3-2-1-60-98 · Riigikohus

3-2-1-60-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. mail 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 27. aprillil 1998. a

Tiit Räisi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari

1998. a otsuse Tiit Räisi hagis AS Laks & Ko vastu autoriõiguse rikkumisega tekitatud

moraalse kahju hüvitamiseks ja enne õiguserikkumist olnud olukorra ennistamist.

Hagiavalduse kohaselt reprodutseeris AS Laks & Ko väljaande Eesti Puit 95 16-ndal leheküljel

hageja loodud slaidi (940822/CR;24x36mm). Slaidi andis reprodutseerimiseks AS Hiiu Mets

hagejaga 9. jaanuaril 1995. a sõlmitud autorilepingu p 4 alusel. Slaid avaldati kostja kirjastatud

väljaandes autori nimeta ja kadreerituna. Väljaande Eesti Puit 95 impressumis on märgitud

autoriõiguse kuulumine kostjale. Hageja leidis, et kostja on rikkunud tema õigust autorinimele, õigust

teose puutumatusele ja õigust autorsusele. Hageja palus kohustada kostjat väljaande Eesti Puit 95

tiraa" i kokku korjama ja hävitama ning ennistama olukord, mis oli enne autori isiklike mittevaraliste

õiguste rikkumist. Tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks palus hageja välja mõista 50 000 krooni.

Hagi alusena esitas hageja AutÕS § 4, § 11, § 12 lg 1 p 1, 2 ja 3, § 80 lg 1 p 9, lg 2 p 3 ja 6.

Linnakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades AS-i Laks & Ko väljaande Eesti Puit 95

kokkukorjamise ja hävitamisega ennistama olukord enne autori isiklike mittevaraliste õiguste

rikkumist. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud hageja õigusi autorsusele, autorinimele ja teose

puutumatusele. Moraalse kahju hüvitamise nõude jättis kohus rahuldamata, kuna hageja ei ole

tõendanud asjaolusid, mis oleksid moraalse kahju väljamõistmise aluseks.

Apellatsioonkaebuses leidis T. Räis, et kohus oleks pidanud arvestama, et rikuti autori vaimset

töövilja. Autoriõigused on autori isikust lahutamatud ning nende rikkumine tekitab autorile kahju.

AS Laks & Ko leidis apellatsioonkaebuses, et kohus on vääralt hinnanud pooltevahelist õigussuhet.

Hageja andis lepinguga AS-le Hiiu Mets õiguse kasutada slaidi metsamajandusettevõtete

aastakataloogis reprodutseerimiseks. Lepingu kohaselt pidi AS Hiiu Mets tagama autori nime, töö

avaldamise aasta ja Š märgi kohustusliku äranäitamise, samuti garanteerima slaidi polügraafilise

publitseerimise lepingukohasuse ja autorikaitsealase seadusandlusega kooskõlas oleva tegevuse. AS

Hiiu Mets ei avaldanud, et annab väljaandele enda reklaamimiseks autoriõigusega kaitstud teose.

AutÕS § 4 lg 3 loetelu autoriõiguse seadusega kaitstavatest teostest ei ole ammendav. AutÕS § 4 lg 1

kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. AS Laks & Ko ei pidanud eeldama, et

tegemist on kirjandus-, kunsti- või teadusteosega.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja täiendas motiive

osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Hageja nõue kohustada AS-i Laks & Ko väljaande Eesti Puit 95

tiraa" i kokkukorjamise ja hävitamise teel ennistama endine olukord, ei ole põhjendatud ja täidetav.

Tegemist on kolmeaasta vanuse kataloogiga ja selles sisalduv informatsioon on käesolevaks ajaks

vananenud ja selle levitamine lõpetatud.

Hageja nõue autori isiklike mittevaraliste õiguste rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks

on esitatud vale kostja vastu. T. Räis ei tõendanud, et kostja oli teadlik, et tegemist on autoriõigusega

kaitstava teosega ning sellele vaatamata autori õigusi rikkudes avaldas slaidi. Hageja müüs oma slaidi

ühekordse kasutusõiguse AS-le Hiiu Mets, kes vastavalt lepingule võttis endale teose kasutamisel

autori nime ja Š märgi kohustusliku äranäitamise kohustuse. Kuna slaid avaldati autori nimeta ja Š

märgi äranäitamiseta ning kadreerituna, siis järelikult ei täitnud AS Hiiu Mets autori ees endale

võetud kohustust ja jättis autori õigused kaitseta.

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada apellatsioonikohtu otsuse, kuna kohus on vääralt

kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse norme. AutÕS § 80 lg 2 on üheks

autori õiguste ja seaduslike huvide kaitsmise viisiks enne õiguste rikkumist olnud olukorra

ennistamine. Seega oli hageja nõue põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole öelnud välja selget

seisukohta moraalse kahju hüvitamise nõude osas. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kasutaja ei pea

eeldama, et tegemist on autoriõiguse seadusega kaitstava teosega. Slaidid, seega ka vaidlusalune

slaid, kui üks loomingulise foto valdkonda kuuluv teos on otseselt nimetatud AutÕS § 4 lg 3 p 17.

Slaidi on autoriõiguse seaduse objektiks mitte nimetatud lepingu, vaid seaduse kohaselt.

Ringkonnakohus on vääralt hinnanud hageja ja kostja vahelist õigussuhet, leides et kostja ei olnud

teose kasutaja. Teose kasutamise mõiste annab AutÕS § 13 lg 1 - teose kasutamiseks loetakse teose

reprodutseerimist, levitamist, avalikku esitamist jne. Väljaande Eesti Puit 95 kirjastajaks oli AS Laks

& Ko, kes kadreeris slaidi. AS Hiiu Mets edastas slaidi kostjale muutmata kujul koos andmetega

autori kohta. Autoriandmete õige kajastamine on kirjastaja otsene kohustus. Teoses muudatuste

tegemise üle otsustab autor. Teose kasutaja, kes soovib muudatuste tegemist, peab selleks eelnevalt

küsima autorilt nõusolekut.

Vastustaja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjale teada, et slaid, millel on kujutatud mingi puisteaine

kogumispunker, on kunsti valdkonnas loomingulise tegevuse tulemus.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 lg 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et hagi moraalse kahju nõudes on esitatud vale kostja vastu,

kuna kostja ei pidanud teadma, et tegemist on autoriõiguse seadusega kaitstava teosega.

Autoriõiguse seadusega kaitstavad on nii teose autori varalised õigused kui ka isiklikud

mittevaralised õigused. Autoriõigusega kaitstava teose mõiste ja üldloetelu on sätestatud autoriõiguse

seaduses. Teoseks, millele tekib autoriõigus, võivad olla AutÕS § 4 lg 3 p 17 kohaselt

fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid. Seega

slaid kui loomingulise tegevuse tulemus on autoriõiguse seadusega kaitstav teos. Teose autoril tekib

teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised

õigused ja varalised õigused (AutÕS § 11 lg 1). Hageja andis temale kui slaidi autorile kuuluvad

varalised õigused üle autoriõiguslepinguga AS-le Hiiu Mets. Autori isiklikud mittevaralised õigused

teosele on aga autori isikust lahutamatud ja pole üleantavad tema eluajal (AutÕS § 11 lg 2). Sama

tuleneb ka Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikkel 6bis lg-st 1, mille kohaselt

sõltumata autori majanduslikest õigustest, ja isegi pärast nimetatud õiguste üleandmist, on autoril

õigus nõuda autorsust teosele ja vaidlustada nimetatud teose mistahes moonutamine, lühendamine või

muu muutmine või teose väärtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Seega

hageja ei saanud temale kui autorile kuuluvaid mittevaralisi õigusi teose osas lepinguga kellelegi üle

anda. Isiklikeks mittevaralisteks õigusteks, mille alusel ka hagi esitati, olid õigus autorsusele, õigus

autori nimele ja õigus teose puutumatusele (AutÕS § 12 lg 1 p 1, 2 ja 3). Need autoriõigused

tulenevad seadusest ning neid õigusi peab teose kirjastaja järgima. Autori isiklike mittevaraliste ja

varaliste õiguste kaitse on sätestatud AutÕS § 80. Autoriõiguse rikkumiseks on AutÕS § 80 lg 1 p 9

kohaselt ka autoriõigusaktide sätete muu rikkumine. Osundatud paragrahvi lõikes 1 ettenähtud autori

isiklike mittevaraliste õiguste rikkumiste korral on rikutud õiguste kaitse viisid loetletud lõikes 2 ning

nendeks on muuhulgas ka olukorra ennistamine, mis oli enne õiguse rikkumist ja tekitatud moraalse

kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmine. Autoriõiguse seadusega kaitstavaid autori mittevaralisi

õigusi sai rikkuda väljaande kirjastaja (avaldaja), kellele teos üle anti koos autori andmetega, kui ta

avaldas teose ilma autori nimeta ja kadreerituna.

Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus tuvastama, kas hageja autoriõiguse seadusega

garanteeritud autori mittevaralisi õigusi rikuti ning kui rikuti, siis tuleb kohtul otsustada kas on

võimalik ja vajalik ennistada olukord, mis oli enne õiguste rikkumist ning otsustada tekitatud

moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise suurus.

Juhindudes TsKS § 346 lg 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 23. jaanuarist 1998. a ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada T. Räisile 19. veebruaril 1998. a makstud kautsjon 500 (viissada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik