3-2-3-16-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi tsiviilkolleegiumi 7. juuni 1996. a otsuse Tatjana Jalunina hagis Sergei Rublevski ja Aleksandr
Legislator headnote
AI generated3-2-3-16-98 · Riigikohus: Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi tsiviilkolleegiumi 7. juuni 1996. a otsuse Tatjana Jalunina hagis Sergei Rublevski ja Aleksandr
Full text
3-2-3-16-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 8. detsembril 1998. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 23. novembril 1998. a
Aleksandr Jalunini kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viru Ringkonnakohtu
tsiviilkolleegiumi 7. juuni 1996. a otsuse Tatjana Jalunina hagis Sergei Rublevski ja Aleksandr
Rublevski vastu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks.
Tatjana Jalunina esitas Narva Linnakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista S. Rublevskilt ja
A. Rublevskilt hageja poja kasuks seoses toitja surmaga tekitatud kahju seaduses ettenähtud suuruses.
Samuti palus hageja välja mõista kostjatelt saamatajäänud tulu 6300 krooni ja moraalse kahju
hüvitamiseks 360 000 krooni. Hagi esitati tuginedes TsK §-dele 458, 461 ja 463.
Hagiavalduse kohaselt toimus 3. oktoobril 1991. a A. Rublevski süül liiklusavarii, milles hukkus
hageja abikaasa A. Jalunin. Kahju eest peab vastutama ka S. Rublevski kui suurema ohu allika
omanik. Vastavalt TsK §-le 458 on kostjad kohustatud hüvitama tekitatud kahju, mis tekitati suurema
ohu allikaga. Õigus kahju hüvitamisele seoses toitja kaotusega on hageja alaealisel 15-aastasel pojal
Aleksandr Jaluninil, kes oli hukkunu ülalpidamisel. Saamatajäänud tulu väljamõistmist põhjendas
hageja sellega, et seoses abikaasa hukkumisega kaotas perekond viimase tööstaa"i, mille alusel anti
välja rahvakapitali obligatsioon, mille väärtuseks on 6300 krooni.
Hageja leidis, et kostjad peavad talle hüvitama moraalse kahju, mida ta hindas 360 000 kroonile,
kuna abikaasa hukkumisega halvenes tal tervis ning ta peab kasutama tasulist meditsiiniabi.
Linnakohus mõistis, juhindudes TsK §-dest 458 ja 463, S. Rublevskilt ja A. Rublevskilt solidaarselt
välja Tatjana Jalunina kasuks ühekordselt kahju hüvitamiseks 13 687 krooni 50 senti, millest 6300
krooni oli saamatajäänud rahvakapitali obligatsiooni maksumus ja 7387 krooni 50 senti hüvitis seoses
toitja kaotusega. Alates 1. jaanuarist 1995. a kuni poeg Aleksandri täisealiseks saamiseni, so kuni
30. oktoober 1996. a, mõistis kohus kostjatelt välja igakuiselt 418 krooni 50 senti. Ülejäänud osas
jäeti hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse esitasid mõlemad pooled.
Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt toitja kaotusega tekitatud kahju hüvitamise ja
6300 krooni väljamõistmise osas protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu otsuse
motiivide kohaselt ei ole linnakohus oma otsuses märkinud, millisele seadusele tuginedes jõudis
kohus järeldusele, et kannatanu A. Jaluninil oleks 1. jaanuaril 1991. a õigus saada rahvakapitali
obligatsiooni ning millise seaduse alusel oleks selle saamatajäämine kuulunud hüvitamisele.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et alusetu oli 6300 krooni väljamõistmine saamatajäänud
rahvakapitali obligatsiooni eest. Samuti võib linnakohtu otsusest välja lugeda, et 3. oktoobrist 1991. a
kuni 1. juulini 1992. a sai hageja pensioni kroonides.
Ringkonnakohus nõustus S. Rublevski väitega, et temal ei tule kanda varalist vastutust seoses
A. Jalunini hukkumisega. TsK § 458 tuleneva kohustise kohustatud subjektiks on isik, kel oli faktiline
võim mootorsõiduki üle kahju tekitamise momendil. A. Rublevski (S. Rublevski poeg) oli täisealine
juhilubadega isik, kes pidi täitma liikluseeskirjadest tulenevaid nõudeid.
Ringkonnakohus mõistis välja A. Rublevskilt T. Jalunina kasuks toitja kaotusega tekitatud kahju
hüvitamiseks ühekordselt ajavahemiku 3. oktoobrist 1991. a kuni 1. juunini 1996. a eest 17 066
krooni 5 senti ning alates 1. juunist 1996. a kuni poja Aleksandri 18-aastaseks saamiseni või
miinimumpalga muutumiseni või toitjakaotuspensioni muutumiseni igakuiselt 815 krooni 55 senti.
Avalduse kohtuvigade parandamiseks esitas Aleksandr Jalunin. Avalduse motiivide kohaselt sätestab
TsK § 463 lg 3 p 1 uus redaktsioon õppureile hüvitatava kahju tähtaja statsionaarsel õppijal 24-
aastaseks saamiseni. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme.
Kolleegium leidis, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb tühistada
osas, millega A. Rublevskilt mõisteti alates 1. juunist 1996. a kuni Aleksandr Jalunini, sünd.
30. oktoobril 1978. a, 18-aastaseks saamiseni (õppimise korral) või miinimumpalga muutumiseni või
toitjakaotuspensioni muutumiseni välja igakuiselt 815 krooni 55 senti.
17. aprilli 1996. a tsiviilkoodeksi muutmise seaduse §-ga 1 muudeti TsK § 463 lõike 3 punkti 1. Selle
muudatuse kohaselt hüvitatakse kahju alaealisele " kuni 18-aastaseks saamiseni (päevases
õppevormis õppijatele " kuni 24-aastaseks saamiseni). Seadus avaldati RT I 1996, 31, 630 14. mail
1996. a ja oli ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal jõustunud. Ringkonnakohus ei ole seda
seadusemuudatust arvesse võtnud.
Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. juuni 1996. a otsus tühistada osas, millega Aleksandr
Rublevskilt mõisteti alates 1. juunist 1996. a kuni Aleksandr Jalunini, sünd. 30. oktoobril
1978. a, 18-aastaseks saamiseni (õppimise korral) või miinimumpalga muutumiseni või
toitjakaotuspensioni muutumiseni igakuuliselt 815 krooni 55 senti.
Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.
Tagastada Aleksandr Jaluninile 28. juulil 1998. a tasutud kautsjon 550 (viissada viiskümmend)
krooni.
Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
Eesistuja J. Odar
Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa