3-2-1-85-98 · Riigikohus

3-2-1-85-98 M Ä Ä R U S Tartus 10. septembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 31. augustil 1998. a AS Nordika Kindlustuse erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 1998. a määruse Kaja Priki hagis KAS-i Farret vastu kindlustushüvitise saamiseks ja KAS-i Farret vastuhagis kindlustuslepingute kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Kaja Prikk ja KAS Farret 16. augustil 1995. a varakindlustuslepingud nr 000704 ja 000705 Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Kalda 13 asuva hoone ja vara kindlustamiseks kuni 15. augustini 1996. a. Hoone ja vara hävisid 19. veebruaril 1996. a tulekahjus. 26. juunil 1996. a keeldus KAS Farret kindlustushüvitist välja maksmast. Keeldumise aluseks tõi kostja 27. juulil 1992. a kehtestatud vara kindlustamise üldtingimuste punkti 7. 18. septembril 1996. a esitas Kaja Prikk linnakohtusse hagi KAS-i Farret vastu 850 000 krooni kindlustushüvitise saamiseks. 12. novembril 1997. a esitas KAS Farret Kaja Priki vastu vastuhagi kindlustuslepingute nr 000704 ja 000705 kui olulise eksimuse mõjul tehtud tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Linnakohus rahuldas 28. veebruaril 1997. a Kaja Priki hagi summas 839 000krooni ja jättis KAS-i Farret vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitas Nordika Kindlustuse AS, kes pidas end vaidluses KAS-i Farret õigusjärglaseks, põhjendades seda asjaoluga, et KAS Farret andis talle üle kindlustusportfelli. Apellatsioonikohus rahuldas kaebuse osaliselt ning muutis otsust Kaja Priki kasuks väljamõistetava summa suuruse osas ja mõistis KAS-lt Farret välja 680 460 krooni. Kassatsioonkaebuse esitas KAS Farret. Kindlustusseaduse § 53 alusel lõpetas KAS Farret kindlustustegevuse kindlustusportfelli üleandmisega Nordika Kindlustuse AS-le. Kohus võttis õigusjärglase apellatsioonkaebuse menetlusse ja kutsus Nordika Kindlustuse AS-i kohtuistungile. Otsuse tegi kohus aga KAS-i Farret suhtes. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas kassatsioonkaebuse TsKS § 318 lg 1 p 2 rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuse esitas end kostja õigusjärglaseks pidav Nordika Kindlustuse AS ning linnakohus luges apellatsioonkaebuse esitajaks KAS-i Farret. Kui apellatsioonikohus kutsus apellandina kohtuistungile üksnes Nordika Kindlustuse AS-i, pidi apellatsioonikohus protsessis määratlema ka tema protsessuaalse seisundi. Asja uuel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et Nordika Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. TsKS § 279 lg 1 kohaselt võivad esimese astme kohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata pooled ja teised protsessiosalised. Esimese astme kohtus olid protsessiosalisteks Kaja Prikk ja KAS Farret. TsÜS § 54 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisel. KAS-i Farret ei ole registrist kustutatud, seega ei ole ta lõppenud. Õigusvõimelisel juriidilisel isikul ei saa olla protsessiõigusjärglast. Nordika Kindlustuse AS ei ole

KAS-i Farret protsessiõigusjärglane ega või esitada kaebust asjas, milles ta ei olnud protsessiosaline. Kassatsioonkaebuses palub Nordika Kindlustuse AS tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus rikkus protsessiõigusnorme. Tallinna Ringkonnakohus jättis KAS-i Farret väljalangemise ja õigusjärglase protsessi lubamise osas seisukoha võtmata. 11. detsembril 1996. a sõlmisid KAS Farret ja Nordika Kindlustuse AS kindlustusportfelli üleandmise-vastuvõtmise lepingu, mille kohaselt kõigist kuni 31. detsembrini 1996. a KAS-i Farret poolt sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevad õigused ja kohustused läksid üle Nordika Kindlustuse AS-le alates 1. jaanuarist 1997. a. Vastustaja Kaja Prikk palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et kassaator ei ole asjas protsessiosaline, kellel oleks edasikaebamise õigus. Protsessiõiguste seisukohast ei oma tähendust, et kindlustuslepingutest tulenevad KAS-i Farret materiaalõiguslikud õigused läksid üle kassaatorile. KAS Farret, esitades samas asjas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas, leidis, et on ise protsessiosaline. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel. Materiaalõiguses võib õigusjärglus olla kas universaalne või singulaarne (nõude loovutamine, võla ülekandmine). Selle vaidluse puhul on väidetavalt tegemist kostja poolel singulaarse õigusjärglusega, mida nii KAS Farret kui Nordika Kindlustuse AS ise tunnistavad. Asjas ei ole tuvastatud erimeelsusi selles osas, et vaidlusaluses kindlustusõigussuhtes on esialgse kindlustusandja KAS-i Farret asemele õigusjärglasena astunud Nordika Kindlustuse AS. TsKS § 74 kohaselt võis olla tegemist asja arutamise esemeks oleva vaidluse subjekti väljalangemisega ja ringkonnakohtu väide, et kuna KAS Farret ei ole registrist kustutatud, siis ei saa olla tegemist protsessiõigusjärglusega, ei ole põhjendatud. Juba oma 5. veebruari 1998. a otsuses juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et apellatsioonikohus peab määrama Nordika Kindlustuse AS-i protsessuaalse seisundi õigusjärgluse sätteid kohaldades. Asja lahendamiseks on vajalik kohtuistungile kutsuda nii KAS Farret kui ka Nordika Kindlustuse AS ja teiselt poolt Kaja Prikk. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 78 ei välista protsessiõigusjärglust juhtudel, kui materiaalõiguses on õigusjärglus singulaarne. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 1998. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Leppik ja Partnerid 30. aprillil 1998. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, Kull