3-1-3-25-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võtsid osa V.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti V.K. 27. mail 1997. a KrMK § 102 korras kinni kahtlustatuna
Legislator headnote
AI generated3-1-3-25-98 · Riigikohus: lubab samuti otsuse teinud kohtul lahendada oma määrusega otsuse täitmisel ilmnenud kahtlusi ja ebaselgusi.
Full text
3-1-3-25-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 27. oktoobril 1998. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik
Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja
V.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.
Kohtuistungist võtsid osa V.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti V.K. 27. mail 1997. a KrMK § 102 korras kinni kahtlustatuna
KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
29. mail 1997. a vabastati ta seoses kinnipidamise aluste äralangemisega, kuid 20. oktoobril 1997. a võeti ta
vahi alla ning anti ka eeltoodud süüdistuses kohtu alla.
Narva Linnakohtu 2. juuni 1998. a otsusega mõisteti V.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda
karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kolmeks kuuks poolkinnises vanglas. Karistusaja alguseks loeti
27. mai 1997. a., kohtuotsus jõustus 3. augustil 1998. a.
5. augustil 1998. a esitas Tallinna Vangla direktori asetäitja Leo Ehiloo Narva Linnakohtule järelepärimise,
milles palutakse täpsustada V.K. karistuse kandmise aja algust.
21. augustil 1998. a tegi Narva Linnakohus KrMK § 336 korras määruse, millega loeti V.K. karistusaja
alguseks 20. oktoober 1997. a ning karistuse tähtaja hulka arvestati eeluurimise ajal kahtlustatavana
kinnipidamise aeg, s. o 27. maist kuni 29. maini 1997. a.
Riigiprokurör Elo Kungla esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks Narva Linnakohtu poolt
V.K. jt. süüdistusasjas 2. juuni 1998. a kohtuotsuses ja sama kohtu 21. augusti 1998. a määruses.
Nõustudes Narva Linnakohtu eeltoodud määruse sisuga, leiab avaldaja, et käesoleval juhul pole KrMK § 336
sätete kasutamine õige. Prokurör on seisukohal, et siinkohal pole tegemist kohtuotsuse täitmisel ilmnenud
kahtluse või ebaselgusega, vaid eelvangistusaja arvutamisel tekkinud veaga ja lisaks sellele on ebaseadusliku
määrusega kohtualuse olukorda raskendatud. Seetõttu ei ole õige seda küsimust lahendada määrusega vaid
karistuse kandmise aja alguse osas tuleks teha parandus kohtuotsusesse.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, kes
taotlesid avalduse rahuldamist,
l e i d i s :
KrMK § 336 sätestab lihtsustatud menetluskorra reas kohtuotsuse täitmisega seonduvates küsimustes ning
lubab samuti otsuse teinud kohtul lahendada oma määrusega otsuse täitmisel ilmnenud kahtlusi ja ebaselgusi.
Seega on seadusandja erinevalt üldisest menetluskorrast - apellatsioonist või kassatsioonist
kõrgemalseisvasse kohtusse - sätestanud olukorra, kus otsuse teinud kohus ise korrigeerib oma otsust.
Riigikohtu kriminaalkolleegium osundab siinkohal, et selline menetluskord on võimalik vaid kohtuotsuse
täitmisega seonduvate küsimuste osas ning omab täpsustavat või täiendavat iseloomu.
Narva Linnakohtu 21. augusti 1998. a määrus aga tühistab sisuliselt sama linnakohtu 2. juuni 1998. a
kohtuotsuse resolutiivosaga tuvastatud faktilise asjaolu - karistuse kandmise aja alguse - pealegi veel
süüdimõistetu olukorra halvendamise suunas.
Määruse tegemisel on rikutud KrMK § 336 lg 5 sätteid, kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et istungi
toimumise ajast oleks teatatud süüdimõistetule ja tema kaitsjale. Määruse kohaselt on kohtuistung toimunud
eelnimetatud isikute osavõtuta. Kirjeldatud seaduserikkumised kogumis on kaasa toonud V.K. kaitseõiguse
olulise rikkumise, kuna temalt on võetud võimalus esitada apellatsioon määrusega oluliselt muudetud
kohtuotsuse peale. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on kriminaalmenetluse seaduse olulise
rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis on takistanud seadusliku kohtuotsuse tegemist. Kolleegium
nõustub prokuröri avalduses toodud seisukohaga, et sellised olukorrad on lahendatavad üksnes kohtuvigade
parandamise menetluse kaudu.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Narva Linnakohtu KrMK § 336 korras V.K. suhtes tehtud määrus 21. augustist 1998. a.
2. Tühistada Narva Linnakohtu 2. juuni 1998. a kohtuotsus V.K-le karistuse kandmise aja alguse määramise
ja eelvangisaja arvestamise osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale linnakohtule teises
kohtukooseisus.
Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
Kohtuotsus jõustub 27. oktoobril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg