3-2-1-42-98 · Riigikohus

3-2-1-42-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. aprillil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, OÜ Estonia

esindaja vandeadvokaat A. Glikmani osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. märtsil 1998. a

OÜ Estonia kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri 1997. a otsuse Jüri Muhu hagis OÜ Estonia vastu vara eraldamiseks ja kahju

hüvitamiseks.

Järva Maakohtule 10. detsembril 1993. a esitatud hagis palus Jüri Muhu tunnistada tema õigust OÜ-st

Estonia välja astuda ja eraldada OÜ Estonia varast tema osa summas 903 370 krooni. Selle summa

eest hageja soovis endale saada Oisu remondi- ja hoiukompleksis oleva lao koos platside, piirete ning

seadmetega maksumuses 364 895 krooni ja kohustada kostjat sõlmima temaga leping selle vara

erastamiseks. Ülejäänud 538 475 krooni osas soovis hageja saada käibevara või raha. Veel palus

hageja kostjalt välja mõista tööosaku eest 137 908 krooni. Hagi palus rahuldada hageja PRS §-de 17

ja 21, AÕS §-de 80 ja 81, osaühingu asutamislepingu p 7 ja osaühingu põhikirja p-de 14 ja 23 järgi.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista põhiseaduse § 25 alusel temale õiguste ahistamisega

tekitatud kahju 70 000 krooni, kuna kostja venitas 9 kuud hageja nimele tööosakute ja osatähtede

vormistamisega.

Järva Maakohus jättis 22. detsembri 1994. a otsusegahagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt

võimaldas kostja hagejal kasutada oma tööosakut ühismajandi varas. Tööosakute realiseerimise viis,

kord ja tähtajad sätestati ühismajandi Estonia reorganiseerimise ja tegevuse lõpetamise kavas. Puudub

seaduslik alus kostja kohustamiseks hagejale vara eraldamiseks. Üldkoosoleku otsusega määratud

tähtpäevaks 15. märts 1993. a hageja ei esitanud vara natuuras eraldamise taotlust. Põhikirja p-de 14

ja 23 esialgne redaktsioon reguleeris ühingust väljaastumist tööosaku arvel saadava varaga, mitte aga

varaga osatähe maksumuse ulatuses. Põhikirja muudetud redaktsiooni järgi on osanikul õigus

ühingust välja astuda ja saada vara natuuras, kui ta alustab talupidamisega. Tööosaku eest 137 908

krooni saamiseks jättis kohus hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei tasunud nõude summalt

riigilõivu. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud moraalse ja materiaalse kahju tekkimist.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. jaanuari 1997. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus

jättis rahuldamata J. Muhu hagi tööosaku eest 137 908 krooni saamiseks. Selles osas tegi

apellatsioonikohus uue otsuse ja rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja tööosaku summas 137 908

krooni. Kohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 4637 krooni ja advokaaditasu 5496 krooni. Muus osas

jättis apellatsioonikohus maakohtu otsuse muutmata.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tühistas 17. aprilli 1997. a otsusega apellatsioonikohtu otsuse osas,

millega OÜ-lt Estonia mõisteti J. Muhu kasuks välja tööosaku eest 137 908 krooni, riigilõiv 4637

krooni ja advokaaditasu 5496 krooni. Selles osas saatis Riigikohus asja apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks. Muus osas jättis Riigikohus apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Otsuse

põhjenduste kohaselt rahuldas apellatsioonikohus hagi TsK § 477 alusel, kuid ei tuvastanud

asjaolusid, mis on vara alusetu omandamise kohustise tekkimise tingimuseks: ühel isikul kahju

tekkimine vara vähenemise või saamatajäämisega ning teisel isikul vara suurenemine ning põhjuslik

seoses nende vahel, vara omandamine ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta ja

omandaja süü puudumine omandamiseks. Asja uuel läbivaatamisel pidi kohus arvestades TsKS § 230

lg-s 3 sätestatud piirangut, tuvastama asjaolud ja seejärel kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte.

Asja uuel läbivaatamisel leidis apellatsioonikohus, et kohtuotsus tööosaku väljamõistmata jätmises

tuleb tühistada ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. PRS § 5 lg 3 p 1 ja 5

kohaselt tagab põllumajandusreformi komisjon ühismajandi vara inventariseerimise ja teeb kindlaks

sama seaduse § 3 lg 1 p 2-12 loetletud isikute ringi ja neile kuuluva varaosa suuruse. Arvutamise

aluseks võetakse vara, mis jääb järele pärast vara eraldamist vastavalt PRS §-dele 7-14. OÜ Estonia

juhatuse otsuse nr 52 järgi võttis OÜ Estonia endale õigustatud subjektide õigustatud nõudmiste

rahuldamise kohustused tööosakute ja ühistatud vara osas.

Apellatsioonikohus leidis, et maakohus rikkus TsKS § 232 lg 4 sätteid, jättes otsuses põhjendamata,

miks kohus ei arvestanud kostja seletust ja vastuväiteid. Selline protsessinormide rikkumine on otsuse

tühistamise aluseks TsKS § 318 lg 2 järgi.

Kassatsioonkaebuses palus OÜ Estonia tühistada apellatsioonikohtu otsuse, kuna kohus on valesti

kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme, eirates sealjuures

Riigikohtu kohustuslikke seisukohti samas asjas. Kassaator leidis, et Riigikohtu seisukohad seaduse

tõlgendamisel on jäetud kajastamata ja arvestamata. Apellatsioonikohus ei ole tuvastanud sellist

protsessiõiguse normi rikkumist, mis oleks tinginud asja saatmise esimese astme kohtusse. Kassaator

leidis, et asja saatmine esimese astme kohtusse on vastuolus TsKS § 3 lg-s 2 sätestatud asja

võimalikult kiire läbivaatamise põhimõttega. Apellatsioonikohus jättis motiveerimata, miks ta ei

nõustu kostja väitega, et seadus ei näe ette tööosaku rahalist hüvitamist ja tööosaku omanikul oli

õigus seda võõrandada või vahetada osatähe vastu või teostada PRS § 17 nimetatud muid

ammendavalt loetletud toiminguid. Apellatsioonikohtu otsuses ei osundata ega motiveerita, millist

õigusnormi peetakse silmas, arvestades TsKS § 230 lg 3 piire ja kuidas on üks või teine norm seotud

hageja nõude ning tema õiguste ja vabaduste kaitsega. Samuti puudub otsuses tõendite analüüs.

Tööosaku uurimisel oleks kohus tulnud järeldusele, et tegemist on väärtpaberiga, mis annab selle

omanikule piiratud õigused PRS § 17 toiminguteks, kuid mis ei pane kellelegi kohustust nende

rahaliseks hüvitamiseks.

Kassaator leidis, et tööosakut saab võõrandada lepingulisel alusel ja tema eest tasutakse kokkulepitud

hinda, kuid kedagi ei saa kohustada tööosakut ostma müüja poolt pakutava hinnaga.

Kolleegiumi istungil jäi OÜ Estonia esindaja kaebuses esitatud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus leidis, et maakohus rikkus TsKS § 232 lg 4 sätteid, jättes kohtuotsuses

põhjendamata, miks kohus ei arvestanud kostja seletust ja vastuväiteid tööosaku turuväärtuse ja

nominaalväärtuse osas ning selline protsessiõiguse normi rikkumine on otsuse tühistamise aluseks

TsKS § 318 lg 2 järgi. Apellatsioonikohus saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Kui apellatsioonikohus tühistas maakohtu otsuse TsKS § 318 lg 2 alusel, siis tuli kohtul

põhjendada, miks tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Seda

apellatsioonikohus ei teinud. Sellist protsessiõiguse normi rikkumist, mis tingiks asja tagasisaatmise

maakohtusse, apellatsioonikohus ei tuvastanud. Kas kostja sai hagejale kuuluva tööosaku

maksumuses vara ja kui, siis millises väärtuses ja millisel alusel, võis apellatsioonikohus tuvastada

esimese astme kohtule esitatud tõendite alusel. TsKS § 87 lg-s 2 loetletud tõendid tuleb esitada

esimese astme kohtule. Uutele põhjendustele ja tõenditele võib apellant viidata ainult TsKS § 289

sätestatud alustel. Asja kiiremaks ning õigemaks lahendamiseks sai apellatsioonikohus ise asja

otsustada TsKS § 319 p 2 alusel.

Juhindudes TsKS § 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. detsembri 1997. a otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le Estonia 29. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 1379 (üks tuhat kolmsada

seitsekümmend üheksa) krooni.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa