite registrit peetakse leiutiste

kohta, mis on tunnistatud kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse kriteeriumidele vastavaks. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt peab seda registrit Patendiamet. Kasuliku mudeli seaduse § 21 lg 1

kohaselt peab Patendiamet registreerimistaotluse menetlemisel kontrollima registreerimistaotluse

dokumentide vormi ja sisu, leiutise objekti ja leiutise ühtsust. Registreerimistaotlus peab Kasuliku

mudeli seaduse § 8 kohaselt sisaldama ainult ühte leiutist. Selle seaduse § 21 lg 5 sätestab, et kui

registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-dele 6, 8 ja 17, teeb Patendiamet kasuliku mudeli

registreerimise otsuse ning teatab sellest tunnistuse taotlejale kirjalikult. Sama seaduse § 21 lg 6

kehtestab, et kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-dele 6, 8 ja 17 või kui tunnistuse

taotleja jätab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puudused kõrvaldamata või selgitused

andmata, keeldub Patendiamet kasulikku mudelit registreerimast ja teeb tagasilükkamise otsuse.

Selles asjas leiavad kaebuse esitajad, et kasuliku mudeli EE 9600097 U1 tunnistuse väljaandmine

Patendiameti poolt ei olnud õiguspärane, kuna selle registreerimisel rikuti Kasuliku mudeli seaduse

§-s 8 sätestatud kasuliku mudeli ühtsuse nõuet.

Kasuliku mudeli seaduse § 27 lg 1 ja § 47 lg 1 kohaselt võib isik, kes ei ole Patendiameti otsusega

nõus, vaidlustada selle tööstusomandi apellatsioonikomisjonis või kohtus. Tööstusomandi

apellatsioonikomisjon on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks.

Kasuliku mudeli tunnistuse vaidlustamist reguleerib Kasuliku mudeli seaduse § 47. Selle paragrahvi

lõige 5 sätestab, et apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitanud isik või

kasuliku mudeli omanik selle vaidlustada, esitades kohtule hagi kolme kuu jooksul

apellatsioonikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. Selles kontekstis on sõna ?hagi? eksitav.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on haldusotsustus, mida saab vaidlustada

üksnes halduskohtus. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 15. septembri

1995. a. määruses haldusasjas nr. 3/1-14/95. Apellatsioonikomisjoni otsus peab vastama halduse

üksikaktile esitatud nõuetele. Majandusministri 15. juuli 1998. a. määrusega nr. 26 kinnitatud ?

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse? punkti 42 kohaselt peab apellatsioonikomisjoni

otsus olema põhjendatud ja tuginema kaebuse arutamisel kindlakstehtud asjaoludele. Otsuses peab

sisalduma kaebuse sisu kokkuvõte, esitatud tõendite ja põhjenduste kokkuvõte, kaebaja nõue, viide

otsuse tegemisel kohaldatud seadustele, otsuse põhjendus, resolutsioon ning selgitused otsuse

vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.

Kui isik pole tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega rahul ja vaidlusaluseks on asjaolud,

mida peab Patendiamet leiutise kandmisel riiklikku kasulike mudelite registrisse kontrollima, siis on

isikul õigus pöörduda HKS §-de 3 lg 1 p.1 ja 4 lg 1 p.1 alusel kaebusega halduskohtusse.

2. HKS §-de 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine

ameti kui riigiasutuse õigusakti või toimingu peale. HKS § 5 lg 1 sätestab, et igaüks, kes leiab, et

sama seadustiku §-s 4 nimetatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. Kui

tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata,

võib vastavalt HKS §-le 5 lg 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus.

Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada

samaaegselt kaebuse halduskohtule ka Patendiameti otsuse peale.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus ja

Tallinna Halduskohtu määrus kuuluvad tühistamisele ning asi tuleb saata uueks kohtuliku

läbivaatamise ettevalmistamiseks Tallinna Halduskohtusse.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1998. a. määrus

haldusasjas nr. II-3/259/98 ja Tallinna Halduskohtu 27. juuli 1998. a. määrus haldusasjas nr. 3-

703/98 ning saata asi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada advokaadibüroole ?Raidla & Partnerid? nende poolt mittetulundusühingu Eesti

Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projektbüroode Liit eest tasutud

kassatsioonikautsjon 1100 (üks tuhat ükssada) krooni.

Määrus jõustub 21. detsembril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann