3-1-1-109-98 · Riigikohus

3-1-1-109-98 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Harri Salmann vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. K., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. T. K. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 1 järgi selles, et ta, töötades müüjana Narvas X tn 6 asuvas AS K. kaupluses K. ja olles 30. septembril 1996. a AS-i K. juhatusega sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu alusel materiaalselt vastutav isik, riisus 30. septembrist 1996. a kuni 10. jaanuarini 1997. a süstemaatiliselt kassast raha ja kauplusest kaupa, pannes toime raha ja kauba riisumise 15 410 krooni 45 sendi ulatuses, riisutu kulutas isiklikeks vajadusteks. Narva Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsusega mõisteti T. K. õigeks süütõendite puudumise tõttu. Kohus leidis, et puuduvad vaieldamatud tõendid, millega oleks tuvastatud T. K. süü talle täieliku individuaalse materiaalse vastutuse alla usaldatud võõra vara süstemaatilises omastamises ajavahemikul 30. septembrist 1996 kuni 10. jaanuarini 1997. a. Kohtu hinnangul ei tõendanud ükski tõendiallikas fakti, et T. K. oleks võtnud kauplusest kassaraha või kaupa, mille eest jättis tasumata. Revisjoni teostati eeskirjadevastaselt ühe raamatupidaja ja müüja osavõtul ning see dokumenteeriti puudulikult, puudujääk ei olnud bilansis kajastatud. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kohtualuse süü talle esitatud süüdistuses on tõendamata ja võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendatud. Narva Linnakohtu otsuse vaidlustasid Narva Prokuratuuri prokurör Mihhail Hütt ja tsiviilhagejana AS K. direktor V. Prokurör leidis apellatsioonprotestis, et kohtuotsuses hinnati tõendeid ühekülgselt. Eitamata raamatupidamisdokumentide puudusi hindas prokurör raamatupidamisnõuete mittetäitmist kui soodustingimust riisumise toimepanemiseks. Kahtlustatu ei vaielnud inventeerimistulemustele tunnistajate hinnangul vastu. Protesti kohaselt tulnuks kohtul revideerimisdokumentide puudujääke korvata raamatupidamise algdokumentide väljanõudmise ja vahetu kontrollimise teel. Tunnistajate ütlustes väljendatud kahtlusi ei kõrvutanud kohus T. K. poolt toimepandu loogikaga. Prokuröri protestiga taotleti apellatsioonikohtult uut süüdimõistvat kohtuotsust. Samasuguse taotluse esitas tsiviilhagiga seotud tõendite hindamise aspekte rõhutades ka tsiviilhageja. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus 10. juuli 1998. a otsuses seisukohale, et Narva Linnakohus tuvastas õigesti faktilised asjaolud, millele tuginedes mõisteti T. K. õigeks. Apellatsioonikohus jättis Narva Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsuse muutmata. Kohtute järeldustega ei nõustunud riigiprokurör Elo Kungla, kes leiab, et kohtulahendites on KrMK § 274 p 3 nõudeid eirates jäetud näitamata motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt ühtedele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseiks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Eelistatud on kohtualuse ütlusi, kuigi tunnistajate hinnangud võimaldanuks neid kahtluse alla panna. Selge KrMK §-de 269 lg 1, 3 ja § 274 lg 9 nõuetest tulenev seisukoht tsiviilhagi kohta on kohtulahendites väljendamata. Kassatsioonprotestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks apellatsioonikohtusse. Tsiviilhageja kassatsioonkaebuses rõhutatakse T. K. esialgset süü omaksvõttu, mida kinnitavad tema seletuskiri ja selgitused hiljem tunnistajatena üle kuulatud isikutele. Kassaator on seisukohal, et kohtud ei juhindunud tõendite hindamisel KrMK §-s 50 sätestatud nõuetest, alus kohtualuse õigeksmõistmiseks

puudus. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu 10. juuli 1998. a T. K. õigeksmõistmisega nõustuva otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära õigeksmõistetu kaitsja vandeadvokaat Jüri Alandi seletuse, kes pidas kohtute järeldusi asjakohasteks ja õigeteks ning Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsuse järeldused tuginevad kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsile, mille puhul on Narva Linnakohus oma 26. veebruari 1998. a otsuses lähtunud KrMK §-s 50 sätestatud alustest. Narva Linnakohus on läbi vaadanud kõik tõendid nende kogumis, andnud neile hinnangu, tuvastanud tähtsust omavad asjaolud. Neid seisukohti aktsepteerides on apellatsioonikohus põhjendatult rõhutanud, et aktsiaseltsis KUUGUAR valitsenud töökorralduse ja ettevõtte tegevust ning selle revideerimist kajastavate dokumentide vormipuudused ei ole korvatavad tunnistajate hinnanguliste ütlustega selle kinnituseks, et T. K. ei vaielnud puudujäägile vastu menetluseelsel perioodil. Apellatsioonikohus on pidanud sellist tõendamisviisi süüdimõistmise alusena ebapiisavaks. Revideerimistulemused on dokumenteeritud vorminõudeid eirates, puudujääk on jäänud bilansis kajastamata. Puudused revideerimistulemuste vormistamisel ei ole kohtumenetluse korras kõrvaldatavad püüdega tuletada väljanõutavatest algdokumentidest süüstavaid või õigustavaid järeldusi. Kohus on õigesti lähtunud põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Põhjendatult on kassaatorid seisukohal, et kohtulahendites pidanuks olema KrMK § 269 lg 3 ja § 274 lg 9 kohaselt väljendatud seisukoht tsiviilhagi läbivaatamata jätmise kohta. See menetluslik puudus ei ole aga käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 mõttes ega takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Samuti ei välista selle seisukoha väljajäämine kohtuotsusest tsiviilhagi esitamise võimalust tsiviilkohtumenetluse korras. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 ning KrMK § 89 lg-st 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsus T. K. suhtes muutmata. 2. Prokuröri kassatsioonprotest ja tsiviilhageja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Kohtukulu 1062 krooni kaitsjatasu näol võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub 13. oktoobril 1998. a ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Rätsep, Harri Salmann