3-1-1-58-98 · Riigikohus

3-1-1-58-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. aprillil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kalm ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja

J. E. süüdistuses KrK § 1611 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15. detsembri 1997. a otsusega tunnistati J. E. süüdi KrK § 1611 järgi selles, et ta

12. septembril 1996. a Sisekaitse Operatiivrügemendi reamees-laskurina koos kaaskohtualuste ja kahe

kriminaalasjas tuvastamata isikuga teenistusülesannete täitmisel X linnas peksid käte ja jalgadega A. F. ning

J. L. Seejärel toimetasid J. E. ja tema kaks kaaslast kannatanud teenistusauto kastis X tn N asuva rügemendi

territooriumile ning jätkasid nende peksmist. Peksmise tagajärjel kaotas J. L. teadvuse. Seejärel viidi A. F. ja

J. L. teenistusautoga X tänava jäätmaale ning enne lahkumist löödi neid veel mõned korrad pähe ja kehasse.

Peksmisega tekitati A. F. kerged terviserikkega ning J. L. terviserikketa kehavigastused. KrK §-s 39

sätestatut kohaldades karistati J. E. rahatrahviga 90 päevamäära, s.o 1980 krooni ulatuses. Sama

kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A. M., I. J. ja R. A.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15. detsembri 1997. a otsuse peale esitasid apellatsioonprotesti Ida-Viru

Prokuratuuri abiprokurör Sergei Travnikov ja apellatsioonkaebuse kohtualuse J. E. kaitsja vandeadvokaat

Sulev Raudsepp.

Prokurör leidis, et kohtualustele karistuse mõistmine KrK § 39 sätete kohaldamisega ei ole põhjendatud ning

taotles neile vabadusekaotusliku karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära piires.

Kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist seoses tema süü tõendamatusega.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu

15. detsembri 1997. a otsus kohtualustele mõistetud karistuste osas. Kõikidele kohtualustele mõisteti

lühiajaline vabadusekaotus, sealhulgas J. E. kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Prokuröri

apellatsioonprotest rahuldati, J. E. kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Kriminaalkolleegiumi otsuses rõhutatakse, et puuduvad need erandlikud asjaolud, mis annaks aluse karistuse

mõistmiseks alla alammäära. Puutuvalt apellatsioonkaebusesse on aga ringkonnakohtu otsuses märgitud, et

selle lahendamiseks ei ole alust.

Piiramatu kassatsiooniõiguse alusel esitatud kassatsioonkaebuses taotleb J. E. kaitsja vandeadvokaat

S. Raudsepp nii linna- kui ka ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja J. E. õigeksmõistmist.

Kaitsja on seisukohal, et pole tõendatud tema kaitsealuse osavõtt kannatanute peksmisest. Samas ei nõustu

kassaator ringkonnakohtu otsuses sisalduva järeldusega, et S. Raudsepa kaebuse lahendamiseks puudub alus.

Kaitsja leiab, et hoolimata sellest, kas kaebus rahuldatakse või mitte, tuleb nõuetekohaselt esitatud kaebus

siiski kohtu poolt läbi vaadata ja lahendada. Veel leiab kaitsja, et J. E. karistamine reaalse

vabadusekaotusliku karistusega ei olnud otstarbekas ning see tõi kaasa nii tema töökoha kui ka

õppimisvõimaluste kaotamise.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri seletuse,

mille kohaselt puudub alus kaebuse rahuldamiseks,

l e i d i s :

Asjaolu, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a otsuses on kriminaalasja

lahendamise järgselt ekslikult sõnaühendi "rahuldamiseks ei ole alust" asemel märgitud "lahendamiseks ei

ole alust" ei ole käsitatav kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alusena. Kaitsja ülejäänud väidetes

vaidlustatakse kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

2. detsembri 1997. a otsuses J. J. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi sedastatuga saab kooskõlas AKKS § 40

lg-s 1 sätestatuga tõepoolest piiramatu kassatsiooniõiguse korras vaidlustada ka faktiliste asjaolude

tuvastatust ringkonnakohtu poolt, kuid vastavalt AKKS § 40 lg-le 3 vaatab Riigikohtu kriminaalkolleegium

ka piiramatu kassatsiooni korras esitatud kaebusi ja proteste läbi üldises kassatsioonimenetluse korras. See

tähendab muuhulgas, et kooskõlas AKKS § 65 lg-s 4 sätestatuga, ei või Riigikohus ise tuvastada faktilisi

asjaolusid ka juhtudel, mil kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a otsus J. E. süüditunnistamises ja

karistamises KrK § 1611 järgi jätta muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 28. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Lea Kalm, Peeter Vaher