3-1-1-67-98 · Riigikohus

3-1-1-67-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 7. mail 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaat Mare Lusti erikaebuse

K. M. süüdistuses KrK § 105 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K. M. antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.

Pärnu Linnakohtu 4. märtsi 1998. a otsusega kvalifitseeriti K. M. kuritegu ümber ning ta mõisteti süüdi KrK

§ 105 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks

kaks aastas ja kuus kuud vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest

tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Apellatsioonkaebuses taotles kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Mare Lust K. M. õigeks mõistmist

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kannatanu E. P. taotles kohtualuse süüdi mõistmist KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja reaalse vabadusekaotusliku

karistuse kohaldamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt 8. aprillil 1998. a tehtud eelmenetluse määrusega

tühistati Pärnu Linnakohtu 4. märtsi 1998. a otsus K. M. süüdistusasjas ning kriminaalasi saadeti samale

kohtule uueks arutamiseks.

Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on küll põhjendanud kohtualuse käitumises KrK § 107 lg 2 p 1

koosseisu puudumist, kuid jätnud motiveerimata kuriteo ümberkvalifitseerimise KrK § 105 järgi. Kuna

vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 7 on motiivide puudumine kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis

välistab kohtuotsuse seaduslikkuse ning juhindudes AKKS § 14 lg 1, ringkonnakohus tühistas linnakohtu

otsuse ning saatis selle samale kohtule uueks arutamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. aprilli 1998. a määruse peale esitas kaitsja M. Lust

erikaebuse, milles leiab, et ringkonnakohtul ei olnud alust eelmenetluse käigus kriminaalasja tagastamiseks

ning sellest tulenevalt taotleb määruse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kaitsja leiab,

et ringkonnakohtu seisukoht linnakohtu otsuse küllaldaste motiivide puudumise kohta ei saa käsitleda

motiivide täieliku puudumisena ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis toob vältimatult

kaasa otsuse tühistamise ja kriminaalasja eelmenetluse käigus esimese astme kohtule saatmise.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes

taotles erikaebuse rahuldamist,

l e i d i s :

Vastavalt KrMK § 263 lg 1 p-le 3 peab kohus lahendama muuhulgas ka küsimuse, kas tegu sisaldab

kuriteokoosseisu ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.

Pärnu Linnakohtu 4. märtsi 1998. a kohtuotsuses märgitakse : "Kuna K. M. J. P. löögile vastas omapoolse

löögiga, n.ö. "umbes", ei näinud ta ning ei saanud ette näha, et taoline ainuke löök võib tekitada kannatanule

üliraske kehavigastuse. K. M. ei näinud ette ega saanudki ette näha, et J. P.löögi tagajärjel kukub, saab selle

tagajärjel sedavõrd tugeva löögi kukla piirkonda, et sellest tekib üliraske kehavigastus." Kriminaalõiguse

teooria seisukohast on kohus siin põhistanud seisukohta, et kohtualusel puudub süü - tahtlus või

ettevaatamatus - talle inkrimineeritud teo toimepanemisel. Siiski on kohus leidnud, et kohtualuse käitumist

subjektiivsest küljest tuleb lugeda üliraske kehavigastuse tekitamiseks ettevaatamatuse tõttu, milline tõi

kaasa kannatanu surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et Kriminaalkoodeks sellist

kuriteokoosseisu ei sätesta. Seetõttu jääbki arusaamatuks ja motiveerimatuks, miks kohus asus seisukohale,

et tegemist on just nimelt KrK §-s 105 sätestatud kuriteokoosseisuga - surma põhjustamine ettevaatamatuse

tõttu - mitte aga mõne muu kuriteokoosseisuga või hoopiski kuriteokoosseisu puudumisega.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruses on õigustatult märgitud, et otsuses puuduvad

motiivid, miks on loetud kohtualuse süü tuvastatuks KrK § 105 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium lisab

siinkohal, et motiivide puudumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes tuleb käsitleda ka olukorda, kus kohus

motiveerib kuriteo ümberkvalifitseerimist ainuüksi sellega, et süüdistuses esitatud kuriteokoosseis on

välistatud, toomata ühtki positiivset motiivi miks esineb kohtu poolt tuvastatud kuriteokoosseis.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, §-st 72 ja § 76 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eelmenetluse määrus K. M. süüdistusasjas jätta muutmata,

erikaebus jätta rahuldamata.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep