3-3-1-35-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 10. detsembril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Veera Ja"ina kassatsioonkaebuse Viru Protsessiosalisena võttis istungist osa Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Siil. Juures oli
Legislator headnote
AI generated3-3-1-35-98 · Riigikohus: vaatas 10. detsembril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Veera Ja"ina kassatsioonkaebuse Viru Protsessiosalisena võttis istungist osa Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Siil. Juures oli
Full text
3-3-1-35-98
M Ä Ä R U S
Tartus, 11. detsembril 1998. a.
V. Ja"ina kassatsioonkaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel
vaatas 10. detsembril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Veera Ja"ina kassatsioonkaebuse Viru
Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1998. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-61/98.
Protsessiosalisena võttis istungist osa Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Siil. Juures oli
halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
Narva Linnavalitsuse 16. aprilli 1997. a. korraldusega nr. 436-k otsustati viia läbi üürilepingu alusel
kasutatavate eluruumide erastamise enampakkumine. Korralduse punkti 1.9 kohaselt oli
enampakkumisele esitatud eluruumide nimekirjas ka korter asukohaga Kangelaste 17-49.
V. Ja"ina esitas 20. märtsil 1998. a. Narva halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada
linnavalitsuse nimetatud korraldus seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt müüdi korter asukohaga
Kangelaste 17-49 20. mail 1997. a. O. Protassevit"ile, kellega AS Narva Elamuvaldus sõlmis
17. juunil 1997. a. ostu-müügilepingu. Kaebaja esitas 1994. a. avalduse eluruumi erastamiseks, kuid
tema avaldust ei võetud üürivõlgnevuse tõttu vastu. Avalduse vastuvõtmisest keeldumisel viidati
linnavalitsuse 23. septembri 1993. a. korraldusele nr. 164-k. Samas ei informeerinud linnavalitsus
kaebajat, et tal on võimalus korter erastada. Linnavalitsus ja kohustatud subjekt on rikkunud seadust
ja kaebaja õigust eluruum erastada. Kaebaja palus ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg, sest ta sai
vaidlustatavast korraldusest teada alles 1998. a. veebruari lõpus, kui koostas apellatsioonkaebust
tsiviilasjas. Kaebuse esitajale korteri enampakkumisele panekust ei teatatud.
Narva halduskohtuniku 5. mai 1998. a. määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata.
Kohtumääruse kohaselt tuvastati kohtuistungil, et V. Ja"ina sai enampakkumisest teada 11. mail
1997. a. Mõjuvaid põhjusi tähtaja möödalaskmiseks pole. Kaebaja väidet, et ta ei tunne seadust, ei
saa arvestada.
V. Ja"ina esitas selle kohtumääruse peale erikaebuse, milles palus tühistada määrus ja ennistada
kohtusse pöördumise tähtaeg. Erikaebuses väideti, et V. Ja"ina sai oma õiguste rikkumisest teada
pärast 23. veebruari 1998. a. Ta sai küll AS Narva Elamuvaldus kirjast teada 11. mail 1997. a., kuid
kohtule pole esitatud tõendeid, et 16. aprilli 1997. a. korraldus nr. 436-k on V. Ja"inale teatavaks
tehtud.
Viru Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1998. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja kaevatud
kohtumäärus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et V. Ja"ina sai oma
õiguste rikkumisest teada hiljemalt 11. mail 1997. a., kui AS Narva Elamuvaldus saatis talle teate
tema korteri enampakkumisele paneku kohta. V. Ja"ina kinnitas selle teate kättesaamist nii esimese
astme kohtu istungil kui ka ringkonnakohtu istungil. V. Ja"ina seletustest ringkonnakohtu istungil
nähtub, et ta ei võtnud pärast teate kättesaamist midagi ette saamaks selgust oma korteri asjas.
Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.
V. Ja"ina esitas ringkonnakohtu selle määruse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada
määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kassaator leiab, et kohtud kohaldasid ebaõigesti HKS
§ 7 lg 1 ja 3 ning KOKS § 31 lg 5. Kohus andis ebaõige hinnangu AS Narva Elamuvaldus 11. mai
1997. a. teatele, et korter müüakse võlgade katteks ja pannakse avalikule enampakkumisele, kuna
üürnik keeldus korterit erastamast. See teatis pole teatis linnavalitsuse 16. aprilli 1997. a. korraldusest
nr. 436-k. V. Ja"inale kui huvitatud isikule linnavalitsuse vaidlustatud korraldust ei saadetud. Sellega
rikuti KOKS § 31 lg 5. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel.
Narva Linnavalitsuse, AS Narva Elamuvaldus ja O. Protassevit"i kirjalikes vastustes
kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium
l e i d i s :
1. HKS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul; kui aga
seaduses sellist tähtaega pole kehtestatud, siis esitatakse kaebus ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil
isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib
halduskohus tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuvatel põhjustel.
Vastavalt KOKS §-le 31 lg 5 tuleb valla- või linnavalitsuse korraldused saata täitjatele ja teistele
asjaosalistele.
Kohtutoimikutest ei nähtu, et Narva Linnavalitsus on V. Ja"inale saatnud 16. aprilli 1997. a.
korralduse nr. 436-k. See KOKS § 31 lg 5 rikkumine ei pruugi aga tähtaja ennistamise otsustamisel
olla määrava tähtsusega, kui muude tõenditega on tuvastatud, millal V. Ja"ina sai teada või pidi teada
saama tema õigusi väidetavalt rikkuvast linnavalitsuse korraldusest.
2. Motiveerimata on esimese ja teise astme kohtu seisukoht, et V. Ja"ina sai oma õiguste väidetavast
rikkumisest teada hiljemalt 11. mail 1997. a., mil AS Narva Elamuvaldus saatis talle teate korteri
avalikule enampakkumisele paneku kohta. Korteri avalikule enampakkumisele panekust teada
saamisest ei saa veel järeldada, et V. Ja"ina sai teada või pidi teada saama, et on olemas avaliku
enampakkumise aluseks olev linnavalitsuse korraldus, mis võib rikkuda tema õigusi. Seda enam, et
AS Narva Elamuvaldus nimetatud kirja kohtutoimikutes ei ole. See kiri tuleb asja uueks arutamiseks
välja nõuda. Asja uuel arutamisel tuleb kontrollida, kas AS Narva Elamuvaldus kirjas korteri
avalikule enampakkumisele paneku kohta oli osundus Narva Linnavalitsuse 16. aprilli 1997. a.
korraldusele nr. 436-k. Sellise osunduse olemasolu või puudumine võib omada tähtsust tähtaja
ennistamise otsustamisel.
Esimese ja teise astme kohtu toimikutes olevate materjalidega pole ümber lükatud kassaatori väide, et
ta sai linnavalitsuse vaidlustatud korraldusest teada 23. veebruaril 1998. a., mil ta koostas
apellatsioonkaebust tsiviilasjas. Asja uueks arutamiseks tuleb nõuda välja vastava tsiviilasja
materjalid.
Kohtud on ebaõigesti kohaldanud HKS § 7 lg 1 ja 3. Kui valla- või linnavalitsuse korraldus, mis
väidetavalt rikub kaebaja õigusi, on vastuolus KOKS §-ga 31 lg 5 jäänud talle saatmata, siis tuleb
nende sätete kohaldamiseks kindlaks määrata päev, mil kaebaja sai teada või pidanuks teada saama
sellest korraldusest. See rikkumine võis viia ebaõigele lahendile ning toob seetõttu kaasa esimese
astme kohtu määruse ja ringkonnakohtu määruse tühistamise HKS § 36 lg 2 alusel.
Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium
m ä ä r a b :
Rahuldada Veera Ja"ina kassatsioonkaebus.
Tühistada Viru Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1998. a. määrus haldusasjas nr. II-3-61/98 ja
Narva Linnakohtu halduskohtuniku 5. mai 1998. a. määrus haldusasjas nr. 3-48.
Saata asi tähtaja ennistamise otsustamiseks Narva Linnakohtu halduskohtunikule.
Tagastada Veera Ja"inale kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni.
Määrus jõustub 21. detsembril 1998. a. teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel