3-2-1-51-98 · Riigikohus

3-2-1-51-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. aprillil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja

H.Tähemaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. aprillil 1998. a

Taavi Taaveti kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. detsembri

1997. a otsuse Helgi Tähemaa hagis Taavi Taaveti vastu võla tagastamiseks.

Vastavalt laenulepingule sai Taavi Taavet 1. mail 1993. a Jaan Tähemaalt laenu 7800 USD, mille

kohustus tagastama 2. juulil 1993. a. Jaan Tähemaa suri 21. veebruaril 1994. a. Jaan Tähemaa ema

Helgi Tähemaa esitas pärijana hagi ja taotles T. Taavetilt 7800 USD väljamõistmist, kuna kostja ei

tagastanud Jaan Tähemaale laenu kokkulepitud tähtajaks.

Linnakohus jättis H. Tähemaa hagi T. Taaveti vastu TsK § 272 lg 1 alusel 7800 USD

väljamõistmiseks rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt on Jaan Tähemaa poolt kostjale 7800 USD

laenamine leidnud tõendamist laenulepinguga 1. maist 1993. a. Kohtule pole aga esitatud tõendit selle

kohta, et kostja oleks jätnud laenu tagastamata.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse. T. Taaveti ja J. Tähemaa vahel oli sõlmitud kirjalik

laenuleping, mille kohaselt T. Taavet kohustus laenu tagastama 2. juulil 1993. a. T. Taavet on

viidanud asjaolule, et tema on lepingu täitnud ning laenu J. Tähemaale tagastanud, kuid samal ajal ei

ole ta esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping ei ole

vastavalt TsK § 276 lg 2 vaidlustatav tunnistajate ütlustega. Tulenevalt sellest sättest ei saa kirjalikus

vormis sõlmitud laenulepingu täitmist tõendada tunnistajate ütlustega. H. Tähemaa esitas kohtule

seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt ta on J. Tähemaa pärija ja tal on nõudeõigus

T. Taaveti vastu tagastamata laenu osas. Ringkonnakohus rahuldas H. Tähemaa hagi ja mõistis

T. Taavetilt välja H. Tähemaa kasuks 105 300 krooni.

Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse, kuna ringkonnakohus on asja

arutamisel rikkunud põhiseaduse §-s 24 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja

konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks artiklis 6 ettenähtud õiglase kohtuliku arutamise

põhimõtteid. Kohtule oli teada, et T. Taavet viibib alates 1995. a maikuust vahi all ja ta kutse peale ei

saa kohtusse ilmuda. Kohus ei kasutanud ega püüdnudki kasutada võimuvolitusi, et tagada T. Taaveti

kohtusse toimetamine.

H. Tähemaa esitatud pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et H. Tähemaa on üks kolmest J. Tähemaa

pärijast, kellele igaühele on välja antud tunnistus 1/3 osale pärandvarast. Kohus ei kaasanud protsessi

teisi pärijaid.

H. Tähemaa märkis vastuses kassatsioonkaebusele, et kuna kohus ei kohustanud apellanti isiklikult

kohtuistungile ilmuma, võidi asja arutada kohtuistungil ilma tema osavõtuta. Asjas ei ole keegi peale

tema iseseisvat nõuet esitanud, sest pärijad leppisid kokku, et laenulepingust tulenev nõue kuulub

H. Tähemaale.

Kolleegiumi istungil pidas H. Tähemaa apellatsioonikohtu otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu. TsKS § 70 lg 1 sätestab poolte protsessuaalse võrdsuse ja sellega on kooskõlas

mõlema poole õigus TsKS § 64 kohaselt võtta osa kohtuistungist, kus hageja apellatsioonkaebuse ja

kostja vastuse kohaselt vaieldi hagi tõendatuse üle. Ka vahi all viibivale isikule peab olema tagatud

õigus protsessiosalisena isiklikult või esindaja kaudu osa võtta kohtuistungist kui ta ise on kohtule

selleks soovi avaldanud. T. Taavet on vastuses apellatsioonkaebusele, aga samuti pärast kohtuistungi

kindlaksmääramist väljendanud kirjalikult oma soovi apellatsioonikohtu istungist osa võtta ja kui

muul viisil ei ole tema osavõttu võimalik tagada, siis 16. detsembrile 1997. a määratud kohtuistung

edasi lükata. Viimased pöördumised saabusid ringkonnakohtusse 16. detsembril enne kohtuistungi

algust. Sellele vaatamata arutas ringkonnakohus asja üksnes hageja osavõtul, millega oluliselt rikuti

protsessiõigusega tagatud poolte võrdsuse põhimõtet.

Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kohus pidi kaasama teised J. Tähemaa

pärijad. Protsessiosalise kaasamine ei ole üldjuhul kohtu kohustus. Kohus võib omal algatusel kaasata

üksnes iseseisva nõudeta kolmanda isiku kooskõlas TsKS §-ga 76 lg 1. Samas ei ole ringkonnakohus

andnud hinnangut T. Taaveti vastuväidete motiivile, milles ta seab kahtluse alla asjaolu, kas

H. Tähemaa on ainuke J. Tähemaa pärija. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus ka sellele

kostja vastuväitele õigusliku hinnangu andma.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. detsembri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada vandeadvokaat Uno Lõhmusele 21. jaanuaril 1998. a tasutud kautsjon 1093 (üks

tuhat üheksakümmend kolm) krooni.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa