Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-56-98 ECLI:EE:RK:1998:3.2.1.56.98.161 AI generated

3-2-1-56-98 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-56-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Virve Kirsipuu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-56-98 · Riigikohus: Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Virve Kirsipuu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-56-98

M Ä Ä R U S

Tartus 29. aprillil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 20. aprillil 1998. a

Virve Kirsipuu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri

1997. a määruse Virve Kirsipuu hagis Jaan Lagle vastu takistuste kõrvaldamiseks kaasomandis

oleva asja kasutamisel.

Tallinnas Aarde 1/Vaniku 6 asuv elamu kuulub Jaan Lagle, Virve Kirsipuu ja Õie Gildeni

kaasomandisse, igaühele 1/3 mõttelises osas. Hageja V. Kirsipuu kasutab katusekorrusel kaasomanike

kokkuleppel ruumi nr 31, kostja J. Lagle kasutab ruume nr 28, 29, 30, 32, 36 ja 37 ning Õ. Gilden

kasutab ruumi nr 35. Ruumid nr 27, 33 ja 34 on ühiskasutuses.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus V. Kirsipuu tunnustada tema õigust läbipääsule ruumist nr

28 toa nr 31 kasutamiseks ja kohustada J. Laglet mitte tegema takistusi kaasomandis oleva elamu

kasutamisel. Hagi palus ta rahuldada AÕS § 72 lg 3 ja 5 ning TsÜS § 112 lg 2 p 1, 5 alusel. J. Lagle

vaidles hagile vastu, põhjendades vastuväiteid sellega, et linnakohtu 29. aprilli 1996. a määrusega

kinnitatud kõigi kaasomanike kokkuleppega on elamu kasutuskord kindlaks määratud. Ruum nr 28

on jäetud tema ainukasutusse. Hageja lubas elamu esimesel korrusel tema kasutuses olevast toast

ehitada keerdtrepi tuppa nr 31.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt kaasomanikud valdavad ja

kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele

kuulub suurem osa ühisest asjast (AÕS § 72 lg 1). Elamut Aarde1/Vaniku 6 valdavad ja kasutavad

kaasomanikud 29. aprilli 1996. a kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel. Kaasomanike

kokkuleppe kohaselt ei kuulu ruum nr 28 kaasomanike ühiskasutusse, vaid seda kasutab kostja.

Kohus asus seisukohale, et määrusega kinnitatud kokkulepet saab muuta vaid kaasomanike uus

kokkulepe.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse TsKS § 218 p 3 alusel.

Määruse motiivide kohaselt Tallinna Linnakohus on 29. aprillil 1996. a kinnitanud kaasomanike

kokkuleppe elamu kasutuskorra kindlaksmääramises. V. Kirsipuu esitas 21. oktoobril 1996. a kohtule

hagi samal alusel ja sama eseme suhtes, paludes elamu kasutuskorda ümber jagada.

Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Erikaebuse kohaselt ei ole linnakohtu

määrusega kinnitatud kaasomanike kokkulepet kaasomandis oleva asja kasutuskorra

kindlaksmääramise kohta. Kuivõrd kaasomandi kasutamist reguleeriv kohtulahend puudub, siis ei ole

õige ringkonnakohtu seisukoht asjas menetluse lõpetamiseks TsKS § 218 p 3 alusel.

Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Õige on erikaebuse väide, et Tallinnas Aarde 1/Vaniku 6 elamu kaasomanike kokkulepet elamu

kasutamiskorra kindlaksmääramiseks ei ole kohtumäärusega kinnitatud. Tallinna Linnakohtu

29. aprilli1996. a määrus kaasomanike vahelise kokkuleppe kinnitamise osas ei määranud kindlaks

kaasomanike mõtteliste osade kasutamise korda, st ei määranud kindlaks millised ruumid

kaasomandis olevast elamust jäävad kaasomanike ühiskasutusse ja millised ruumid iga kaasomaniku

ainukasutusse. Apellatsioonikohus on seetõttu vääralt kohaldanud TsKS § 218 p 3, mille kohaselt

kohus lõpetab menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel on

kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepe. Hageja soovis mitte kaasomanike kokkuleppe

muutmist kaasomandi kasutamisel vaid takistuse kõrvaldamist kaasomandis oleva asja kasutamisel.

Selle nõude osas samade poolte vahel jõustunud kohtulahendit ei ole kohtule esitatud.

Juhindudes TsKS § 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri 1997. a määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Virve Kirsipuule 12. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja: J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik