3-2-1-71-98 · Riigikohus

3-2-1-71-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 4. juunil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat K. Bachmanni ja kostja esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 25. mail 1998. a

AS-i Beneventum ning AS-i Repo Vabrikud kassatsioonkaebuste alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsuse AS-i Beneventum hagis AS-i Repo Vabrikud

vastu 4 168 586 krooni saamiseks.

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt palus AS Beneventum (pankrotis) 14. märtsil

1997. a esitatud hagis TsK § 242 lg 1 ja § 231 lg 1 alusel AS-lt Repo Vabrikud välja mõista 4 168 586

krooni, sealhulgas 3 688 000 krooni ostetud naftasaaduste eest ja maksmisega viivitamise eest viivist

480 586 krooni.

RE Eesti Kütus müüs 17. detsembril 1990. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel RAS-le Püssi PPK

ajavahemikus 12. märts 1992. a kuni 9. oktoober 1992. a naftasaadusi 3 688 000 krooni eest. Ostu

eest jättis RAS Püssi PPK tasumata. RE Eesti Kütus loovutas RAS-i Püssi PPK võla nõudeõiguse

3. jaanuaril 1996. a. Rahvuslikule Puhta- ja Rakenduskeemia Fondile (fond) ja samal päeval loovutas

fond nõude AS-le Beneventum.

Eesti Erastamisagentuur müüs 4. jaanuaril 1995. a RAS-i Püssi PPK varad AS-le Repo Vabrikud,

väljaarvatud ostu-müügilepingu lisas F loetletu. RE Eesti Kütus nõuet ei olnud ostu-müügilepingu

sõlmimise ajal lepingu lisas F märgitud. Eesti Erastamisagentuuri ja AS-i Repo Vabrikud 14. mai

1996. a kokkuleppe kohaselt täiendati 4. jaanuaril 1995. a sõlmitud RAS-i Püssi PPK erastamise ostu-

müügilepingu lisa F punktiga 10, millega välistati erastamise ostu-müügilepingust RAS-i Püssi PPK

võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus ja sellega kaasnevad kohustused.

Kohtla-Järve Linnakohtu 10. novembri 1997. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi

ei ole põhjendatud. Eesti Erastamisagentuur müüs AS-le Repo Vabrikud 4. jaanuaril 1995. a. RAS-i

Püssi PPK varad, võlgnevused ja kohustused. RAS-i Püssi PPK võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti

Kütus oli kustutatud ja välja viidud RAS-i Püssi PPK bilansist Majandusministeeriumi 23. veebruari

1994. a kirja nr 5/417 alusel seoses Majandusministeeriumi haldusalas olnud riiklike ettevõtete ja

riiklike aktsiaseltside aegunud debitoorsete ja kreditoorsete võlgnevuste korrastamisega. Sellest

tulenevalt täiendasid Eesti Erastamisagentuur ja AS Repo Vabrikud 14. mail 1996. a erastamise ostu-

müügilepingu lisa F punktiga 10, mille kohaselt välistati AS-le Repo Vabrikud müüdud võlgade ja

kohustuste hulgast võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus. Kohus leidis, et erastamise ostu-

müügilepingu pooled olid õigustatud lepingut täiendama. Hageja ei tõendanud kohtuistungil

millegagi, et ta on õigustatud esitama AS Repo vastu erastamise ostu-müügilepingust tulenevaid

nõudeid.

Viru Ringkonnakohtu 27. veebruari 1998. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja asi otsustati saata

uueks läbivaatamiseks linnakohtusse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei ole linnakohtu otsus põhjendatud ja ei vasta otsuse sisule esitatavatele

nõuetele, millega kohus rikkus TsKS § 228 lg 1 ja § 232 lg 4 sätteid. Linnakohus jättis hindamata

esitatud tõendid ega tuvastanud tehingute asjaolusid. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus peab

protsessi kaasama kolmandad isikud, kelle huve ja õigusi võib käesolev vaidlus puudutada ja

linnakohus peab kaaluma võimalust teha pooltele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks.

Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõigus-normide

rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtu seisukoht, et protsessi tuleb kaasata RAS Püssi PPK

likvideerimiskomisjon, ei ole seadusega kooskõlas. Likvideerimiskomisjon ei ole juriidiline isik ega

seega ka tsiviilõigussuhte subjekt. Linnakohtul puudub kohustus kaasata protsessi võlanõude

loovutanud RE-t Eesti Kütus ja uut võlausaldajat Rahvusliku Puhta- ja Rakenduskeemia Fondi, sest

kõiki, keda kohtulahend võib teoreetiliselt puudutada, ei pea protsessi kaasama. Selles vaidluses ei

otsustata kolmandate isikute õiguste üle. Apellatsioonikohus saatis põhjendamatult asja uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonikohtu pädevuses on tõendite hindamine,

linnakohtu otsuse tühistamine või muutmine ja uue otsuse tegemine. Asja kiirema läbivaatamise

huvides oleks tulnud vaidlus apellatsioonikohtus lahendada. Põhjendamatu on apellatsioonikohtu

juhis täiendavate tõendite esitamiseks, sest poolte võistlevuse printsiibist lähtudes puudub selleks

vajadus.

Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Apellatsioonikohus on

tuginenud asjaoludele, millele pool ei ole viidanud asja läbivaatamisel ning sellega kohus rikkus asja

läbivaatamise ulatust TsKS § 301 lg 1 tähenduses. Pooled ei ole taotlenud kolmandate isikute

kaasamist ega täiendavate tõendite esitamist. Hageja ei ole vaidlustanud Majandusministeeriumi

tegevust võla kustutamisel. Linnakohtu otsus oma lõppjärelduses oli õige, sest kostja võimalik

vastutus kas tuleneb erastamislepingust või on sellega välistatud. Apellatsioonikohtu ettekirjutused

täiendavate tõendite väljanõudmiseks on vastuolus TsKS §-ga 88 lg 1. Samuti on apellatsioonikohus

teinud seadusest mittetulenevaid ettekirjutusi uute protsessiosaliste kaasamiseks. Hageja ei ole

esitanud nõudeid võlanõude loovutajate vastu.

Vastuses hageja kassatsioonkaebusele leidis kostja, et AS Beneventum kassatsioonkaebuse väited ei

väära kostja kassatsioonkaebust.

Vastuses kostja kassatsioonkaebusele palus hageja AS-i Repo Vabrikud kassatsioonkaebuse jätta

rahuldamata. Apellatsioonikohtu ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks ei ole vastuolus TsKS §-

ga 88 lg 1.

Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebustes ja vastustes esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja kassatsioonkaebused tuleb rahuldada.

TsKS § 318 lg 2 alusel on apellatsioonikohtul õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata tühistada

esimese astme kohtuotsus protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need rikkumised võisid viia

või viisid asja ebaõigele otsustamisele. Eeltoodu alusel kohtuotsuse tühistamisega ei kaasne aga igal

juhul asja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

See, et linnakohus jättis otsuses hindamata hageja esiletoodud asjaolud võla olemasolu ja loovutamise

ning nende asjaolude kinnitamiseks esitatud tõendid, ei too kaasa asja saatmist uueks arutamiseks

esimese astme kohtule. Eeltoodud rikkumisi saab kõrvaldada apellatsioonikohus ise. Samuti saab

apellatsioonikohus esitatud tõendite alusel tuvastada faktilisi asjaolusid.

Põhjendatud on hageja ja kostja kassatsioonkaebuste väited, et kohtul ei lasunud poolte taotluseta

kohustust kaasata protsessi nõude loovutajaid. TsK § 217 lg 2 kohaselt vastutab esialgne kreeditor

uue kreeditori ees nõude mittekehtivuse eest. Tulenevalt TsKS §-dest 91 lg 2 ja 242 lg 1 ei järeldu

sellest aga, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ja õigussuhted on siduvad ka sellest asjast mitte

osavõtnud isikutele. Õige on ka hageja kassatsioonkaebuse väide, et protsessiosaliseks saaks olla

likvideerimisel olev juriidiline isik RAS Püssi PPK, mitte aga tema likvideerimiskomisjon. Kuid

TsKS 76 lg 1 kohaselt ei lasunud kohtul protsessiosaliste taotluseta ka RAS-i Püssi PPK kaasamise

kohustust.

TsKS § 88 lg 2 kohaselt võib kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja sellise

ettepaneku tegemine ei ole erapooletu õigusemõistmise printsiibi rikkumine. Kui esimese astme

kohus sellist ettepanekut ei teinud, siis see ei ole asja esimese astme kohtule tagasisaatmise

seaduslikuks aluseks. Ka juriidiliste isikute nimede täpsustamiseks ei ole vajalik asja tagasi saata

esimese astme kohtusse.

Kostja kassatsioonkaebuse väited suhete õiguslikust kvalifikatsioonist jäävad tähelepanuta, sest selles

osas puudub apellatsioonikohtu seisukoht, mida TsKS § 336 lg 1 kohaselt kontrollida.

Alusetu on kostja kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus on tuginenud asjaoludele, millele

pool pole viidanud asja läbivaatamisel ja rikkunud sellega TsKS §-s 230 lg 3 sätestatut.

Apellatsioonikohtu otsuses antud suunised: hinnata tõendeid, kaasata protsessiosalisi, teha ettepanek

täiendavate tõendite esitamiseks ja täpsustada juriidiliste isikute nimed ja õigusjärglus ei kujuta kohtu

tuginemist faktilistele asjaoludele. Ka kassatsioonkaebusest ei nähtu, milline on see faktiline asjaolu,

millele ringkonnakohus on tuginenud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid OÜ AS-i Beneventum

kassatsioonkaebuse esitamise eest 30. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

Tagastada AS-le Repo Vabrikud 24. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed: J. Luik, T. Vernik