3-1-3-12-98 · Riigikohus

3-1-3-12-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. aprillil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

A.I. süüdistuses

ENSV KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 100 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A.I. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 29. septembri

1988. a otsusega süüdi ENSV KrK § 1892 lg 1 järgi ja karistati paranduslike töödega üheks aastaks. Tallinna

Kalinini Rajooni Rahvakohtu 18. aprilli 1989. a määrusega asendati see karistus vabadusekaotusega üheks

aastaks.

Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 13. juuni 1989. a otsusega mõisteti A.I. süüdi ENSV KrK § 195 lg 2 järgi

ja karistati kahe aasta ja kolmekuulise vabadusekaotusega. Sellele karistusele liideti osaliselt ENSV KrK

§ 41 alusel Tallinna Linna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 29. septembri 1988. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti kaks aastat ja kuus kuud

vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13. aprill

1989. a.

EV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 1990. a otsusega mõisteti A.I. süüdi ja karistati ENSV

KrK § 107 lg 2 p 1 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega ning ENSV KrK § 100 järgi kümneaastase

vabadusekaotusega

ENSV KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi

ees mõisteti üksteist aastat vabadusekaotust.

ENSV KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 13. juuni

1989. a otsusega mõistetud vabadusekaotus kaks aastat ja kuus kuud. Lõplikuks karistuseks mitme

kohtuotsuse järgi mõisteti talle kaksteist aastat ja viis kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks

loeti 24. oktoober 1990. a ning karistusest loeti kantuks viimase kriminaalasjaga seonduv vahi all viibitud

aeg s. o 19. aprillist kuni 24. oktoobrini 1990. a.

Süüdimõistetu A.I. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks EV Ülemkohtu

kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 1990. a otsuses, milles taotleb lõplikku karistust lühendada kolme kuu

võrra. Avaldaja põhjendab oma taotlust sellega, et ENSV KrK § 1892 kaotas oma kehtivuse 1990. aastal ning

selle paragrahvi järgi mõistetud karistuse osaline liitmine eeltoodud ülemkohtu otsusega mõistetud

karistusele ei olnud seaduslik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri seletuse,

kes taotles avalduse rahuldamist ning Ülemkohtu otsuse osalist tühistamist,

l e i d i s :

Seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 3 lg 2

kohaselt tuli vabastada karistuse kandmiselt ning kustutada karistatus isikutel, kes olid süüdi mõistetud

ENSV KrK § 1892 järgi, kuna uus kriminaalseadus dekriminaliseeris selles paragrahvis sätestatud tegevuse.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 7. mai 1992. a otsusega loodi kohtuotsust täitvate asutuste asukohajärgsed

järelevalvekomisjonid, kelle pädevusse sama otsuse p 2 kohaselt kuulus ka materjalide ettevalmistamine ja

kohtule esitamine nende isikute kohta, kes kuulusid karistusest vabastamisele. See töö tuli lõpule viia

1992. aasta 15. juuliks.

Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, ei ole A.I. süüdimõistmist ENSV KrK § 1892 järgi peale

kriminaalseaduse uue redaktsiooni kehtestamist läbi vaadatud. Kuna selle, käesolevaks ajaks kehtivuse

kaotanud paragrahvi järgi mõistetud karistus sisaldub karistuste liitmise tagajärjel ka EV Ülemkohtu

24. oktoobri 1990. a otsuses, kannab A.I. muuhulgas karistust ka olematu kuriteo eest. Seega on tema suhtes

jäetud täitmata Põhiseaduse §-s 14 sisalduv nõue, mille kohaselt õiguste ja vabaduste tagamine on

seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kohustus.

Kuna ENSV KrK § 1892 järgi mõistetud karistusest on osalise liitmise teel lõplikule karistusele lisatud kolm

kuud, tuleb A.I. lõplikku karistust vastavalt vähendada.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Põhiseaduse §-st 14, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada EV Ülemkohtu 24. oktoobri 1990. a kohtuotsus A.I-le ENSV KrK § 41 lg 1 alusel mõistetud

lõpliku karistuse osas.

Mõista A.I-le KrK § 41 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi 12 (kaksteist) aastat ja 2

kuud vabadusekaotustkinnises vanglas.

Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 21. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher