3-1-1-55-98 · Riigikohus

3-1-1-55-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. aprillil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Vjat"eslav Jegorovi süüdistuses KrK § 207 lg 1 ja § 1243 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Narva Linnakohtu 23. septembri 1997. a otsusega tunnistati V. Jegorov süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja

teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära, s. o 750 krooni ulatuses ning KrK § 1243 lg 1 järgi ja

karistati rahatrahviga 100 päevamäära, s. o 1500 krooni ulatuses. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle

kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks rahatrahv 50 päevamäära, s. o 2250 krooni ulatuses.

KrK § 41 kohaselt liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 10. mai 1994. a otsuse järgi

kandmata karistus ja V. Jegorovi lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust tingimisi

kaheaastase katseajaga ning rahatrahv 2250 krooni, mis kuulunuks täitmisele iseseisvalt.

KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti V. Jegorov süüdi järgmistes kriminaalõigusrikkumistes:

1. 1990. a omandas ta oma vanaisalt ebaseaduslikult jahipüssi, tõi selle oma elukohta Narvas Grafovi

tn 3-2, kus hoidis seda vastavat luba omamata ja kasutas korduvalt jahipidamisel kuni 11. juulini

1996. a, mil see temalt politseitöötajate poolt ära võeti;

2. 1995. a augustis omandas vastavat luba omamata tundmatult isikult Narvas Võidu tn 17b Marina

firma kontoris 100 krooni eest püstoli Brauning, mida hoidis oma kodus kuni 11. juulini 1996. a.

3. 1995. a oktoobris omandas Marina kaupluse kontoris tundmatult isikult 40 krooni eest tehases

valmistatud trotüülibriketi koos detonaatoriga ja hoidis seda Marina kaupluses kuni 11. juulini

1996. a.

KrK § 1243 lg 1 järgi mõisteti V. Jegorov süüdi selles, et ta 27. augustil 1995. a kella 13 paiku koos

tundmatu isikuga, eesmärgiga sundida E. Jelizarovit tagastama vara oma endisele abikaasale, viisid

E. Jelizarovi vägivaldselt V. Jegorovi firma Marina kontorisse Narvas Võidu tn 17b, kus hoidsid teda

vägivaldselt kolm tundi, kasutasid vägivalda ja ähvardasid, kusjuures tuvastamata isik lõi

E. Jelizarovile rusikaga silma, mille tagajärjel kaotas kannatanu sellest silmast täielikult nägemise.

V. Jegorov aga asetas kannatanu pea lähedusse püstoli Brauning ja nõudis vaikset kuuletumist.

Tuvastamata isik pani E. Jelizarovi käed raudu. Ühe silma nägemise kaotusega tekitati E. Jelizarovile

üliraske kehavigastus.

Apellatsioonprotestis vaidlustas prokurör ebaseadusliku vabaduse võtmise õigusliku hinnangu, mille

puhul tulnuks prokuröri arvates arvestada selle seotust tervisele ohtliku vägivallaga. Prokurör ei

nõustunud ka rahatrahvi arvestuse, aga ka kogumis mõistetud karistuse märkimisväärse leebusega. Ta

taotles kohtualuse karistamist KrK § 207 lg 1 ja 1243 lg 2 järgi isikule ning katseajal toime pandud

raskele kuriteole vastava karistusega.

Kannatanu E. Jelizarov hindas oma apellatsioonkaebuses enda suhtes toime pandud kuriteo vastavaks

KrK § 1243 lg 2 tunnustele ning V. Jegorovile mõistetud karistuse põhjendamatult liberaalseks. Ta

palus kohtuotsusega tunnistada tema õigust kahju sissenõudmiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 1998. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

23. septembri 1997. a otsus V. Jegorovile KrK § 207 lg 1 ja 1243 lg 1 järgi mõistetud karistuste osas,

samuti ka karistuste liitmise ja ärakandmisele kuuluva lõpliku karistuse osas.

KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti V. Jegorovile karistuseks üks aasta vabadusekaotust, KrK § 1243 lg 1

järgi kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 järgi mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks üks

aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt Narva Linnakohtu 10. mai

1994. a otsusega mõistetud karistus ja kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti V. Jegorovile karistuseks

kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

KrK § 45 alusel loeti karistusest kantuks 24 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

kolm aastat kaks kuud ja kuus päeva vabadusekaotust.

Leides, et kannatanu E. Jelizarovi silma ravimisega seotud kulutused kuuluvad kohtualuselt

väljamõistmisele, mõisteti V. Jegorovilt E. Jelizarovi kasuks välja kahjustatud silma ravimisega

seotud kulud, mille ulatus määratakse kindlaks tsiviilkohtupidamise korras.

Kassatsioonkaebused apellatsioonikohtu otsuse vaidlustamiseks on esitanud V. Jegorovi kaitsja

vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja süüdimõistetu V. Jegorov.

Kaitsja leiab, et KrK § 207 lg 1 koosseisuga hõlmatud kuriteoesemed olid oma koguselt ja

kvaliteedilt väheolulised ning V. Jegorov andis need vabatahtlikult politseiametnikule välja. Kogumis

väljendavad need asjaolud toimepandu madalat ohtlikkusastet. KrK § 1243 lg 1 järgi vabaduskaotust

mõistes ei arvestanud kohus, et varasema kuriteo järel oli V. Jegorov õiguskuulekalt käitunud 2,5

aastat, teda iseloomustatakse hästi. Väidetult on apellatsioonikohus lugenud alusetult vastutust

raskendavateks asjaoludeks kuriteo toimepanekut tahtlikult ja üliraske tagajärje tekitamist. Need

järeldused on vastuolus esimese astme kohtus tuvastatud ja apellatsioonikohtus kummutamata jäänud

asjaoludega. Kaitsja leiab, et tulenevalt neist asjaoludest ei olnud kohtul alust V. Jegorovi

karistamiseks reaalse vabadusekaotusega ja temalt E. Jelizarovi kasuks vigastatud silma ravikulude

väljamõistmiseks. Nende järelduste korrigeerimiseks taotleb kaitsja, et uue otsusega mõistetaks

V. Jegorovile karistuseks rahatrahv ja keeldutaks temalt vigastatud silma ravimisega seotud kulude

väljamõistmisest.

Oma kassatsioonkaebuses rõhutab süüdimõistetu V. Jegorov sündmuste käiku kirjeldades täiendavalt,

et kannatanu E. Jelizarovi käitumine sündmuste ajal oli väljakutsuv ja solvav ning tema oma

sekkumisega püüdis sündmuste kulgu rahustada. Hiljem hoolitses tema kannatanule arstiabi

korraldamise eest. Ta leiab oma tegevuses KrK § 37 lg 1 p-de 1 ja 5 tunnuseid. Oma osalust

intsidendis on kannatanule kompenseerinud kaastundest, kuid ei saa kanda tsiviilvastutust võõra süü

eest. Taotleb asja objektiivset taasläbivaatamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist,

l e i d i s:

V. Jegorovi kriminaalõiguslikul kohtlemisel on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lähtunud

tuvastatud tehioludest ja karistuse mõistmise üldalustest.

Kassaatorite poolt oluliseks peetud tulirelvade ja lõhkematerjali väljaandmine V. Jegorovi poolt ei

toimunud vabatahtliku äraandmisena KrK § 207 lg 4 mõttes, vaid relva kasutamisega seotud kuriteo

uurimisel, mille käigus oli tuvastatud nii see, et V. Jegorov oli kuriteo täideviija, kui ka see, et loata

püstol oli just tema kasutuses. Kriminaalasja materjalide järgi avaldas ta keelatud esemete olemasolu

ja asukoha menetlustoimingute käigus. Selline toimimine ei ole, olenemata selle vormistamise viisist,

käsitletav niisuguse vabatahtliku tulirelva ja lõhkematerjali väljaandmisena, mis tooks KrK § 207 lg 4

kohaselt kaasa kriminaalvastutusest vabastamise. Süüdlase kahetsevat hoiakut tulirelvade ja

lõhkematerjali väljaandmisel, samuti keelatud esemete vähest hulka ning kvaliteeti on arvestatud talle

seaduses ettenähtud vabadusekaotuse alammäära mõistmise kaudu.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt on vastutust kergendava asjaoluna arvestatud

puhtsüdamlikku kahetsust ja vastutust raskendavana kuritegude toimepanemist eelmise

kohtuotsusega mõistetud katseajal.

V. Jegorovi kaitsja kassatsioonkaebuses on ekslikult osundatud niisugustele vastutust raskendavatele

asjaoludele, mida apellatsioonikohus sellistena ei käsitlenud.

KrK § 47 lg 1 sisu avamiseks rõhutati õigesti, et uue tahtliku kuriteo toimepanek on olulisim katseaja

tingimuste rikkumine.

Küll aga jagab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatori seisukohta, et E. Jelizarovi vabaduse

ebaseaduslikus võtmises seisnev V. Jegorovi käitumine on kahe kohtuastme otsustes kokkulangevalt

kvalifitseeritud KrK § 1243 lg 1 järgi - seegaei ole kohtud kindlaks teinud selle seotust vägivallaga,

mida menetlusdokumentide järgi rakendas E. Jelizarovi suhtes tuvastamata isik. Niisuguse õigusliku

hinnangu karmistamist ei ole kassatsioonikorras taotletud ja selle hinnanguga on vastuolus

apellatsioonikohtu seisukoht, et kannatanu E. Jelizarovi silma ravimisega seotud kulutused kuuluvad

V. Jegorovilt väljamõistmisele. Seetõttu tuleb kohtuotsus E. Jelizarovi kasuks kahjutasu

väljamõistmise osas tühistada, kuna õiguslik alus KrMK § 270 rakendamiseks puudub.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 16. jaanuari 1998. a otsus osas, millega mõisteti Vjat"eslav

Jegorovilt Eduard Jelizarovi kasuks kahjustatud silma ravimisega seotud kulud ning jätta tsiviilhagi

Vjat"eslav Jegorovi vastu rahuldamata.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 14. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep