3-2-1-74-98 · Riigikohus

3-2-1-74-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. juunil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja

vandeadvokaat A. Hallmägi ja kostja esindaja vandeadvokaat A.-H. Raigi osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 1. juunil 1998. a

Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. veebruari 1998. a otsuse Eesti Vabariigi hagis AS Corbex Engineering vastu vara

välistamiseks pankrotivarast ja AS Corbex Engineering vastuhagis tehingute kehtetuks

tunnistamiseks.

Rapla Maakohtu 27. jaanuari 1997. a otsusega kuulutati Rapla Maakonna Maksuameti (maksuameti)

pankrotiavalduse alusel välja AS-i Corbex Engineering pankrot. Sama otsusega jäeti AS-i Letegore

pankrotiavaldus rahuldamata, kuna võlgnik vaidlustas selle avalduse aluseks olnud nõude Tallinna

Linnakohtus. Rapla Maakohtu nimetatud pankrotiotsus jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 1997. a otsusega. Selles tuvastati muuhulgas maksuameti

pankrotihoiatuse esitamine võlgnikule 1995. a veebruaris ja kohtusse pankrotiavalduse esitamine

4. detsembril 1996. a.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsuse kohaselt palus Eesti Vabariik

Riigi Maanteeameti kaudu PankrS § 53 lg 3 alusel välja mõista AS-lt Corbex Engineering üheksa

teehöövli maksumuse 17 680 766 krooni, kuna teehöövlite välistamine pankrotivarast pole võimalik

põhjusel, et kostja on need pankrotivarana müünud. Vastuhagis palus AS Corbex Engineering

tunnistada kehtetuks üheksa teehöövli üleandmis-vastuvõtuaktid 30. ja 31. detsembrist 1996. a, kuna

need sõlmiti pärast pankrotimenetluse algatamist kuni pankroti väljakuulutamiseni ja nendega

kahjustati teadlikult võlausaldajate huve. Samuti oli teehöövlite üleandmise ajal jõus nende arestimise

kohtumäärus.

Rapla Maakohus jättis Riigi Maanteeameti hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Otsuse

põhjenduste kohaselt leidis kohtus tõendamist, et teehöövlite üleandmise aktid sõlmiti

pankrotimenetluse ajal ning võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Tegelikult teehöövlite

üleandmist ei toimunud. Teehöövlite üleandmisaktid on sõlmitud tingimustes, kus selle vara osas

kehtis seadusjõus kohtumäärus 20. novembrist 1996. a võlgniku kõigi varade arestimise kohta. Seega

rikkus AS Corbex Engineering oluliselt seadust.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, tunnistades kehtetuks 30. detsembril 1996. a

sõlmitud teehöövlite nr 24, 25, 26, 27, 28 ning 29. ja 31. detsembril 1996. a sõlmitud teehöövlite nr

30, 31 ja 32 üleandmise-vastuvõtmise tehingud. Ringkonnakohus leidis, et AS Corbex Engineering

sai maksuameti pankrotihoiatuse 6. veebruaril 1995. a ja 4. novembril (registreeritud Rapla

Maakohtus 4. detsembril) 1996. a esitas maksuamet pankrotiavalduse. Täpsustatud pankrotiavalduse

esitas maksuamet 22. jaanuaril 1997. a koos direktori asetäitja poolt allakirjutatud pankrotihoiatusega

6. detsembrist 1996. a. 20. novembri 1996. a määrusega olid kõik võlgniku varad arestitud ja see

määrus oli jõus ka teehöövlite üleandmise ajal. Maakohus on õigesti leidnud, et teehöövlite

üleandmise tehingud sõlmiti pankrotimenetluse ajal, millega võlgnik teadlikult kahjustas

võlausaldajate huve. Seega tehingute tegemisega 1996. a detsembri lõpus rikkus AS Corbex oluliselt

seadust

Kassaator palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja

vastuhagi rahuldamata jätta. Kaebuse kohaselt on kohtud rikkunud pankrotiseaduse norme ja TsKS

§ 148 lg-s 1 sätestatut. Pankrotimenetlus võib alata ainult pankrotiavalduse esitamisest ja vaid siis,

kui on järgitud kohtueelset korda. Ringkonnakohus ei märgi oma otsuses, et pankrotimenetlus algas

AS Letegore poolt pankrotiavalduse esitamisega 18. novembril 1996. a. ja just nimetatud avalduse

alusel arestis kohus varad. AS Letegore pankrotiavalduse esitamine oli alusetu ja pahatahtlik, kuna

tema nõue oli tagatud pandiga ja tulenevalt avalduse esitamise ajal kehtinud PankrS § 11 lg-st 1

kehtis AS Letegore suhtes pankrotipiirang. AS-i Letegore pankrotiavalduse jättis kohus rahuldamata.

Maksuamet esitas pankrotiavalduse kohtule 4. detsembril 1996. a enne pankrotihoiatuse esitamist.

Pankrotihoiatuse esitamiseks ei saa lugeda 3. veebruari 1995. a pankrotihoiatust, kuna sellele ei

järgnenud pankrotiavalduse esitamist. Pankrotihoiatuse esitas maksuamet 6. detsembril 1996. a.

Eelnevast tulenevalt ei saa 4. detsembrit 1996. a lugeda pankrotimenetluse alguse ajaks.

Ringkonnakohus on lähtunud asjaolust, et pankrotihoiatuse esitamisel või esitamata jätmisel ei ole

pankrotimenetluses mingit tähtsust.

Vastustaja pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palus ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta.

Kassatsioonkaebuse väited ei kummuta seda, et vaidlustatud tehingud tehti pankrotimenetluse ajal ja

seadusjõus kohtumäärust eirates. Kui kohus olekski menetlusse võtnud seadusele mittevastava

pankrotiavalduse, ei muudaks see pankrotimenetlust olematuks. Pankrotiotsusele eelnenud

protsessitoimingute vaidlustamine saab toimuda pankrotiavalduse läbivaatamise raames, mitte aga

selles asjas. Maksuamet esitas pankrotihoiatuse 3. veebruaril 1995. a ning PankrS § 9 lg 1 p-s 4

sätestatud nõue oli täidetud. Täpsustatud pankrotiavalduse esitamine maksuameti poolt 22. jaanuaril

1997. a ei anna alust väiteks, et 4. detsembril 1996. a esitatud pankrotiavaldus oli ebaseaduslik. AS

Eesti Ühispank loovutas AS-le Letegore nõude selliselt, et pant ei läinud üle. See on kooskõlas AÕS

§ 289 lg-s 3 kehtestatuga ning seega on alusetu väide PankrS §-s 11 märgitud pankrotipiirangust.

Kolleegiumi istungil leidis kassaatori esindaja, et pankrotimenetlus algas 22. jaanuaril 1997. a

maksuameti pankrotiavalduse esitamisega. Kostja esindaja jäi vastuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub.

AS-i Corbex Engineering vastuhagis vaidlustatud tehingute kehtetus tuleneb PankrS § 43 lg 1 p-st 1

ja lg-st 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud

pankrotimenetluse algusest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja millega võlgnik teadlikult kahjustas

võlausaldajate huve. Enne 1. veebruari 1997. a kehtinud PankrS § 2 lg 2 kohaselt algas

pankrotimenetlus pankrotiavalduse kohtule esitamisest. Maksuamet esitas võlgnikule

pankrotihoiatuse 1995. a veebruaris. 4. detsembril 1996. a esitas maksuamet kohtule

pankrotiavalduse, mille kohus sama kuupäeva määrusega liitis ühte menetlusse AS-i Letegore poolt

esitatud pankrotiavaldusega ja menetles mõlema avaldusi eelistungitel 4. detsembril 1996. a ja

20. detsembril 1996. a. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt vastuhagis

vaidlustatud 30. ja 31. detsembri 1996. a tehingud tehti maksuameti pankrotiavalduse alusel

toimunud pankrotimenetluse ajal. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust AS Letegore

pankrotiavalduse menetlemine ja selle rahuldamata jätmine.

Juhindudes TsKS § 346 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

LiikmedH . Jõks, A. Kull