3-1-1-105-98 · Riigikohus

3-1-1-105-98 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. T. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11 ja § 161 järgi ning A. V. süüdistuses KrK § 165 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu R. T. kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R. T. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 161 järgi selles, et ta, töötades Tallinna Lasnamäe Politseijaoskonnas kriminaalpolitseiinspektorina, s. o olles ametiisik KrK § 160 lg 1 mõttes, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit. Saanud 3. juunil 1997. a A. V. teada, et viimane pani toime varguse suures ulatuses, ei võtnud R. T. tarvitusele abinõusid selle kuriteo avastamiseks, vaid lubas kindlustada A. V. alibi ning kustutada politsei andmebaasist tema sõrmejäljendid. Süüdistatuna KrK § 143 lg 2 p 11 järgi oli R. T. antud kohtu alla selles, et ta sai pettuse teel võõrast vara ja põhjustas sellega suure varalise kahju. Olles eelnevalt teadlik, et ta ei saa A. V. alibiga kindlustada ega sõrmejäljendeid politsei andmebaasist hävitada, pettis ta A. V. nende toimingute võimalikkust kinnitades ja sai selle eest 4. juunil 1997. a A. V. 7000 USD ja 40 000 EEK. A. V. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 165 lg 1 järgi. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1998. a otsusega mõisteti R. T. süüdistuses KrK § 161 ja § 143 lg 2 p11 järgi õigeks. Sama otsusega mõisteti A. V. õigeks süüdistuses KrK § 165 lg 1 järgi. Õigeksmõistmist motiveeris linnakohus sellega, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad, et 3. juunil 1997. a sai R. T. A. V. allkirja vastu laenuks 10000 USD, mille tagasimaksmine pidi toimuma ühe aasta jooksul. Kohus ei lugenud tõendatuks R. T. lubadusi A. V. poolt toime pandud varguse varjamiseks. Viitega kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele ning tuvastatud faktiliste asjaolude ja kohtu järelduste mittevastavusele taotleti Tallinna abiprokuröri Tamara " abarova poolt esitatud apellatsioonprotestis Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1998. a õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja kohtualuste süüditunnistamist. Apellant leidis, et R. T. tuleb süüdi tunnistada KrK § 161 järgi ja karistada kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 143 lg 2 p 11 järgi ja karistada üheaastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest taotleti R. T. kaheaastast vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Apellant taotles ka A. V. süüditunnistamist KrK § 15 lg 2 ja § 165 lg 1 järgi, tema karistamist üheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 165 lg 3 alusel karistusest vabastamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1998. a otsus. R. T. tunnistati süüdi ja teda karistati KrK § 161 järgi üheksakuulise vabadusekaotusega ning KrK § 143 lg 2 p 11 järgi üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas. A. V. tunnistati sama kohtuotsusega süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 165 lg 1 järgi, teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ning ta vabastati KrK § 165 lg 3 alusel karistusest. Kohtuotsuse tühistamist põhjendatakse sellega, et kohtulik uurimine Tallinna Linnakohtus oli ühekülgne ja kohtu järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus luges usaldusväärseks A. V. poolt politseis antud ütlused selle kohta, et ta 9. juunil 1997. a andis osa enda poolt riisutud rahast altkäemaksuna R. T., mille eest viimane lubas ta kindlustada alibiga ning tema sõrmejäljendid politsei andmebaasist hävitada. Ringkonnakohtu otsuses märgitu kohaselt olid A. V. ülalnimetatud ütlused käsitatavad vabatahtliku avaldusena altkäemaksu andmise kohta.

R. T. ütlusi, et ta sai A. V. raha laenuks ei pidanud kohtukolleegium usaldusväärseteks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu R. T., kes taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses selles sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. R. T. kinnitab jätkuvalt, et ta võttis A. V. laenu 10000 USD, mille kohta vormistati raha saamise päeval ka kirjalik laenuleping. Süüdimõistetu eitab täielikult oma süüd ning leiab, et kohus on ta süüdi tunnistanud A. V. poolt antud vastuoluliste ütluste põhjal. Riigikohtu istungil esitatud seletustes toetas süüdimõistetu R. T. kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust ja märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsuses ei ole osutatud ühelegi tõendile, millele tuginevalt on R. T. tunnistatud süüdi KrK § 143 lg 2 p 11 järgi. Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s : Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas (tl 206) on kriminaalasja arutanud kohtukoosseis asunud seisukohale, et R. T. tegevus seoses A. V. 7000 USD ja 40 000 EEK saamisega tuleks tegelikult kvalifitseerida altkäemaksu võtmisena, mitte aga KrK § 143 lg 2 p 11 järgi. Samas rõhutatakse ringkonnakohtu otsuses, et kuna apellatsioonprotestis ei vaidlustata R. T. tegude kvalifikatsiooni KrK § 143 lg 2 p 11 järgi, siis puudub kohtukolleegiumil võimalus kvalifitseerida tema teod raha saamise osas altkäemaksu saamisena ja kohtukolleegium kvalifitseerib seetõttu need teod ikka KrK § 143 lg 2 p 11 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi käsitletavas otsuses ei osutata ühelegi tõendile millele tuginevalt on ringkonnakohus lugenud tuvastatuks R. T. poolt KrK § 143 lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise. Seega ongi ringkonnakohtu poolt R. T. KrK § 143 lg 2 p 11 järgi süüditunnistamise ainsaks motiiviks see, et apellatsioonprotestis ei olnud prokurör kõnealust kvalifikatsiooni vaidlustanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetu süüdi tunnistamine ringkonnakohtu poolt ülalkirjeldatud viisil on käsitatav AKKS § 29 lg-s 4 sätestatu rikkumisena ja selle kaudu kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Selline järeldus on kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 1996. a otsuses S. S. süüdistusasjas KrK § 1611 järgi märgituga, et juhtudel, mil erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune temale inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. R. T. süüditunnistamise ja karistamise osas KrK § 161 järgi on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsuses seda nõuet tegelikult järgitud. Kuid vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsuses M. R. ja S. S. süüdistusasjas KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi märgitule tuleb juhtudel, mil süüdimõistetule süüks arvatud kuriteod on omavahel lahutamatult seotud, tühistada kohtuotsus tervikuna ka siis, kui menetlusseaduse oluline rikkumine seondub vaid ühega neist kuritegudest. Omavahel lahutamatult seotud kuritegudest vaid ühe uus arutamine ringkonnakohtus mõjustab kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist. Arvestades seda, et R. T. nii KrK § 161 kui ka § 143 lg 2 p 11 järgi süüks arvatud kuriteod on omavahel lahutamatult seotud, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsus ka R. T. süüditunnistamise osas KrK § 161 järgi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg 3 p-st 7, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s : 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1998. a otsus R. T. süüditunnistamises ja tema karistamises KrK § 161 ja § 143 lg 2 p 11 järgi ning saata kriminaalasi apellatsioonimenetluse korras uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2. R. T. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 13. oktoobril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm Liikmed. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg