3-2-1-124-98 · Riigikohus

3-2-1-124-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja J. Rätsep vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 9. novembril 1998. a

Marju Talseni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai

1998. a otsuse AS-i Terve Hammas hagis Marju Talseni vastu töölepingu lõpetamise õiguse

tunnistamiseks

Marju Talsen töötas AS-s Terve Hammas alates 12. jaanuarist 1994. a hambaarsti abina. Temaga

lõpetati tööleping 6. jaanuaril 1997. a töölepinguseaduse (TLS) § 76 alusel. Töövaidluskomisjoni

6. märtsi 1997. a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine M. Talseniga ebaseaduslikuks ja AS-lt

Terve Hammas mõisteti välja TLS § 117 lg 2 ja § 119 lg 1 ja 2 alusel 12 292 krooni ja 80 senti. AS

Terve Hammas esitas 14. aprillil 1997. a kohtusse hagiavalduse ja töövaidluskomisjoni otsus ei

jõustunud.

Hageja palus tunnistada tema õigust tööleping M. Talseniga lõpetada TLS § 76 alusel. Hagiavalduse

kohaselt pidanuks kostja olema tööl graafiku järgi 4. jaanuaril 1997. a. Kostja tööle ei tulnud, haiguse

kohta dokumenti ei esitanud. Kostja nõustus hageja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte

kokkuleppel. Veel leppisid pooled kokku, et kostjale makstakse töölepingu lõpetamisel hüvitisena

kahe kuu keskmise palk. Kostja tuli lõpparvele järele alles 3. veebruaril 1997. a. Samal päeval tehti

sissekanne kostja tööraamatusse, kuna kostja ei esitanud tööle asumisel tööraamatut.

M. Talsen esitas 22. septembril 1997. a vastuhagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Kostja hagiavalduse kohaselt puudus ta töölt haiguse tõttu.

3. veebruaril 1997. a sai kostja teada, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel. Samal päeval

maksti talle välja jaanuarikuu palk 105 krooni, kasutamata puhkuse eest 260 krooni ja 65 senti ning

tehti tööraamatusse kanne töölepingu lõpetamise kohta. Kostja leidis, et töölepingu lõpetamise

põhjuseks oli koondamine. Ta palus hagejalt välja mõista töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

kuue kuu keskmise palga ulatuses 9540 krooni, 28 päeva lõpparve väljamaksmisega viitamise eest

keskmise palga 2171 krooni ja 40 senti ja tööraamatu kinnipidamise eest 2171 krooni ja 40 senti.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

hageja ei esitanud kostjale TLS § 76 ettenähtud kirjalikku taotlust töölepingu lõpetamiseks poolte

kokkuleppel. Individuaalsete töövaidluste lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on

töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud

selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja sai töölepingu lõpetamise alusest

teada 3. veebruaril 1997. a, töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel kostjale töölepingut ei antud.

Töölepingu lõpetamisel rikkus hageja oluliselt seadust. Seetõttu tuleb kostjale hüvitisena välja mõista

tema kuue kuu keskmine palk võttes aluseks kuupalga 1590 krooni. Lõpparve sai kostja kätte

3. veebruaril 1997. a. Seega viivitas hageja lõpparve väljamaksmisega 28 päeva. TLS § 119 lg 2

alusel tuleb hüvitis 2171 krooni ja 40 senti välja mõista lähtudes päevapalgast 77 krooni ja 55 senti.

Hageja juures töötamise ajal oli kostja tööraamat tema käes. Kuna TLS § 20 lg 2 alusel oli

tööraamatu pidamine hageja kohustuseks ja hageja töölepingu lõpetamisel ei andnud kostjale

tööraamatut, siis tuleb hagejalt välja mõista 2171 krooni ja 40 senti tööraamatu kinnipidamise eest 28

päeva.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse kostjale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue

kuu keskmise palga ja tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmise osas. Tühistatud

osas tehtud uue otsusega jättis ringkonnakohus kostja vastuhagi töölepingu ebaseadusliku lõpetamise

ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt linnakohus tuvastas, et töölepingu lõpetamine TLS § 76

alusel oli ebaseaduslik ning töötajale on töölepingu lõpetamisel kahe kuu hüvitis välja makstud. Kui

töötaja loobub tööle ennistamise taotlusest, on tööandja TLS § 117 lg 2 kohaselt töölepingu

ebaseaduslikul lõpetamisel kohustatud töötajale maksma hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga

ulatuses. Kolleegium leidis, et on õiglane, kui töötaja saab töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses, kuna kostja töötas hageja juures kaks aastat ning

4. jaanuaril 1997. a töölt puudumise kohta haiguslehte ei esitanud. Nimetatud suuruses on hüvitis

kostjale välja makstud töölepingu lõpetamisel, mistõttu ei ole alust hagi rahuldada. Alusetu on kostja

nõue tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks. Tööraamat oli kostja käes. TLS § 119 lg-s 1

ettenähtud hüvitis ei ole kohaldatav sanktsioonina tööraamatu pidamise eeskirjade rikkumise eest.

Kuna hageja ei saanudki tööraamatut kinni pidada, siis ei olnud kostjal pärast töölepingu lõpetamist

tööleasumine teise tööandja juurde takistatud.

Kassatsioonkaebuses palus M. Talsen ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata

tema vastuhagi töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ja tööraamatu

kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ja hagi selles osas rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei

ole apellatsioonikohus hinnanud kõiki tõendeid ja välja selgitanud asjaolusid kogumina, igakülgselt

ja täielikult ning on vääralt kohaldanud ITLS § 30 lg 2. Hageja rikkus töölepingu lõpetamisel

jämedalt seadust. 4. jaanuar 1997. a oli kassaatoril vaba päev " laupäev ja haiguslehte esitama ta ei

pidanud. ITLS § 30 lg 2 kohaselt ei ole väljamakstav hüvitis sõltuvuses sellest, kas töötaja asus teise

tööandja juurde tööle või mitte. Kuna TLS §-s 117 lg 2 sätestatud hüvitis on ette nähtud töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest, siis on väär vähendada hüvitist põhjusel, et töötajale on tehtud teisi

väljamakseid. Apellatsioonikohus leidis, et kostjaga töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid

hüvitist välja ei mõistnud. Kostja tööle asumisel ja hiljem tööraamatusse kande tegemiseks selle

vastuvõtmata jätmisega rikkus hageja seadust, mille tõttu kostjal ei olnud võimalust tõendada uue

töökoha otsimisel oma erialast tööstaa"i.

Vastuses leiti, et kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks

puudub alus.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMK § 363 p 1 alusel materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise tõttu osa, millega jäeti rahuldamata hüvitise nõue töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest.

Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et hüvitise nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ei

kuulu rahuldamisele, kuna kostjale on töölepingu lõpetamisel makstud hüvitiseks kaks kuupalka.

Kohtud on tuvastanud, et hageja lõpetas kostjaga töölepingu ebaseaduslikult ja kostja loobus tööle

ennistamist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, siis vastavalt TLS § 117 lg-le 2 on tööandja

kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu

seadus ei tulene, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks lugeda hüvitiseks

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kuna kohus tunnistas kostjaga töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks, siis pidi sellele järgnema tööandja vastutus TLS § 117 lg 2 alusel. Seega pidanuks

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel kohus kohaldama hageja suhtes TLS § 117 lg-

s 2 ettenähtud sanktsiooni.

Kuna kostja tööraamat oli tema enda käes, siis leidis apellatsioonikohus õigesti, et hageja ei saanud

seda kinni pidada. Vastavalt tööraamatu täitmise korra p-le 1.2 on töötaja kohustatud põhikohaga

tööleasumisel esitama tööandjale tööraamatu. Seega on tööraamatu esitamine töötaja kohustuseks.

Kuigi TLS § 20 lg 2 sätestab tööandjale kõigi põhikohaga töötajate kohta tööraamatu pidamise

kohustuse, ei saa olukorras, kus hageja ei esitanud kostjale tööraamatut, kohaldada tööandja suhtes

TLS § 119 lg 1 sätestatud vastutust.

Kolleegium jätab tähelepanuta kaebuse väited tõendite hindamise osas, sest vastavalt TsMK § 353

lg 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Juhindudes TsMK § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 1998. a otsus osas, millega Marju

Talseni vastuhagiAS-i Terve Hammas vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise

saamiseks jäeti rahuldamata ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Tööõigusabi AS-le 15. juunil 1998. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, J. Rätsep