Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-91-98 ECLI:EE:RK:1998:3.2.1.91.98.284 AI generated

3-2-1-91-98 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-91-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i Baltmotors esindaja vandeadvokaat V.-R. Villiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-91-98 · Riigikohus: Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i Baltmotors esindaja vandeadvokaat V.-R. Villiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-91-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. oktoobril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i

Baltmotors esindaja vandeadvokaat V.-R. Villiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

7. septembril 1998. a

Jevgeni Fastovi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. veebruari 1998. a otsuse AS-i Baltmotors hagis Jevgeni Fastovi vastu 66 020 krooni

saamiseks ning Jevgeni Fastovi hagis AS-i Baltmotors vastu varalise ja moraalse kahju

hüvitamiseks.

AS Baltmotors esitas TsK § 448 lg 1 alusel hagi Jevgeni Fastovi vastu 66 020 krooni saamiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt remontis AS Baltmotors J. Fastovile kuuluvat sõiduautot Cadillac

Seville, mis sai tehnilisi vigastusi 30. aprilli 1995. a liiklusõnnetuses. AS-s Baltmotors 8. mail 1995. a

koostatud kalkulatsiooni järgi oli remondi maksumuseks 215 862 krooni 50 senti. Kuna J. Fastov

soovis mootorikapoti ja esiraami väljavahetamise asemel nende remonti, siis kujunes remondi

kogumaksumuseks 151 020 krooni. Sellest 85 000 krooni tasus AS-le Baltmotors

kindlustushüvitisena KAS Leks. 11. juuliks 1995. a oli auto remonditud. J. Fastov võttis AS-i

Baltmotors territooriumilt oma auto ja lahkus arvet 66 020 (151 020 " 85 000) krooni maksmata.

J. Fastov esitas hagi AS-i Baltmotors vastu, milles palus tunnistada auto remondimaksumuseks 105

000 krooni. Samuti palus ta AS-lt Baltmotors välja mõista auto järelremondi eest maksmisega

tekitatud kahju 37 643 krooni ja remonditähtajast mittekinnipidamisega tekitatud kahju 43 000 krooni

ning moraalse kahju hüvitamiseks 110 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt nimetas AS-i Baltmotors

meister A. Böckler auto remondi maksumuseks 105 000 kuni 110 000 krooni ja remondi lõppemise

ajaks 28. mai 1995. a. 12. juulil 1995. a esitatud arves oli remondimaksumuseks 151 020 krooni.

Kokkulepitud ajaks AS Baltmotors auto remonti ei lõpetanud. Kuna AS Baltmotors ei võtnud midagi

ette auto kvaliteetse remondi tagamiseks, siis oli J. Fastov sunnitud auto 11. juulil 1995. a tellimust

lõpetamata ära viima ning tellima järelremondi AS-lt Ukars. AS Baltmotors teatas politseile auto

ärandamisest. Politsei pidas oma autoga sõitnud J. Fastov kinni; kannatas tema kui tuntud ärimehe

maine, millega talle tekitati moraalne kahju.

Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1997. a otsusega rahuldati AS-i Baltmotors hagi, J. Fastovi hagi jäeti

rahuldamata. Otsuse kohaselt lõpetati Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1997. a määrusega menetlus

J. Fastovi hagis AS Baltmotors vastu auto remondimaksumuseks 105 000 krooni tunnistamiseks,

kuna see nõue ei kuulu kohtu pädevusse. Sama määrusega lõpetati menetlus remonditähtajast

mittekinnipidamisega tekitatud kahju 43 000 krooni nõudes, kuna J. Fastov sellest loobus.

Kohtuotsuses põhjendatakse AS-i Baltmotors hagi rahuldamist järgnevalt: TsK § 448 lg 1 sätestab, et

kodaniku isikule või varale, samuti organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanu poolt

hüvitamisele täies ulatuses. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vabaneb kahju tekitanu selle

hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. J. Fastovil oli võimalus enne

oma sõiduki AS-le Baltmotors remontida andmist tutvuda sõiduki remontimise tingimuste ja

hindadega ka teistes sõidukeid remontivates firmades. J. Fastov valis ise remonttööde teostajaks AS-i

Baltmotors. J. Fastovi hagi rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et J. Fastov ei ole tõendanud

talle varalise ja moraalse kahju tekitamist. Tõendamata on, et AS Baltmotors rikkus J. Fastovi kui

tarbija õigusi. AS Ukars arve nr 602 kohaselt tasus järelremondi maksumuse 37 643 krooni Lembitu

Consulting Ltd. Kohus leidis, et meelevaldne on seostada AS-s Ukars kaks kuud hiljem tehtud

remonti AS-s Baltmotors tehtud remondiga. TsÜS § 173 lg 3 kohaselt tuleb lähtudes asjaoludest

otsustada, kas isiklike õiguste rikkumisega on tekitatud moraalset kahju. J. Fastov ei ole millegagi

tõendanud, et tema kinnipidamisel politsei poolt kannatas tema kui ärimehe maine.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on

linnakohus hinnanud tõendeid õigesti. Asja arutamisel linnakohtus ei esitanud J. Fastov vastuväiteid

nõude sisulise põhjendatuse suhtes, vaidlustas vaid summa suuruse. Auto remontimist eelarves

näidatud mahus kinnitas ringkonnakohtu istungil ka J. Fastovi esindaja. J. Fastovi head tahet ei näita

asjaolu, et ta pole mitme aasta vältel tasunud auto remontimise eest selles osas, mida ta tunnistab.

Samas ei ole J. Fastov põhjendanud, kuidas võidi juriidilise isiku poolt J. Fastovile kuuluva auto

remondi eest tasumisega talle kahju tekitada.

Kassatsioonkaebuses palus J. Fastov apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Tarbijakaitseseaduse § 5 lg 1 kohaselt sõlmitakse kirjalik leping, kui seda ei täideta vahetult tarbija

juuresolekul. Algselt leppisid J. Fastov ja AS-i Baltmotors esindaja kokku, et töö maksumuseks on

105 000 - 110 000 krooni. Kui auto remontimise käigus ilmnes vajadus täpsustada töö maksumust,

pidanuks hageja teavitama sellest kostjat ning sõlmima temaga kirjaliku lepingu. Kohus jättis

kohaldamata tarbijakaitseseaduse § 5 lg 3, mille järgi tõlgendatakse lepingu ebatäpsused tarbija

kasuks. AS Baltmotors on rikkunud tarbijakaitseseaduse § 7 p 4, mille kohaselt müüja on kohustatud

mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu. Remondi lõppedes asetati kostja fakti ette, et ta

võlgneb tunduvalt suurema summa, kui oli kokku lepitud ning teist teenuste pakkujat ei olnud enam

võimalik otsida. Asjaolu, et järelremondi eest tasus 37 643 krooni Lembitu Consulting Ltd on

J. Fastovi ja nimetatud aktsiaseltsi omavaheliste suhete küsimus, mis ei olnud asjas arutlusobjektiks.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Baltmotors, et kaevatav kohtuotsus on õige. J. Fastovi väide,

et asjaosaliste vahel puudus kirjalik leping on alusetu. J. Fastov poolt omavoliliselt töökoja

territooriumilt ära viidud autos oli tellimuslepingu hageja eksemplar. Mingisugust seost ei ole AS-i

Baltmotors poolt auto remontimise ja AS-s Ukars hiljem tehtud remondi vahel.

Kolleegiumi istungil palus AS-i Baltmotors esindaja jätta kohtuotsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi

väära kohaldamise tõttu tühistada.

Apellatsioonikohus, pidades õigeks linnakohtu otsust AS-i Baltmotors hagi rahuldamises TsK § 448

lg 1 alusel, jättis tähelepanuta, et linnakohus ei ole tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustise

tekkimise vajalikke tingimusi: kahju olemasolu AS-l Baltmotors, põhjusliku seose olemasolu

tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ja kahjutekitanu süüd.

Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul kvalifitseerida pooltevaheline suhe vastavuses AS-i

Baltmotors nõude aluseks olevatele asjaoludele.

Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks J. Fastovi hagi

rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole J. Fastov tõendanud, et auto

remont AS-s Baltmotors oli mittekvaliteetne, mistõttu osutus vajalikuks järelremont ning et sellega

tekitati talle varalist kahju. Samuti ei ole J. Fastov tõendanud oma väiteid AS-i Baltmotors poolt

temale moraalse kahju tekitamisest. Tulenevalt TsMS § 353 lg-st 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi

aluseks olevaid asjaolusid ning Riigikohtu otsus peab põhinema alama astme kohtu otsusega

tuvastatud asjaoludel.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsus osas, millega

jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1997. a otsus Jevgeni Fastovilt 66 020 krooni

kahjutasu ja 2680 krooni ja 60 sendi riigilõivu väljamõistmiseks AS-i Baltmotors kasuks ja

saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jätta muutmata

otsus osas, millega jäeti muutmata linnakohtu otsus Jevgeni Fastovi hagi rahuldamata jätmises.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Jevgeni Fastovile 26. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 860 (kaheksasada

kuuskümmend) krooni ja 65 senti ja AS-le BBP 2. aprillil 1998. a tasutud kautsjon 176 (ükssada

seitsekümmend kuus) krooni.

Eesistuja A. Kull

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik