3-1-1-114-98 · 3-1-1-114-98 · Riigikohus

3-1-1-114-98 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. novembril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja R. B. süüdistuses KrK § 107 lg 1 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa R. B. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jõgeva Maakohtu 28. aprilli 1998. a otsusega mõisteti R. B. süüdi ja teda karistati KrK § 107 lg 1 järgi KrK § 39 kohaldamisega rahatrahviga 536 päevamäära, s. o 15 008 krooni ja KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi rahatrahviga 40 päevamäära, s. o 1120 krooni riigituludesse. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle rahatrahv 16 128 krooni. Sama otsusega mõisteti süüdi veel V. B. ja A. T., kuid nende osas kassatsioonkaebust ei ole esitatud. R. B. tunnistati KrK § 107 lg 1 järgi süüdi selles, et ta 13.oktoobril 1997. a kella 22.00 paiku X maakonnas Y vallas Z külas elumaja trepikojas, olles alkoholijoobes, isiklikul ajendil tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult K. K. noaga kõhu piirkonda, tekitades talle ülirasked kehavigastused. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi tunnistati R. B. süüdi kahes kuriteoepisoodis ja nimelt selles, et ta 13. oktoobril 1997. a X maakonnas Y vallas Z külas, olles alkoholijoobes, koos kaaskohtualuste V. B. ja A. T. tungis aknaklaasi purustamise teel K. B. elumajja, tekitades varalise kahju 425 krooni ja seejärel tungis A. K. maamajja, tekitades varalise kahju 737 krooni. Apellatsioonprotestis taotles Jõgeva prokurör Liane Peets Jõgeva Maakohtu 28. aprilli 1998. a kohtuotsuse tühistamist R. B. mõistetud karistuse leebuse tõttu. Protesti kohaselt ei vasta R. B. mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdlase isikule ning KrK § 39 sätete kohaldamine ja teisele karistusliigile, s.o rahatrahvile üleminek on motiveerimata. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a otsusega tühistati Jõgeva Maakohtu otsus osaliselt R. B. mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu tema poolt toime pandud kuriteo raskusele ning tema isiksusele. R. B. karistati KrK § 107 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti kaheaastane vabadusekaotus. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat ja üks kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusaja hulka loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 29. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 1997. a. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, kriminaalasjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaks R. B. KrK § 107 lg 1 järgi karistuse mõistmise alla alammäära. Samuti leidis ringkonnakohus, et ka rahatrahvi kohaldamine pole käesoleval juhul põhjendatud, sest kohtualusel ei ole töökohta ning tal puudub kindel sissetulek. Ringkonnakohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et R. B. pani uued kuriteod toime katseajal ning alkoholijoobes. Kassatsioonkaebuses taotleb R. B. kaitsja advokaat Haide Rimmel Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a kohtuotsuse osalist tühistamist ja R. B. karistamist KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 107 lg 1 järgi rahatrahviga, kohaldades viimase kuriteo osas KrK § 39 sätteid. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on alusetult karmistanud maakohtu poolt R. B. mõistetud õiglast karistust ning nõustub täielikult maakohtu sellesisuliste motiividega.

Kaitsja leiab, et R. B. lõi noaga K. K. tahtmatult, eesmärgiga kaitsta oma haiget venda ning on seisukohal, et eeltoodud asjaolu tulekski käsitleda erandlike tehioludena KrK § 39 mõttes. Veel palub kaitsja R. B. karistamisel arvestada kannatanu K. K. arvamusega kohtualuse karistamise osas ning R. B. abistavat käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Samuti palub kaitsja arvestada seda, et R. B. kahetses puhtsüdamlikult oma käitumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s : Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a kohtuotsus põhineb seadusel ega kuulu muutmisele. KrK § 107 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vabadusekaotuse. Riigikohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses toodud põhjendustega selle kohta, miks käesolevas kriminaalasjas ei esine KrK § 39-s sätestatud erandlikke asjaolusid ning leiab, et R. B. on mõistetud karistus, mis vastab KrK § 20 kirjeldatud karistuse eesmärgile. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a kohtuotsus R. B. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Välja mõista R. B. 531 krooni kohtukulusid kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 10. novembril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg