3-2-1-53-98 · Riigikohus

3-2-1-53-98

M Ä Ä R U S

Tartus 23. aprillil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

V. Madissoo osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. aprillil 1998. a

Voldemar Madissoo erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30. detsembri 1997. a määruse Voldemar Madissoo hagis Eesti Vabariigi Kaitseväe juhataja

vastu teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 1997. a määrusega jäeti muutmata

Tallinna Halduskohtu 11. juuli 1997. a määrus, millega halduskohus tagastas Voldemar Madissoole

läbivaatamatult kaebuse teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuna see kaebus ei

kuulu läbivaatamisele halduskohtus.

V. Madissoo esitas 15. oktoobril 1997. a Tallinna Linnakohtusse hagi Kaitseväe juhataja vastu

teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks. Hagiavalduse

kohaselt määrati hageja Kaitseväe juhataja 31. augusti 1995. a käskkirjaga nr 112 alates

1. septembrist 1995. a. Kaitsejõudude väljaõppekeskuse ohvitseride kursuse tsiviilainete grupi

võõrkeele õppejõuks kapteni ametipalgaga. Hagejaga lõpetati tööleping 23. detsembril 1996. a

töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.

Tallinna Linnakohtu 17. oktoobri 1997. a määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

see tagastati hagejale. Linnakohus leidis, et TsKS § 1 lg-st 2 tulenevalt mõistetakse tsiviilasjadena

tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. TLS § 7 p 3 alusel ei laiene töölepingu

seadus kaitsejõudude tegevteenistusele. Avaliku teenistuse seaduse §-de 1 lg 1 ja 2 lg 2 kohaselt on

töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, sealhulgas töötamine Kaitsejõudude

Peastaabis ja kaitsejõudude väeosades avalik teenistus. Vaidlus, mis tekib seoses avaliku teenistusega,

on avalik-õiguslik vaidlus ja kuulub halduskohtu pädevusse.

Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1997. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et haldusõigusliku vaidluse lahendamise aluseks maa- või linnakohtus ei

saa olla asjaolu, et halduskohus on keeldunud asja oma menetlusse võtmast. Hageja ei ole

põhjendanud, miks ta leiab, et ta ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes. Vabariigi Valitsuse

29. aprilli 1997. a määrusega kinnitatud kaitseväe struktuuri kohaselt kuulub Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutuste Väljaõppekeskus kaitseväe koosseisu, olles ATS § 2 lg 2 p 8 mõttes kaitsejõudude

väeosaks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Hageja määrati ametisse kaitseväe

juhataja 31. augusti 1995. a käskkirjaga ja talle määrati kapteni ametipalk. Seega on hageja

ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud isik ehk ATS-i § 6 lg 1 kohaselt ametnik.

Erikaebuses palus hageja apellatsioonikohtu määruse tühistada. Apellatsioonikohus on vääralt

juhindunud TsKS §-st 148 lg 1 p 1. Hageja ei ole olnud kaitseväe tegevteenistuses, sest tema

töötamist kaitseväe õppeasutuses ei saa käsitleda kui lepingulist teenistust ohvitseri või

kaitseväeametnikuna. Temale ei laiene ka avaliku teenistuse seaduse sätted. Poolte vahel oli töösuhe.

Vastuses erikaebusele leidis Kaitseväe juhataja, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks puudub

alus.

Kolleegiumi istungil jäi hageja erikaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et kohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest

TsKS § 148 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidlus ei kuulu linnakohtu pädevusse.

Kaitsejõudude Väljaõppekeskus Kaitseministeeriumi valitsusalas moodustati Vabariigi Valitsuse

19. septembri 1995. a korraldusega nr 822-k, mis tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. märtsi

1998. a määrusega nr 52. Kaitseväe struktuuri kuuluvaks õppeasutuseks kinnitati Kaitseväe

Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskus Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr 92.

ATS-i § 2 lg 1 kohaselt on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus,

kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine ja ametnik on sama seaduse § 6 lg 1 järgi isik, kes on

ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud.

Kuna Kaitsejõudude Väljaõppekeskuse kui õppeasutuse ülesandeks ei olnud avaliku võimu

teostamine, siis ei olnud õppeasutus ametiasutuseks, kus töötanud isik oli ametnik ATS § 6 lg 1

mõttes. Asjaolust, et temaga töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepingulise suhte

puudumine.

Kuna hagi on esitatud Kaitseväe juhataja vastu, siis tulenevalt TsKS § 73 lg-st 1 peaks linnakohus

küsima hageja nõusolekut kostja asendamiseks.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 1997. a määrus ja Tallinna

Linnakohtu 17. oktoobri 1997. a määrus ning saata Voldemar Madissoo hagi menetlemiseks

Tallinna Linnakohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Voldemar Madissoole 27. jaanuaril 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja: H. Jõks

Liikmed: J. Luik, T. Vernik