3-2-1-93-98 · Riigikohus

3-2-1-93-98

M Ä Ä R U S

Tartus 30. septembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 14. septembril 1998. a

Andi Raudbergi erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 1998. a

määruse menetluse lõpetamises Andi Raudbergi hagis Andres Bergmanni ja AS Eesti

Päevalehe Kirjastus vastu Andres Bergmannil AS Hommikuleht nimel AS-ga Eesti Päevalehe

Kirjastus tehingute tegemiseks volituse puudumise tuvastamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks.

Aktsiaseltsi Hommikuleht aktsionär ja juhatuse liige Andi Raudberg esitas Tallinna Linnakohtusse

hagi TsÜS § 103 lg 1 alusel Andres Bergmanni ja AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus vastu. Hageja palus

tuvastada, et A. Bergmannil puudusid volitused AS-i Hommikuleht nimel AS-ga Eesti Päevalehe

Kirjastus tehingute tegemiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli AS-i Hommikuleht juhatuse

esimees Andres Bergmann sõlminud AS-i Hommikuleht nimel tehinguid AS-ga Eesti Päevalehe

Kirjastus, mille järgi anti AS-le Eesti Päevalehe Kirjastus üle AS-i Hommikuleht põhivahendid ning

kasutada viimase ruumid. AS-i Hommikuleht juhatus ei ole selliste tehingute suhtes mingeid otsuseid

teinud, kuigi vastavalt põhikirja p-le 7.3.5 kuulub äriühingu vara rendi ja müügi üle otsustamine

juhatuse pädevusse.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kiideti aktsiaseltsi 19. juuni

1995. a üldkoosolekul heaks A. Bergmanni tehingud, mis olid seotud AS-i Hommikuleht osalemisega

AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus juhtimises ja majandustegevuse kontrollimises. See üldkoosoleku

otsus on TsÜS § 103 lg 2 mõttes A. Bergmanni poolt tehtud tehingute heakskiitmine ning seda otsust

ei ole kohtus vaidlustatud.

Andi Raudberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme määral, mida

apellatsioonikohus ei saa jätta tähelepanuta ja lõpetas tsiviilasja menetluse TsKS § 218 p 1 alusel.

Tsiviilõigusi saab kohtus kaitsta üksnes seaduses sätestatud viisil (TsÜS § 112). Hageja ei

vaidlustanud hagiavalduses AS-i Hommikuleht ja AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus vahelisi tehinguid.

Apellatsioonikohtu määruse motiividel valis hageja oma tsiviilõiguste kaitseks tundmatu viisi,

paludes tehingute tegemiseks volituste puudumise tuvastamist. Kohus menetles asja, mille

läbivaatamine ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse.

Erikaebuses leiab kassaator, et ringkonnakohtu määrus on ebaõige. Nõue on lahendatav

hagimenetluses, mistõttu menetluse lõpetamiseks TsKS § 218 p 1 alusel puudub seaduslik alus.

Nõudes volituste puudumise tuvastamist A. Bergmannil, soovib kassaator kaitsta kohtus oma

tsiviilõigusi, mis tal on AS-i Hommikuleht akstionärina ja juhatuse liikmena ning mida A. Bergmann

on rikkunud, tehes AS-i Hommikuleht nimel tehinguid, milleks tal ei olnud õigust. A. Raudberg

soovib, et kohus tunnistaks tema õigust A. Bergmannil volituse puudumise tuvastamise kaudu.

Kassaator on seisukohal, et hagiga vaidlustati AS-i Hommikuleht ja AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus

vahel sõlmitud tehinguid, kuna volituste puudumise tuvastamine A. Bergmannil tõendaks tema poolt

sõlmitud tehingute tühisuse tunnustamist. Kohtu poolne tehingu tühisuse tunnustamine (ka volituse

puudumise tuvastamine) võibki olla aluseks isiku subjektiivsete õiguste tunnustamiseks.

Vastustaja ei nõustu erikaebusega. Vastustaja leiab, et hagi esemeks on vastustaja volituste puudumise

tuvastamise nõue. Volituste puudumise tuvastamise nõuet, kui üht võimalikku tsiviilõiguste kaitse

viisi seadusega ette ei nähta. Esindaja poolt tehingute tegemine puudutab esindatava ja vastava

tehingu teise poole õigusi ja huve, mitte aga esindatava juhtimisorgani liikme või aktsionäri õigusi ja

huve.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada, sest apellatsioonikohus on ebaõigesti

asunud seisukohale, et asi ei kuulu kohtu pädevusse.

Väär on ringkonnakohtu poolt asjas menetluse lõpetamine selle mittekuuluvuse tõttu kohtu pädevusse

sellel põhjusel, et hageja on valinud oma tsiviilõiguste kaitseks tundmatu viisi. TsKS § 1 lg 1 ja 2

kohaselt lahendavad maa- ja linnakohtud tsiviilasju, mille all mõistetakse ka tsiviilõigussuhetest

tulenevaid vaidlusi. Esindussuhe on tsiviilõigussuhe. Sellele vaatamata, et hageja vaidlustas

esindussuhte, mille pooleks ta ise ei olnud, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Tsiviilõigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamine on vaadeldav TsÜS § 112 lg 2 p 1 nimetatud õiguse

tunnustamise hagina. Asja sisulisel lahendamisel peab kohus võtma seisukoha, kas vaidlustatud

esindusega rikuti hageja õigusi. See tuleneb TsKS §-st 4 lg 1, mille kohaselt isikul on õigus kohtusse

pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks. Eelmärgitu tähendab, et iga isik, kes väidab,

et tema tsiviilõigusi on rikutud, võib kohtusse pöörduda. Kui tegu on tsiviilõigusliku vaidlusega, peab

kohus seda menetlema ja tegema otsuse, lähtudes sellest, kas tegemist on hageja õiguste rikkumisega.

Täienduseks ülalmärgitule peab kolleegium vajalikuks lisada alljärgneva selgituse.

TsKS § 146 kohaselt pidi hageja näitama hagiavalduses oma nõude " hagi eseme, ja asjaolud, millega

hageja oma nõuet (hagi eset) põhjendab " hagi aluse.

Hageja on nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil tuginenud TsÜS §-le 103 lg 1. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 103 käsitleb tehingu tühisust volituseta esinduse puhul. Kohtuistungil palus hageja

TsÜS § 103 lg 1 alusel hagi rahuldada. Hageja märkis kostjana vaid A. Bergmanni ega soovinud, et

AS Hommikuleht menetluses kostjana esineks. Hagiavalduse resolutsiooni osas on hageja aga

märkinud üksnes seda, et palub tuvastada A. Bergmanni volituste puudumist. Põhjendanud on hageja

seda väitega, et tehingu tegi AS-i Hommikuleht nimel A. Bergmann, kellel ei olnud selleks AS-i

Hommikuleht juhatuse nõusolekut, mistõttu tal puudus tehingu tegemiseks volitus. Volituste

puudumise tuvastamisele viitamine võiks olla selle hagi kontekstis vaadeldav hagi alusena, mille

esemeks on tehingu kehtetuse tunnustamine. Hageja aga, tuginedes oma dispositiivsele õigusele,

täpsustas hagi alust 17. oktoobri 1995. kirjas Tallinna Linnakohtule, kuid jäi endiselt esialgselt

esitatud nõude juurde. Apellatsiooniastme ja kassatsiooniastme kohtus ei ole enam võimalik hagi

alust või eset muuta.

Juhindudes TsMK §-st 362 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 1998. a määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 30. aprillil 1998. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, Kull