3-2-1-90-98 · Riigikohus

3-2-1-90-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. septembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja esindaja

vandeadvokaat N. Kõivu ja hageja esindaja vandeadvokaat T. Meidra osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 7. septembril 1998. a

AS-i Trükiekspert Viljandi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

13. aprilli 1998. a otsuse Viljandi linna hagis AS-i Trükiekspert Viljandi vastu 726 544 krooni ja

AS-i Trükiekspert Viljandi vastuhagis Viljandi linna vastu 150 000 krooni saamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et 24. novembril 1994. a sõlmisid

Viljandi linn ja AS Trükiekspert ostu-müügilepingu, millega linn müüs trükikoja "Kiir" tervikvara ja

AS Trükiekspert kohustus tasuma selle eest 3 640 000 krooni. Müügihinnast 40% ehk 1 456 000

krooni kohustus ostja tasuma lepingu allakirjutamise päevale järgneva ühe kalendrikuu jooksul ning

ülejäänud summa vastavalt järelmaksu ja intressi tasumise graafikule. Lepingujärgne järelmaksu

intress oli 15% aastas ning leppetrahv 1% päevas. AS Trükiekspert tasus 25. oktoobril 1994. a 405

023 krooni ja 13. detsembril 1994. a 1 056 000 krooni. Samaaegselt trükikoja tervikvara ostmisega

asutas ostja aktsiaseltsi Trükiekspert Viljandi, märkides kõik asutatava aktsiaseltsi aktsiad ja tasudes

nende eest mitterahalise sissemaksega, milleks oli trükikoja "Kiir" tervikvara. 26. oktoobril 1995. a

tasus AS Trükiekspert Viljandi hagejale 150 000 krooni. 23. aprilliks 1996. a oli ostumüügilepingust

tulenev võlgnevus Viljandi linnale 726 544 krooni, mis koosnes põhivõlast, intressist ja leppetrahvist.

Kuna AS Trükiekspert andis AS-le Trükiekspert Viljandi üle kogu arvestatava vara ning viimane asus

Viljandi linna ees kohustusi täitma, siis leidis hageja, et toimus võla ülekandmine AS-le Trükiekspert

Viljandi ning nõudis võlgnevust viimaselt.

AS Trükiekspert Viljandi esitas vastuhagi Viljandi linna vastu TsK § 477 lg 1 alusel 150 000 krooni

väljamõistmiseks, kuna nimetatud summa on Viljandi linn alusetult saanud.

Tartu Linnakohus jättis rahuldamata hagi ja vastuhagi. Otsuses on kirjalike tõendite alusel tuvastatud,

et trükikoja "Kiir" omanik on AS Trükiekspert Viljandi, kes on 18. oktoobril 1995. a esitanud linnale

maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks, tasunud selle järgi esimese makse 150 000 krooni ning võtnud

endale eeltooduga kohustuse tasuda trükikoja "Kiir" eest vastavalt 24. novembri 1994. a lepingule.

Samuti tuvastati, et hageja on aktsepteerinud võlgnikuna AS-i Tükiekspert Viljandi ja selles osas

vaidlusi pole. Seega on sisuliselt toimunud võla ülekandmine. TsK § 221 kohaselt peab võla

ülekandmine, mis põhineb kirjalikul tehingul, olema vormistatud kirjalikult. TsÜS § 93 lg 1 kohaselt

on tehingu sõlmimisel kohustusliku kirjaliku vormi nõude järgimata jätmisel tehing tühine, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel ei ole toimunud võla ülekandmist AS-lt

Trükiekspert AS-le Trükiekspert Viljandi. Kuna AS-i Trükiekspert ja AS-i Trükiekspert Viljandi

vahel pole nõutavat võla ülekandmise tehingut, siis jäeti hagi rahuldamata. Kuna kostja tasus linnale

tema enda poolt esitatud maksegraafiku järgi 150 000 krooni, siis ei ole ta nimetatud summat

ekslikult Viljandi linna arvele kandnud. AS Trükiekspert Viljandi astus ise õigussuhtesse Viljandi

linnaga. Eeltoodud põhjustel jäeti rahuldamata vastuhagi.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega Viljandi linna hagi AS-i Trükiekspert

Viljandi vastu jäeti rahuldamata. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega nõudis kostjalt

sisse hageja apellatsioonkaebuses nõutud põhivõlgnevuse 282 777 krooni ja kohtukulud. Kostja

apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ja linnakohtu otsus muus osas muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et sisuliselt oli tegemist

võla ülekandmisega, kuid andis ebaõige hinnangu Viljandi linna ja AS-i Trükiekspert Viljandi

vahelisele kirjavahetusele. Ajavahemikus 18. oktoober 1995. a kuni 12. veebruar 1996. a toimunud

hageja ja kostja vahelise kirjavahetusega ning kostja 150 000 kroonise maksekorraldusega luges

kohus tõendatuks, et kostja asus omal vabal tahtel ja Viljandi linna nõusolekul võlglaseks esialgse

võlgniku AS-i Trükiekspert asemele. Kuna TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võrdsustatakse poolte

allkirjadega kirjavahetus tehingu kirjaliku vormiga, siis on järgitud TsK §-s 221 kehtestatud

vorminõuet. Otsuse kohaselt ei pea võlgnik võla ülekandmist kreeditorilt ise taotlema. Tulenevalt

TsK § 220 mõttest peab võla ülekandmiseks olema saavutatud kokkulepe võlgniku asemele asuva

isiku ja kreeditori vahel. Kui võlgniku asemele asub teine isik, siis on kreeditoril alus eeldada, et teine

isik ja võlgnik on sõlminud võla ülekandmise lepingu. Kreeditori nõusolekuga võla ülekandmiseks

lõpeb tema ja esialgse võlgniku vaheline kohustis ja kreeditor ei pea kinnitama esialgsele võlgnikule

eraldi nendevahelise kohustise lõppemist. AS-i Trükiekspert poolt võla ülekandmise eitamine ja enda

pidamine võlgnikuks Viljandi linna ees 24. novembril 1994. a sõlmitud ostu-müügilepingu järgi ei

vabasta AS-i Trükiekspert Viljandi võla ülevõtmisest tuleneva kohustise täitmisest. Tähtsust ei oma

see, et algselt esitati hagi AS-i Trükiekspert vastu, kuna hagejal on TsKS § 73 lg 1 järgi õigus taotleda

kostja asendamist. Asjakohatu on kostja väide raamatupidamisseaduse sätete rikkumise kohta.

Kohustise tekkimise tingimuseks ei ole selle arvelevõtmine poolte raamatupidamises.

Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks

samale kohtule. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et AS-i Trükiekspert poolt on toimunud võla

ülekandmine AS-le Trükiekspert Viljandi. Kohus ei arvestanud, et AS Trükiekspert tunnistab

8. aprilli 1996. a kirjaga oma võlgnevust Viljandi linna ees ning Viljandi linn esitas 23. aprillil

1996. a esialgselt hagi AS-i Trükiekspert vastu, pidades võlgnikuks viimast. Apellatsioonikohus on

valesti tõlgendanud TsK § 220 lg 1, mis sätestab üheselt, et võlgnik võib oma võla teisele isikule üle

kanda ainult kreeditori nõusolekul. AS Trükiekspert ei ole taotlenud Viljandi linnalt nõusolekut võla

ülekandmiseks ja linn ei ole võla ülekandmiseks andnud kirjalikku nõusolekut. Samuti peab võla

ülekandmine kajastuma kõikide osapoolte raamatupidamistes. AS Trükiekspert Viljandi 1995. a

aastaaruandes ei kajastu võlgnevus trükikoja ostu eest. Viljandi linna

raamatupidamisdokumentatsioonis on senini võlglasena kirjas AS Trükiekspert, kelle bilanss

omakorda kajastab võlgnevust linnale trükikoja eest. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, mille

järgi pole tähtsust sellel, et linn pole kostjale tasumiseks arvet esitanud.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et TsÜS § 94 lg 2 kohaselt võib juriidiline isik teha tehingu

esindaja kaudu. AS-i Trükiekspert Viljandi poolt Viljandi linnale saadetud kirjadele on alla kirjutanud

peadirektor, kelle volitused esindada kostjat tehingute tegemisel toimiku materjalidest ei nähtu. ÄS

§ 306 lg 1 kohaselt esindab ja juhib aktsiaseltsi juhatus. Samuti on Viljandi linnavalitsuse kirjadele

alla kirjutanud aselinnapea Peep Aru, kes ei või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 2

kohaselt esindada linna ilma erivolituseta. TsÜS § 92 lg 3 järgi saab kirjavahetust võrdsustada

tehinguga, kui kirjadele on alla kirjutanud poolte esindusõigust omavad isikud.

Ringkonnakohtu seisukoht, et AS Trükiekspert Viljandi asus vabatahtlikult tasuma AS-i Trükiekspert

võlga on oletuslik ega tugine tõenditele, kuna maksekorraldusel märgitud ostu- müügilepingu

kuupäev ei kattu selle lepingu sõlmimise tegeliku kuupäevaga.

Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse sisuliselt

ringkonnakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Nii on ringkonnakohus poolte kirjavahetusega

lugenud tõendatuks linna nõusoleku võla ülekandmiseks. Õige on küll kassaatori väide, et esialgne

võlgnik pole linnalt taotlenud võla ülekandmist, kuid TsK §-s 220 sätestatu ei nõuagi, et võla

ülekandmist peab kreeditori ees taotlema esialgne võlgnik. Tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse

seisukohalt ei oma tähtsust, kas tehingu poole raamatupidamises see tehing kajastub või mitte.

Kassaatori väide, et poolte esindajatel puudus volitus tehingu tegemiseks tuuakse esmakordselt esile

kassatsioonkaebuses ning see tuleb jätta tähelepanuta.

Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses toodud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

TsK § 220 lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul.

Ekslik on kassaatori väide, et võla ülekandmiseks peab esialgne võlgnik tingimata pöörduma vastava

taotlusega kreeditori poole. Kuna võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe võlg üle

võtta ja kreeditori nõusolek sellega, siis võib võla ülekandmine toimuda ka vastava kokkuleppega

kreeditori ja uue võlgniku vahel, ilma et kreeditor oleks esialgsele võlgnikule andnud nõusoleku võla

ülekandmiseks. Kohtud on AS-i Trükiekspert Viljandi kirjade alusel tuvastanud, et ta soovis üle võtta

AS-i Trükiekspert võlga. Ringkonnakohus on seda järeldust põhjendanud. Samuti on ringkonnakohus

Viljandi linna 12. veebruari 1996.a. kirjaga lugenud tõendatuks viimase nõusoleku võla

ülekandmiseks. Kuna TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võrdsustatakse tehingu lihtkirjaliku vormiga poolte

allkirjadega kirjavahetus, siis on õige ringkonnakohtu järeldus, et uue võlgniku ja kreeditori vahel oli

saavutatud kokkulepe TsK §-s 221 nõutud kirjalikus vormis. Seaduslik on apellatsioonikohtu

seisukoht, et võla ülekandmisest tekkinud kohustise täitmisest ei vabasta uut võlgnikku esialgse

võlgniku poolt enda võlgnikuks pidamine. Ka on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kohustise

tekkimise tingimuseks ei ole tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites. Samuti on

ringkonnakohus õigesti võtnud seisukoha kostja asendamise osas.

Tähelepanuta jäävad kassatsioonkaebuses esitatud väited AS-i Trükiekspert Viljandi kirjadele ja

Viljandi linna kirjale allakirjutanud isikutel volituste puudumisest. Neid vastuväiteid ei esitatud

esimese ja teise astme kohtus.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 1998. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

LiikmedH. Jõks, A. Kull