3-3-1-31-98 · Riigikohus

3-3-1-31-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 2. oktoobril 1998. a.

OÜ Impexmar kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine kohtukulude jagamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 1. oktoobril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi osaühingu Impexmar kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/205/98.

Protsessiosalisena võttis istungist osa kassaatori esindaja advokaat Helmut Pikmets. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

14. jaanuaril 1998. aastal tegi Läänemaa Maksuamet osaühingule Impexmar ettekirjutuse nr.18,

millega määrati 1997. a. juuni, juuli, augusti ja septembrikuu käibelt täiendavalt käibemaksu 627 608

krooni ning kohustati osaühingut tasuma seoses käibemaksu määramisega tekkinud

käibemaksuvõlg 40 060 krooni ja intressid 7079 krooni, kokku 47 139 krooni. Osaühing Impexmar

vaidlustas selle ettekirjutuse Lääne Maakohtus.

Läänemaa halduskohtuniku 27. aprilli 1998. a. otsusega tunnistati Läänemaa Maksuameti 14. jaanuari

1998. a. ettekirjutus nr. 18 osaliselt kehtetuks. Kohus tunnistas ettekirjutuse kehtetuks osas, millega

arvestati juurde käibemaksu mootorsõidukite Opel Kadett, riiklik reg. nr. 990 ALK; Volkswagen

Passat,riiklik reg. nr. 981 ALK; Ford Sierra, riiklik reg. nr. 786 MBO; Ford Escort, riiklik reg. nr. 210

AMD; Mitsubishi Galant, riiklik reg. nr. 511 AMD; Ford Scorpio, riiklik reg. nr. 590 AMC;

Volkswagen Passat, riiklik reg. nr. 140 AMC ja Nissan Terrano, riiklik reg. nr. 470 AMB

võõrandamisel tekkinud käibelt. Kohtuotsusega mõisteti Läänemaa Maksuametilt OÜ Impexmar

kasuks vastavalt seadusele tasumisele kuulunud riigilõiv 19 040 krooni 61 senti ning tasu õigusabi

eest 20 532 krooni, kokku 39 572 krooni 61 senti. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt ei eristata HKS

§-s 69 lg 1 kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist. Seega on võimalik kohaldada HKS § 69 lg 1 ka

kaebuse osalise rahuldamise korral. Riigilõivu ja õigusabi eest tasumise tõendi esitamisega on OÜ

Impexmar täitnud tingimused kohtukulude väljamõistmiseks.

Sellele kohtuotsusele esitas Läänemaa Maksuamet apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Lääne

Maakohtu 27. aprilli 1998. a. otsuse kohtukulude väljamõistmise osas ja teha uus otsus. Apellandi

väitel vähenes ettekirjutusega määratud maksusumma kaebuse osalise rahuldamise tõttu 62 086

krooni võrra, moodustades 9,8 % kogu juurdemääratud käibemaksu summast. Seega oli 90,2 %

maksusummast määratud õigesti. Apellant leidis, et samas proportsioonis peaksid olema jagatud ka

kohtukulud. Apellandi arvates ei välista kohtukulude proportsionaalset jagamist ka Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend, millele viitas oma otsuses halduskohus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a. otsusega rahuldati Läänemaa

Maksuameti apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus muutis Lääne Maakohtu halduskohtuniku

27. aprilli 1998. a. otsust kohtukulude väljamõistmise osas ja mõistis Läänemaa Maksuametilt OÜ

Impexmar kasuks tasutud riigilõivu katteks 1862,58 krooni ning õigusabi kulude katteks 6000 krooni.

Kohtuotsuses märkis ringkonnakohus, et HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulud

kaebuse esitaja kasuks välja vaid kaebuse rahuldamise korral. Seetõttu pole alust kohtukulude

väljamõistmiseks kaebuse rahuldamata osa arvelt. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline seisukoht

vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 1997. a. määrusega nr. 3-3-1-6-97 kohtukulude

jagamise asjas. Eelnimetatud kohtulahendis on Riigikohtu halduskolleegium juhtinud tähelepanu

ainult sellele, et kohtukulude väljamõistmiseks peab olema täidetud kaks kohustuslikku tingimust,

need on kaebuse rahuldamine ning kohtukulude kandmist tõendavate dokumentide esitamine kaebuse

esitaja poolt. Ettekirjutusega määratud maksusumma vähenes 62 086 krooni võrra. Riigilõivuseaduse

§ 37 lg 10 kohaselt on riigilõivumäär sellelt summalt 1862 krooni 58 senti. Kuna advokaaditasu ei

olnud seatud sõltuvusse ettekirjutusega määratud maksusummast, ei pidanud ringkonnakohus õigeks

range proportsionaalsuse rakendamist õigusabi kulude väljamõistmisel. Ringkonnakohus mõistis

õigusabi kulude katteks 6000 krooni.

Osaühing Impexmar esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusele kassatsioonkaebuse,

milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta muutmata Lääne Maakohtu halduskohtuniku

27. aprilli 1998. a. otsuse ning välja mõista asja menetlemisega Riigikohtus seotud kohtukulud.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud HKS § 69 lg.1 ning ringkonnakohtu lahend

on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega nr. 3-3-1-6-97 kohtukulude jagamise asjas.

Oma seisukohta põhistab ta järgnevalt:

1. HKS § 69 lg 1 sätestab, et kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel kaebaja

kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivuja tasu õigusabi eest. Eelnimetatud

sätte kohaldamisel ja kõigi kohtukulude väljamõistmisel ei oma tähtsust, millises osas ja millistel

motiividel on kaebus rahuldatud. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus. Riigikohus on oma

28. veebruari 1997. a. määruses nr. 3-3-1-6-97 asunud seisukohale, et HKS § 69 lg 1 on võimalik

kohaldada ka kaebuse osalisel rahuldamisel. Riigikohus leidis, et osundatud säte ei erista kaebuse

osalist ja täielikku rahuldamist. Seega loetakse ka kaebuse osalist rahuldamist HKS § 69 lg 1

tähenduses kaebuse rahuldamiseks.

2. HKS § 69 lg 1 alusel ei saa kohus mõista kohtukulusid välja osaliselt. Proportsionaalselt avalduse

rahuldamisega saab kohtukulud välja mõista üksnes HKS § 69 lg 3 alusel, s.t. halduslepingust

tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel. Seadusandja on selgelt sätestanud, millise

sätte kohaldamisel mõistetakse välja kõik kohtukulud ja millise sätte kohaldamisel on kohtul õigus

jagada kohtukulud proportsionaalselt avalduse rahuldamisega. Kaebuse rahuldamise korral tuleb

kohtul HKS § 69 lg 1 alusel mõista kohtukulud välja ulatuses, mida kaebuse esitaja on taotlenud ning

mille kandmist kohtule tõendanud.

3. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel olnud järjekindel. Asunud seisukohale, et puudub alus

kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse rahuldamata osa arvelt, on ringkonnakohus tasu õigusabi eest

välja mõistnud ebaproportsionaalselt, s.o. suuremas summas, kui seda võimaldaks kaebuse

rahuldatud osa.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Läänemaa Maksuamet, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud

HKS § 69 lg.1 ja Riigilõivuseaduse § 37 lg.10 ning ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja

põhjendatud. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulnud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse osalise rahuldamise korral puudub alus kohtukulude

väljamõistmiseks kaebuse esitaja kasuks ka kaebuse rahuldamata osa arvelt. Väär on kassaatori väide,

et ringkonnakohtu selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 1997. a.

määrusega nr. 3-3-1-6-97. Riigikohtu halduskolleegium on osundatud määruses leidnud, et

maksuvaidluste lahendamisel kuulub kohtukulude osas kohaldamisele HKS § 69 esimene, mitte

kolmas lõige. Halduskolleegiumi määruses leitakse, et vaatamata sellele, et HKS § 69 lg 1 ei erista

kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist, on nimetatud sätet võimalik kohaldada ka kaebuse osalise

rahuldamise korral. Kassaator on teinud sellest eksliku järelduse, et kaebuse osalise rahuldamise

korral tuleb HKS § 69 lg 1 alusel kohtukulud välja mõista täies ulatuses.

HKS § 69 lg 1 sätestab: "Kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel vastavalt

täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuuriautonoomia

asutuselt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi

eest.". Selles sättes tuleb "kõigi kohtukulude" all mõista kohtukulude liike. Seega on HKS § 69 lg 1

alusel õigus välja mõista kõik kantud kohtukulud, kusjuures kohus võib kulud välja mõista

proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga.

Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi otsus muutmata.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Jätta osaühingu Impexmar kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-

3/205/98 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 12. oktoobril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel