3-1-1-47-98 · Riigikohus

3-1-1-47-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 31. märtsil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. S. süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. S., tema kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tallinna Linnakohtu 16. detsembri 1997. a otsusega mõisteti T. S. süüdi KrK § 195 lg 3 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega kolmeks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi

kolmeaastase katseajaga. Sama otsusega kohustati teda politseiasutusele teatama oma töö- ja elukoha

muutmisest ning perioodiliselt ilmuma politseiasutusse registreeruma.

T. S. mõisteti süüdi selles, et ta 8. oktoobril 1997. a kella 22.00 ajal, olles alkoholijoobes, Tallinna X. teel

peatas kesklinna suunas liikuvaid autosid. T. S. lõi temast mööduval kaubikul Toyota Hiace riikliku

registreerimismärgiga C., mida juhtis K. S., puruks parempoolse tahavaate peegli. Kui K. S. püüdis välja

selgitada sellise käitumise põhjust, tungis T. S. talle huligaansel ajendil kallale ning üritas teda käte ja

jalgadega lüüa.Vaatamata K. S.-i katsetele kallaletungijat rahustada, võttis viimane oma teenistuspüstoli

Makarov GB5316 ning kasutades ebatsensuurseid väljendeid, lasi K. S.-i jalgade ette 6 lasku. Kannatanu

tajus ohtu oma elule ja tervisele ning imiteerides jalast haavata saamist, kükitas maha. Kohtualune lõpetas

tulistamise, kuid lõhkus seejärel püstoliga kaubiku kaks vasakpoolset küljeakent.

Esitatud apellatsioonprotestis palus Tallinna abiprokurör K. Mägi linnakohtu otsuse tühistada T. S.-le

mõistetud karistuse osas, põhjendusel, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused kohtualuse karistusest

tingimisi vabastamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a Tallinna Linnakohtu 16. detsembri

1997. a otsus tühistati T. S.-i KrK § 47 alusel karistusest tingimisi vabastamise osas. T. S.-le mõisteti

karistuseks KrK § 195 lg 3 järgi üheaastane vabadusekaotus poolkinnises vanglas.

Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et kohtualusele mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja

süüdimõistetu isiksusele ning puuduvad karistusest vabastamise alused KrK § 47 lg 1 mõttes.

Selle kohtuotsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. S.-i kaitsja, vandeadvokaat Margus Mugu.

Kassaator leiab, et karistuse kandmisest tingimisi vabastamine sõltub eelkõige sellest, kas süüdlase isikut

arvestades on mõistetud karistuse tegelik ärakandmine otstarbekohane. Kuna uuritud tõendid annavad T. S.-i

isikule positiivse iseloomustuse, ta kahetseb toimepandut, on hüvitanud materiaalse kahju, leiab kassaator, et

tema suhtes ei ole otstarbekas kohaldada selliseid mõjutusvahendeid, mida saab rakendada ainult vangistuse

tingimustes. Kassaator palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a

kohtuotsus ning jätta jõusse Tallinna Linnakohtu 16. detsembri 1997. a kohtuotsus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära T. S.-i ja

vandeadvokaat M. Mugu, kes taotlesid kassatsioonkaebuse rahuldamist ning Riigiprokuratuuri prokuröri

T. Vee, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses on toodud rida motiive, millega kohus põhistab

oma siseveendumust KrK § 47 sätete kohaldamatusest T. S.-i suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegium

nõustub nende põhistustega ning peab vajalikuks lisada järgnevat. Isikut iseloomustavate andmetena tuleb

käsitleda kõiki uuritavat isikut iseloomustavaid andmeid kogumis, sh. ka seda, kuidas avaldusid tema

isikuomadused kuriteo toimepanemisel. Seega tuleb isikut iseloomustavate andmete all silmas pidada nii

kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil isiku käitumist iseloomustavaid

andmeid. T. S. isikuna, kes on andnud ametivande, mille sisuks on eesti riikluse ning selles riigis elavate

isikute kaitsmine, kasutas talle riigi poolt nende ülesannete täitmiseks antud ametirelva kuritegelikuks

ründeks teiste isikute vastu. Sellises olustikus toimepandud kuriteo puhul ei ole karistuse kandmisest

vabastamine õigustatud.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a kohtuotsus T. S. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 31. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep