3-1-1-107-98 · Riigikohus

3-1-1-107-98 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil 13. oktoobril 1998. a piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja K. M. süüdistuses KrK § 1411 lg 2 p 2 ja § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena K. M. kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. K. M. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 3 p 1; § 161; § 162; § 166 lg 1 ja § 1484 järgi. Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 1998. a otsusega mõisteti K. M. süüdistustes KrK § 166 lg 1, § 162 ja § 1484 järgi õigeks. Selles osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Sama kohtuotsusega tunnistati K. M. süüdi ja teda karistati KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning KrK § 161 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti K. M. lõplikuks karistuseks vabadusekaotus kolmeks aastaks. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kolmeaastase katseajaga. Kohtualuselt mõisteti välja AS-i Alas kasuks 91 436 krooni. I KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi anti K. M. kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles AS-i Alas tegevdirektor, s. o ametiisik KrK § 160 mõttes, ajavahemikul 14. veebruarist 1994. a kuni 31. jaanuarini 1996. a järgmiste tegudega riisus ametiseisundi kuritarvitamise teel korduvalt suures ulatuses AS-i Alas rahalisi vahendeid: 1. Juhatuse teadmata ehitas ta AS-i Alas poolt Tallinnas Tatari tn 21b renditud hoone teisele korrusele esindusruumi asemele korteri, kus käesoleval ajal elab. Nimetatud ruumide remondi teostamiseks ning selleks vajalike materjalide soetamiseks riisus K. M. AS-i Alas rahalisi vahendeid 141 041, 50 krooni ulatuses; 2. Omamata AS-i Alas juhatusega kokkulepet isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kompenseerimiseks, raiskas ta isiklikule autole kütuse ostmiseks 16 282, 35 krooni ning auto remondiks 22 532, 80 krooni AS-i Alas rahalisi vahendeid; 3. AS-i Alas rahaliste vahendite eest soetas ta isiklikuks vajaduseks 22 721, 44 krooni eest olmetehnikat ja vaipkatteid; 4. Juhatuse teadmata kasutas ta ajavahemikul 1994 - 1995 . a AS-i Alas rahalisi vahendeid isiklike arvete tasumiseks järgmiselt: a. 5. detsembril 1994. a tasus Magdaleena Haiglas isiklikke ravikulusid 1 416, 80 krooni; b. 29. mail 1995. a tasus AS-le Viklar isikliku liikmemaksu klubisse Taurus kuulumise eest 600 krooni; c. 7. detsembril 1995. a tasus mobiiltelefoniga peetud isiklike kõnede eest 786, 94 krooni. Isiklike arvete tasumisega tekitas K. M. AS-le Alas kokku varalise kahju 2 803, 44 krooni; 5. 1995. aasta novembris-detsembris ja 1996. a jaanuaris võttis ta juhatuse teadmata korduvalt AS-i Alas arvelt Tallinna Pangas ja sularahaautomaatidest isiklikuks otstarbeks sularaha kokku 119 611, 95 krooni. II KrK § 161 järgi anti K. M. kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles AS-i Alas tegevdirektor, s. o ametiisik, 1995. aasta aprillis-novembris kuritarvitas oma ametiseisundit kasutades seda tahtlikult AS-i Alas huvide vastaselt ning põhjustas sellega olulise kahju aktsiaseltsi seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Ametiseisundi kuritarvitamine väljendus selles, et ta:

1. omavoliliselt ja juhatuse teadmata ehitas AS-le Alas kuuluvate rahaliste vahenditega Tallinnas Tatari tn 21b teisel korrusel renditud ruumidesse AS-i Alas esinduskontori asemel korteri eesmärgiga sinna ise elama asuda; 2. 17. aprillil 1995. a, omamata juhatuse volitusi, pöördus AS-i Alas nimel Tallinna Kesklinna Valitsuse poole taotlusega tunnistada tema poolt väljaehitatud korter Tallinnas Tatari tn 21b tööandja eluruumiks; 3. 16. augustil 1995. a ja 13. oktoobril 1995. a koostas juhatuse teadmata AS-i Alas nimel avaldused, millega taotles K. M. rendilepingu sõlmimist eeltoodud ruumidele; 4. 23. novembril 1995. a sõlmis Tallinna Kesklinna Valitsusega rendilepingu Tallinnas Tatari 21b asuva korteri kohta ja asus sinna elama. Oluline kahju seisnes 141 041, 50 krooni kulutamises korteri ehitamiseks, samuti selles, et AS-l Alas ei ole võimalik seda ruumi sihtotstarbeliselt kasutada. Tallinna Linnakohus jättis K. M. KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistusest välja 141 041, 50 krooni riisumise Tallinnas Tatari tn 21b asuva hoone teisele korrusele korteri ehitamiseks ja 1 416, 80 krooni riisumise isiklike ravikulude tasumiseks. Samuti vähendas linnakohus K. M. süüdistuse mahtu AS-le Alas kuulunud 119 611, 95 krooni riisumises, lugedes sellest tõendatuks 32 500 krooni riisumise. Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsjad vandeadvokaat M. Mägi ja vandeadvokaadi abi T. Lindma ning apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Hinge Brand. Apellatsioonkaebuses taotlesid kaitsjad K. M. õigeksmõistmist ning esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsjad olid seisukohal, et linnakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kaitsjate arvates ei olnud K. M. ametiisik KrK § 160 mõttes ja tema süü riisumiste toimepanemises ei ole tõendatud. Kuna K. M. ei olnud ametiisik, siis ei saa ta vastutada ka KrK § 161 järgi. Pealegi ei ole kohus tuvastanud kohtualuse käitumises KrK § 161 kirjeldatud teo tunnuseid. Apellatsioonprotestis ei nõustunud prokurör K. M. KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistusest 141 041, 50 krooni riisumise väljajätmisega ning leidis, et kohtu järeldused selles kuriteoepisoodis ei vasta faktilistele asjaoludele. Veel leidis prokurör, et süüdistusest 141 041, 50 krooni riisumise väljajätmise korral tulnuks K. M. süüdi tunnistada KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi, s. o korduvalt toime pandud riisumises, kuna üheski kohtu poolt tõendatuks loetud riisumise episoodis ei ületanud riisutu väärtus kehtivat miinimumpalka sajakordselt. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. juuni 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 1998. a otsus K. M. süüditunnistamises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. K. M. tunnistati süüdi KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi, kusjuures linnakohtu otsusega mõistetud karistus jäeti muutmata. K. M. mõisteti välja 123 010, 47 krooni AS-i Alas kasuks. K. M. tunnistati täiendavalt süüdi ametiseisundi kuritarvitamise teel AS-i Alas rahaliste vahendite arvelt enda korteri remontimiseks 32 961, 40 krooni riisumises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuli linnakohtuga samale järeldusele, et K. M. puhul on tegemist ametiisikuga KrK § 160 mõttes. Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotestis väidetuga, et K. M. poolt ajavahemikul 26. aprillist 1994. a kuni 28. detsembrini 1995. a AS-i Alas pangaarvelt võetud 141 041, 50 krooni kulutati Tatari tn 21b hoone teise korruse remondiks. Samas leidis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et ajavahemikul 26. aprillist 1994. a kuni 10. novembrini 1995. a, s. o kuni Tallinna Kesklinna Valitsuse ja AS-i Alas vahel Tatari tn 21b teise korruse ruumidele sõlmitud rendilepingu lõppemiseni, ei saa K. M. tegevust käsitleda riisumisena. 10. novembrist 1995. a lõpetati AS-i Alas rendileping vaidlusaluste ruumide osas. 23. novembrist 1995. a, kui oli sõlmitud eluruumi üürileping K. M. nimele, pööras K. M. AS-le Alas kuuluva vara ebaseaduslikult enda kasuks. Sellest ajast on K. M. tegevus " AS-i Alas rahadega isikliku elamispinna remontimine " käsitletav riisumisena ametiseisundi kuritarvitamise teel. Olles ametiisik ja omades ametiseisundi tõttu juurdepääsu AS-i Alas varale, riisus K. M. ajavahemikul alates 25. novembrist 1995. a kuni 28. detsembrini 1995. a kokku 32 961, 40 krooni, makstes selle summa AS-i Alas rahaliste vahendite arvelt üürilepingu alusel enda kasutuses oleva elamispinna remondi katteks.

Ringkonnakohus leidis, et pole tõendatud K. M. poolt klubi Taurus 600 kroonise liikmemaksu ja 786,95 krooni ulatuses mobiiltelefoni arvete tasumine isikliku kasusaamise eesmärgil. Seetõttu jäeti nende summade riisumine K. M. süüdistusest välja. Kokkuvõttes luges ringkonnakohus tõendatuks K. M. süü järgmistes riisumiste episoodides: sularaha 32 500 krooni, olmetehnika ja vaipkatete ostmiseks 22 721, 44 krooni, isiklikuks otstarbeks bensiini ostmiseks 16 282, 35 krooni, isikliku sõiduauto remondiks 22 532, 48 krooni ja korteri remondiks 32 961, 40 krooni ulatuses, s. o kokku 126 997, 67 krooni riisumises. Teleri tagastamisega on sellest summast hüvitatud 3 987, 20 krooni. Ringkonnakohus leidis, et K. M. on korduvalt pannud toime riisumisi ametiseisundi kuritarvitamise teel, kuid ühegil juhul ei ületa riisutu väärtus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpalka sajakordselt. Seetõttu tuleb need kuriteod kvalifitseerida KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. juuni 1998. a otsuse peale esitasid süüdimõistetu kaitsjad vandeadvokaat M. Mägi ning vandeadvokaadi abi T. Lindma kassatsioonkaebuse, milles sisuliselt korratakse apellatsioonkaebuses esitatud motiive ja taotlusi. Kaitsjad taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kaitsjad vaidlustavad nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu järelduse, et K. M. pani talle süüks arvatud kuriteod toime ametiisikuna KrK § 160 mõttes. Väidetavalt pole kohtud põhistanud, millistel tõenditel antud järeldus põhineb ning sellega on rikutud KrMK § 274 p 4 ja AKKS § 29 lg 4 sätteid. Tulenevalt eeltoodust peavad kaitsjad alusetuks K. M. süüdimõistmist KrK § 161 järgi, sest pole tõendatud tema tahtlus ametiseisundi ärakasutamiseks ning puuduvad tõendid tema poolt AS-le Alas olulise kahju tekitamises. Samuti peavad kaitsjad põhjendamatuks K. M. süüditunnistamist riisumistes KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus, jättes alusetult kõrvale kohtualuse ütlused enda tegevuse tehiolude kohta, rikkus KrMK § 50 lg 2 sätteid. Vastuoluliste tõendite puhul tuleb need tõlgendada kohtualuse kasuks. Kassaatorid leiavad, et K. M. oli AS-i Alas rahaliste vahendite arvel endale olmetehnika ja vaipkatete ostmiseks, oma sõiduauto remondiks ja isiklikuks otstarbeks bensiini ostmiseks suuline kokkulepe AS-i Alas seadusliku esindaja Toomas Niimaniga. Taolist suuliselt sõlmitud kokkulepet võib kaitsjate arvates käsitleda tasuta varakasutusena tsiviilkoodeksi § 347 ja rendiseaduse § 10 lg 1 mõttes ühes sellest tulenevate juriidiliste kohustustega varaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Kohtuistungil jäi K. M. kaitsja vandeadvokaat M. Mägi kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist kaebuses toodud motiividel. Prokurör taotles kassatsioonkebuse rahuldamata jätmist ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. juuni 1998. a otsus K. M. süüdistusasjas on seaduslik ja põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Tallinna Linnakohtu otsustes K. M. süüdistusasjas on konkreetselt näidatud tõendid, mille alusel kohtud on teinud järelduse, et K. M., töötades juhatuse otsuse alusel AS-i Alas tegevdirektorina, oli ametiisik KrK § 160 mõttes (kd. 11 lk.-d 282-283 ja 340). Seega on põhjendamatu kassatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtuotsustes ei ole osundatud tõenditele, mis kinnitaksid kõnealust fakti. Põhjendatud on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et aktsiaseltsi juhatuse otsuses väljendub ka omanike tahe ja see ei vaja eraldi tõendamist. AS-i Alas põhikiri (kd. 1 lk. 156-162), millele on

viidatud linnakohtu otsuses, on kinnitatud aktsiaseltsi asutamiskoosolekul 20. novembril 1990. a ja registreeritud Tallinna Linnavalitsuse Ettevõtluse osakonnas 27. detsembril 1990. a. Põhikirja seaduslikkust ei ole kriminaalasja menetluse ajal vaidlustatud. Põhikirja p. 36 kohaselt on juhatusele antud õigus määrata ametisse tegevdirektor, kes teostab operatiivselt seltsi tegevuse juhtimist juhatuse poolt antud volituste piires. Seega oli K. M. võetud tööle AS-i Alas tegevdirektoriks omanike tahtele vastavas korras ning seetõttu puudub alus väita, et K. M. ei olnud ametikohustusi pandud omanike poolt või et need kohustused oleks K. M. pandud omanike tahte vastaselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ametiisikule on pädevus antud vahetult omaniku poolt (käesolevas asjas aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt) või omanike poolt seaduslikult sätestatud korras vahendlikult (käesolevas asjas aktsiaseltsi juhatuse kaudu aktsionäride poolt kinnitatud aktsiaseltsi põhikirjale vastavas korras). Asjaolu, et K. M. töötas süüdistuses märgitud perioodil AS-i Alas tegevdirektorina ja omas aktsiaseltsis ametiseisundit ning täitis haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivseid, organisatsioonilisi, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, on linnakohtu poolt tuvastatud K. M. ja tunnistajate ütlustega (kd. 11 lk. 282-283). Seda asjaolu ei ole kassatsioonkaebuses vaidlustatud. Süüdistuses KrK § 161 järgi on kohtuotsustes näidatud tõendid ja motiivid, miks kohtud on lugenud tõendatuks, et K. M. kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit, ja milles seisneb AS-le Alas tekitatud oluline kahju (kd. 11 lk. 287-288 ja 340-341). Seega on põhjendamatu kaitsjate seisukoht, et süüdistuses KrK § 161 järgi puuduvad kohtuotsustes tõendid, millede alusel kohtud lugesid tõendatuks K. M. tahtluse ametiseisundi ärakasutamiseks ning tema poolt AS-le Alas olulise kahju tekitamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtuotsustes tehtud järeldused süüdistuse osas KrK § 161 järgi vastavad faktilistele asjaoludele ning kohtud on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsjate väitega, et kohtuotsustes on jäetud tähelepanuta kohtualuse ütlused riisumistes esitatud süüdistuse kohta. Nii Tallinna Linnakohtu otsuses kui ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on hinnatud K. M. ütlusi iga riisumise episoodi kohta. Samuti on kohtuotsustes näidatud teised kohtute poolt kontrollitud ja hinnatud tõendid. Seaduse nõuetele vastavalt on kohtuotsustes näidatud ka motiivid, miks kohtud ei lugenud usaldusväärseteks kohtualuse ütlusi ja, miks nad arvestasid teisi tõendeid (kd. 11 lk. 282-286 ja 341-348). Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilisteleasjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Seetõttu puuduvad läbivaadatavas kriminaalasjas kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused. Juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. juuni 1998. a otsus K. M. süüdistusasjas jätta muutmata 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 14. oktoobril 1998. a ning ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg