Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-56-98 ECLI:EE:RK:1998:3.1.1.56.98.150 AI generated

3-1-1-56-98 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-56-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1998. a otsus M. M. süüdistusasjas jätta muutmata. M. M. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 21. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-56-98 · Riigikohus: jaanuari 1998. a otsusega mõistetud karistusele on põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, l e i d i s: Kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-56-98

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. aprillil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KrK § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti M. M. Tallinna Linnakohtu 17. novembri 1997. a otsusega süüdi ja karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks ning KrK § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks. KrK § 40 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti vabadusekaotus üheks aastaks ja kaheksaks kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 1996. a otsusega mõistetud kuuekuuline vabadusekaotuslik karistus osaliselt (kuritegu oli toime pandud

23. aprillil 1996. a) ning lõplikuks karistuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi kaheaastane vabadusekaotus kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 3. oktoober 1996. a. Sama otsusega mõisteti süüdi veel S. P., E. R., D. P. ja T. N.

M. M. mõisteti süüdi salajastes vargustes ning sõiduauto ärandamise katses, mis olid toime pandud ajavahemikus 15. maist 1995. a kuni 3. oktoobrini 1996. a. Tallinna Linnakohtu 17. novembri 1997. a otsuse peale esitasid kohtualused M. M. ja S. P. apellatsioonkaebused, milles palusid karistuse kergendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1998. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse peale esitas süüdimõistetu M. M. kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab karistuste liitmise KrK § 40 lg 3 järgi. Kassaator leiab, et kuna ta viibis käesolevas kriminaalasjas alates 20. oktoobrist 1996. a kuni 20. aprillini 1997. a vahi all, siis tuleb lugeda talle Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 1996. a otsusega mõistetud kuuekuuline vabadusekaotus kantuks ning selle kantud karistuse liitmine Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

21. jaanuari 1998. a otsusega mõistetud karistusele on põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, l e i d i s: Kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

KrK § 40 lg 3 sätestab, et kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises

kriminaalkoodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Tulenevalt eeltoodust oli Tallinna Linnakohtul 17. novembri 1997. a otsusega mõistetud karistusega seaduslik alus liita sama kohtu

8. novembri 1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Alusetu on kassaatori väide, et

17. novembriks 1997. a oli ta juba ära kandnud talle 8. novembri 1996. a otsusega mõistetud kuuekuulise vabadusekaotuse. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et M. M. suhtes kohaldati tõkendina vahi alla võtmist 3. oktoobril 1996. a ja see tõkend jäi muutmata kuni Tallinna Linnakohtu 17. novembri 1997. a otsuse jõustumiseni. M. M. ei viibinud karistuse kandmisel ja kuna Tallinna Linnakohtu 17. novembri 1997. a otsuses arvestati KrK § 45 alusel eelvangistusaeg alates 3. oktoobrist 1996. a lõpliku karistuse tähtaja hulka, on karistuse tähtaega arvestatud õigesti. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1998. a otsus M. M. süüdistusasjas jätta muutmata.

2. M. M. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 21. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm

Peeter Vaher