Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-22-98 ECLI:EE:RK:1998:3.1.3.22.98.303 AI generated

3-1-3-22-98 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-22-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-1-3-22-98 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja R.B. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R.B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R.B. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta ajavahemikus 22.-24. aprill 1995. a täpsemalt tuvastamata ajal aitas kaasa O.K. ja O.P. poolt nende eelneval kokkuleppel Pärnus P xx-xx asuvast korterist korteriukse lukustuse kõrvaldamise teel toimepandud A.A-le kuulunud kolme kuldsõrmuse ja kuldkõrvarõngaste, 3 pudeli alkoholi ning diktofoni "Olympos" salajasele vargusele selleks soodusolukorra loomisega. Ta valvas koridoris sel ajal, kui O.K. ja O.P. sisenesid kannatanu korterisse ja oli valmis hoiatama viimaseid uksekella helistamisega kõrvaliste isikute ilmumisel sündmuskohale. Selle süüdistuse alusel mõisteti R.B. õiguslikku hinnangut muutmata Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega süüdi vargusele kaasaaitamise eest, teda karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ja ta vabastati KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga karistuse kandmisest. O.P. ja O.K. on seda kuritegu ja veel teist A.A. korteris toimepandud korterivargust hõlmavalt kogumis muude kuritegudega süüdi mõistetud KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega. O.P-lt, O.L-lt ja R.B-lt mõisteti välja 42 440 krooni kannatanu A.A. kasuks talle tekitatud kahju katteks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli R.B. osavõtul toimunud varguse puhul varastatu väärtus 3100 krooni, ülejäänud esemed varastasid O.P. ja O.K. ilma R.B. osavõtuta. Riigikohtule kohtuvea parandamiseks esitatud avalduses selgitab R.B., et puuduliku riigikeeleoskuse tõttu on ta saanud menetlusest ja menetlusdokumentidest ebatäpselt aru ja kahjusumma ekslikkus sai talle teatavaks alles 1. juunil 1998. a Pärnu Linnakohtu Täitevosakonna töötajate selgituste kaudu. Linnakohus ise vea parandamise taotlust ei rahuldanud ja soovitas pöörduda Riigikohtusse kohtuvea parandamise avaldusega. Riigikohtule esitatud avalduses taotleb ta kohtuvea parandamise tähtaja ennistamist, menetlusloa andmist, Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa suuruse osas ja asjas uue otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja, kes toetas avaldust ning prokuröri, kes vaidles avalduse menetlemisele ja rahuldamisele vastu, l e i d i s: Eeluurimisel esitatud süüdistuse formulatsiooni ja Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsuse järgi võttis R.B. kaasaaitajana osa kuldehete, diktofoni ning alkoholi vargusest A.A. korterist. Kuriteo täideviijateks olid O.K. ja O.P.. Selle kuriteoga tekitati kannatanule kahju 3100 krooni. Ajaliselt hiljem ja ilma R.B. osavõtuta varastasid O.K. ning O.P. A.A. korterist veel viimasele kuulunud vara, millega nad tekitasid kannatanule täiendavalt kahju 39 349 krooni. Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega mõisteti nimetatud kahjude katteks O.P-lt, O.K-lt ja R.B-lt solidaarselt välja 42 440 krooni A.A. kasuks.

Legislator headnote

AI generated
3-1-3-22-98 · Riigikohus: oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja R.B. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R.B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R.B. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta ajavahemikus 22.-24. aprill 1995. a täpsemalt tuvastamata ajal aitas kaasa O.K. ja O.P. poolt nende eelneval kokkuleppel Pärnus P xx-xx asuvast korterist korteriukse lukustuse kõrvaldamise teel toimepandud A.A-le kuulunud kolme kuldsõrmuse ja kuldkõrvarõngaste, 3 pudeli alkoholi ning diktofoni "Olympos" salajasele vargusele selleks soodusolukorra loomisega. Ta valvas koridoris sel ajal, kui O.K. ja O.P. sisenesid kannatanu korterisse ja oli valmis hoiatama viimaseid uksekella helistamisega kõrvaliste isikute ilmumisel sündmuskohale. Selle süüdistuse alusel mõisteti R.B. õiguslikku hinnangut muutmata Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega süüdi vargusele kaasaaitamise eest, teda karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ja ta vabastati KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga karistuse kandmisest. O.P. ja O.K. on seda kuritegu ja veel teist A.A. korteris toimepandud korterivargust hõlmavalt kogumis muude kuritegudega süüdi mõistetud KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega. O.P-lt, O.L-lt ja R.B-lt mõisteti välja 42 440 krooni kannatanu A.A. kasuks talle tekitatud kahju katteks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli R.B. osavõtul toimunud varguse puhul varastatu väärtus 3100 krooni, ülejäänud esemed varastasid O.P. ja O.K. ilma R.B. osavõtuta. Riigikohtule kohtuvea parandamiseks esitatud avalduses selgitab R.B., et puuduliku riigikeeleoskuse tõttu on ta saanud menetlusest ja menetlusdokumentidest ebatäpselt aru ja kahjusumma ekslikkus sai talle teatavaks alles 1. juunil 1998. a Pärnu Linnakohtu Täitevosakonna töötajate selgituste kaudu. Linnakohus ise vea parandamise taotlust ei rahuldanud ja soovitas pöörduda Riigikohtusse kohtuvea parandamise avaldusega. Riigikohtule esitatud avalduses taotleb ta kohtuvea parandamise tähtaja ennistamist, menetlusloa andmist, Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa suuruse osas ja asjas uue otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja, kes toetas avaldust ning prokuröri, kes vaidles avalduse menetlemisele ja rahuldamisele vastu, l e i d i s: Eeluurimisel esitatud süüdistuse formulatsiooni ja Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsuse järgi võttis R.B. kaasaaitajana osa kuldehete, diktofoni ning alkoholi vargusest A.A. korterist. Kuriteo täideviijateks olid O.K. ja O.P.. Selle kuriteoga tekitati kannatanule kahju 3100 krooni. Ajaliselt hiljem ja ilma R.B. osavõtuta varastasid O.K. ning O.P. A.A. korterist veel viimasele kuulunud vara, millega nad tekitasid kannatanule täiendavalt kahju 39 349 krooni. Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega mõisteti nimetatud kahjude katteks O.P-lt, O.K-lt ja R.B-lt solidaarselt välja 42 440 krooni A.A. kasuks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-22-98 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja R.B. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R.B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R.B. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta ajavahemikus 22.-24. aprill 1995. a täpsemalt tuvastamata ajal aitas kaasa O.K. ja O.P. poolt nende eelneval kokkuleppel Pärnus P xx-xx asuvast korterist korteriukse lukustuse kõrvaldamise teel toimepandud A.A-le kuulunud kolme kuldsõrmuse ja kuldkõrvarõngaste, 3 pudeli alkoholi ning diktofoni "Olympos" salajasele vargusele selleks soodusolukorra loomisega. Ta valvas koridoris sel ajal, kui O.K. ja O.P. sisenesid kannatanu korterisse ja oli valmis hoiatama viimaseid uksekella helistamisega kõrvaliste isikute ilmumisel sündmuskohale. Selle süüdistuse alusel mõisteti R.B. õiguslikku hinnangut muutmata Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega süüdi vargusele kaasaaitamise eest, teda karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ja ta vabastati KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga karistuse kandmisest. O.P. ja O.K. on seda kuritegu ja veel teist A.A. korteris toimepandud korterivargust hõlmavalt kogumis muude kuritegudega süüdi mõistetud KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega. O.P-lt, O.L-lt ja R.B-lt mõisteti välja 42 440 krooni kannatanu A.A. kasuks talle tekitatud kahju katteks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli R.B. osavõtul toimunud varguse puhul varastatu väärtus 3100 krooni, ülejäänud esemed varastasid O.P. ja O.K. ilma R.B. osavõtuta. Riigikohtule kohtuvea parandamiseks esitatud avalduses selgitab R.B., et puuduliku riigikeeleoskuse tõttu on ta saanud menetlusest ja menetlusdokumentidest ebatäpselt aru ja kahjusumma ekslikkus sai talle teatavaks alles 1. juunil 1998. a Pärnu Linnakohtu Täitevosakonna töötajate selgituste kaudu. Linnakohus ise vea parandamise taotlust ei rahuldanud ja soovitas pöörduda Riigikohtusse kohtuvea parandamise avaldusega. Riigikohtule esitatud avalduses taotleb ta kohtuvea parandamise tähtaja ennistamist, menetlusloa andmist, Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa suuruse osas ja asjas uue otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja, kes toetas avaldust ning prokuröri, kes vaidles avalduse menetlemisele ja rahuldamisele vastu, l e i d i s: Eeluurimisel esitatud süüdistuse formulatsiooni ja Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsuse järgi võttis R.B. kaasaaitajana osa kuldehete, diktofoni ning alkoholi vargusest A.A. korterist. Kuriteo täideviijateks olid O.K. ja O.P.. Selle kuriteoga tekitati kannatanule kahju 3100 krooni. Ajaliselt hiljem ja ilma R.B. osavõtuta varastasid O.K. ning O.P. A.A. korterist veel viimasele kuulunud vara, millega nad tekitasid kannatanule täiendavalt kahju 39 349 krooni. Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega mõisteti nimetatud kahjude katteks O.P-lt, O.K-lt ja R.B-lt solidaarselt välja 42 440 krooni A.A. kasuks.

Kahjude piiritlemise ebatäpsust keegi ei vaidlustanud, küll aga jätkus samas kriminaalasjas korduv apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlus sama otsusega süüdi mõistetud teiste isikute suhtes kuni 1998. a aprillikuuni. Seejärel alanud kohtuotsuste täitmise staadiumis ilmnes, et hilisemates kohtulahendites on jätkuvalt aktsepteeritud R.B. ekslikku seotust O.K. ja O.P. hilisema kuriteoga, millest temal ei olnud puutumust ja mille puhul tema tsiviilvastutus on põhjendamatu. Vea avastamise järel on R.B. pöördunud põhjendatud alusel Riigikohtu poole kohtuvea parandamise avaldusega ja see avaldus kuulub rahuldamisele. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. novembri 1996. a otsus, Pärnu Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsus, Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 1997. a otsus ja Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus R.B-lt, O.P-lt ja O.K-lt solidaarselt kannatanu A.A. kasuks 42 440 krooni väljamõistmise osas. 2. Välja mõista R.B-lt, O.P-lt ja O.K-lt solidaarselt 3100 krooni A.A. kasuks. 3. Välja mõista O.P-lt ja O.K-lt solidaarselt 39 340 krooni A.A. kasuks. 4. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata. 5. R.B. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 6. Välja mõista R.B-lt kaitsetasu 849. 60 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 20. oktoobril 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher