3-2-1-118-98 · Riigikohus

3-2-1-118-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 25. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja J. Rätsep vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 2. novembril 1998. a

Virve Kirsipuu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni

1998. a otsuse Virve Kirsipuu hagis Jaan Lagle vastu takistuste kõrvaldamiseks kaasomandis

oleva asja kasutamisel.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kuulub Tallinnas Aarde 1/Vaniku 6 asuv elamu Jaan Lagle,

Virve Kirsipuu ja Õie Gildeni kaasomandisse, igaühele 1/3 mõttelises osas.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus V. Kirsipuu tunnustada tema õigust läbipääsule ruumist nr

28 toa nr 31 kasutamiseks ja kohustada J. Laglet mitte tegema takistusi kaasomandis oleva elamu

kasutamisel. Hagi paluti rahuldada AÕS § 72 lg 3 ja 5 ning TsÜS § 112 lg 2 p 1, 5 alusel. Hageja

tugines sellele, et tema kasutab katusekorrusel kaasomanike kokkuleppel ruumi nr 31, kostja J. Lagle

kasutab ruume nr 28, 29, 30, 32, 36 ja 37 ning Õ. Gilden kasutab ruumi nr 35. Ruumid nr 27

(trepikoda), 33 (esik) ja 34 (tualett) on ühiskasutuses. Hageja kasutusse jäetud ruumi nr 31 (tuba) on

võimalik siseneda üksnes ruumi nr 28 (esik) kaudu. J. Lagle vaidles hagile vastu, kuna linnakohtu

29. aprilli 1996. a määrusega kinnitatud kõigi kaasomanike kokkuleppega on elamu kasutuskord

kindlaks määratud ja ruum nr 28 on jäetud tema ainukasutusse. Hageja lubas elamu esimesel korrusel

tema kasutuses olevast toast ehitada keerdtrepi tuppa nr 31.

Linnakohus jättis 30. aprilli 1997. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt

valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja AÕS § 72 lg 1 kohaselt kokkuleppel või kaasomanike

enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast. Elamut

Aarde1/Vaniku 6 valdavad ja kasutavad kaasomanikud 29. aprilli 1996. a kohtumäärusega kinnitatud

kokkuleppe alusel. Kaasomanike kokkuleppe kohaselt ei kuulu ruum nr 28 kaasomanike

ühiskasutusse, vaid seda kasutab kostja. Kohus asus seisukohale, et määrusega kinnitatud kokkulepet

saab muuta vaid kaasomanike uus kokkulepe.

Ringkonnakohus tühistas 20. oktoobri 1997. a määrusega linnakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse

TsKS § 218 p 3 alusel. Määruse motiivide kohaselt on Tallinna Linnakohus 29. aprillil 1996. a

kinnitanud kaasomanike kokkuleppe elamu kasutuskorra kindlaksmääramises. V. Kirsipuu esitas

21. oktoobril 1996. a kohtule hagi samal alusel ja sama eseme suhtes, paludes elamu kasutuskorda

ümber jagada.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 1998. a määrusega ringkonnakohtu määrus tühistati ja saadeti

asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Riigikohus leidis, et apellatsioonikohus

kohaldas vääralt TsKS § 218 p 3, mille kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui samade poolte

vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel on kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepe.

Hageja ei soovinud kaasomanike kokkuleppe muutmist kaasomandi kasutamisel, vaid takistuse

kõrvaldamist kaasomandis oleva asja kasutamisel. Selle nõude osas samade poolte vahel jõustunud

kohtulahendit kohtule ei ole esitatud. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1996. a määrusega ei määratud

kindlaks ruumide kasutuskorda.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 1998. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse motiive ja jäeti

rahuldamata hagi õiguse tunnustamiseks läbipääsule ruumist nr 28 ja Jaan Lagle kohustamiseks mitte

tegema selleks takistusi. Apellatsioonikohus leidis, et seadus määrab kindlaks, kuidas toimub

kaasomandi valdamine ja kasutamine. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad

ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub

suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul puudub ruumi nr 28 osas nii kaasomanike kokkulepe kui

ka enamuse otsus selle valdamiseks ja kasutamiseks. Kuivõrd V. Kirsipuu õigused on kindlaks

määramata, siis puudub alus väitel, et talle tehakse takistusi tema seaduslike õiguste teostamisel.

Seadus ei tee kohtule ülesandeks tunnistada kaasomaniku õigust ühe või teise ruumi kasutamisele,

kui kaasomanikud ise ei ole selle kasutuskorda kindlaks määranud. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli

1996. a määrus kaasomanike vahelise kokkuleppe kinnitamise osas ei määranud kindlaks

kaasomanike mõtteliste osade kasutamise korda, st ei määranud kindlaks, millised ruumid

kaasomandis olevast elamust jäävad kaasomanike ühiskasutusse ja millised ruumid iga kaasomaniku

ainukasutusse. Seetõttu jäeti rahuldamata V. Kirsipuu hagi tema õiguse tunnustamiseks läbipääsule

ruumist nr 28 toa nr 31 kasutamiseks ja J. Lagle kohustamiseks mitte tegema selleks takistusi. Samuti

leidis apellatsioonikohus, et advokaat R. Kaldre protsessi lubamine J. Lagle esindajana ei olnud

protsessiõigusnormide rikkumine, kuna selleks oli vastav volitus.

Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja uue otsusega hagi rahuldada.

Apellatsioonikohus asus seisukohale, et kaasomandis oleva elamu kasutuskord on määratlemata ning

seetõttu ei ole hageja seaduslikud õigused kaitstavad. Kassatsioonkaebuse kohaselt on

apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 301 lg 1, millest lähtuvalt ringkonnakohus kontrollib esimese

astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires. Kaasomanike vahelisele kokkuleppele kasutuskorra määramise kohta ei ole seadus

vorminõudeid kehtestanud. Samuti ei ole keegi protsessiosalistest väitnud, et elamu kasutuskord ei

oleks määratletud. Elamus asuvad eluruumid, köögid, WC-d ja muud iseseisva otstarbega ruumid on

kaasomanike vahel jagatud ning nende kasutuskorra osas kaasomanike vahel vaidlusi ei ole. AÕS

§ 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus kasutada ühist asja niivõrd, kui see ei taksita teiste

kaasomanike kaaskasutust. Kassaator peab kaasomaniku huve rikkuvaks, kui üks kaasomanik teeb

teisele kaasomanikule takistusi selle elamuosa kasutamisel, mille kasutusvõimaluse puudumisel ei saa

teine kaasomanik kasutada ka seda elamu osa, mille kasutamiseks on tal ainuõigus. Samuti leiab

kassaator, et advokaat R. Kaldrel puudus volitus J. Lagle esindamiseks linnakohtu istungil. TsKS § 79

lg 1 kohaselt võib isik esineda kohtus isiklikult või esindaja kaudu. Linnakohtus esindas kostjat

advokaat R. Kaldre, kellel oli volitus esindada K. Laglet, kes omab volitust esindada J. Laglet.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja esindaja K. Lagle, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik

ning alusselle tühistamiseks puudub.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p. 2 alusel protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike

enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Hageja tugines oma

nõudes sellele, et elamu kasutamiseks on kaasomanike kokkulepe. Kaasomanike kokkulepet ei

välistatud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 1998.a määruses. Nimetatud määruses leiti, et

Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1996.a määrusega ei kinnitatud kaasomanike kokkulepet kaasomandis

oleva asja kasutamiseks. Eeltooduga tuleb nõustuda - linnakohtu määruse resolutsioonis ei käsitleta

kasutuskorra kindlaksmääramist. Samas ei välista kaasomanike kokkuleppe kinnitamise kohta

kohtumääruse puudumine kaasomanike kokkuleppe olemasolu. Apellatsioonikohtu otsuses pole

põhjendatud, miks ei arvestata hageja ja ka apellatsioonkaebuse vastuses sisalduvat väidet, et

kaasomanike kokkulepe ruumide kasutamiseks on sõlmitud. Kui kaasomanike kokkulepe elamu

kasutamiseks on olemas, siis tuleb võtta seisukoht, kas esitatud hagi kuulub rahuldamisele või mitte.

Kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kaasomanikel kasutuskord määrata

AÕS §-s 72 lg 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus

sama paragrahvi lg 5 alusel.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et TsKS § 83 alusel edasivolituse saanud isik esindab

tsiviilmenetluses poolt, mitte aga viimase esindajat. Asjaolu, et advokaadibüroo volikirjaga volitati

advokaat Riho Kaldret esindama kostja Jaan Lagle esindajat Kristjan Laglet, mitte aga kostjat ennast

ja kostja esindaja esindajana käsitles Riho Kaldret ka Tallinna Linnakohus, ei ole aga

apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohtuistungitest linnakohtus võttis osa ka Kristjan

Lagle ja advokaat Riho Kaldre lubamine protsessist osa võtta Kristjan Lagle esindajana ei ole antud

asjas protsessiõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa ringkonnakohtu otsuse

tühistamise.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Virve Kirsipuule 8. juulil 1998. a tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, J. Rätsep