3-2-1-41-98 · Riigikohus

3-2-1-41-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. märtsil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull, hageja

esindaja vandeadvokaat A. Aaviku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. märtsil 1998. a

AS-i Adelan kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

14. novembri 1997. a otsuse AS-i Adelan hagis Tallinna Veduridepoo ja RE Eesti Raudtee vastu

534 803 krooni saamiseks ja Tallinna Veduridepoo vastuhagis 171 423 krooni saamiseks.

Aktsiaselts Adelan ja Tallinna Veduridepoo sõlmisid 15. märtsil 1994. a tööettevõtulepingu, mille

järgi hageja kohustus remontima rongide pehmeid istmeid. Töö üleandmise-vastuvõtmise vormistasid

pooled 30. oktoobri 1995. a aktide ja saatelehtedega nr 136 kuni nr 140 kogusummas 133 641 krooni.

Tallinna Veduridepoo ei esitanud töö vastuvõtmisel hagejale pretensioone, kuid jättis töö eest

tasumata. Nimetatud lepingu 15. detsembri 1994. a lisakokkuleppe p 1 kohaselt kohustus hageja

ostma oma kulul 5000 m2 kunstnahka. Lisakokkuleppe p 3 kohaselt kohustus Tallinna Veduridepoo

ostma hagejalt kunstnaha ülejäägi juhul, kui ta ei taga hagejale piisavat töömahtu. Kalkulatsiooni

järgi on ühe ruutmeetri kunstnaha hind 69 krooni. Materjal on kostja lattu vastu võetud, kuid selle

eest on 272 634 krooni tasumata. Poolte vahel 1. aprillil 1994. a sõlmitud lepingu järgi tegi hageja

Tallinna Veduridepoole elektri- ja diiselrongide värvimistöid kokku 113 558 krooni eest. Hageja

osutas Tallinna Veduridepoole 28. detsembril 1994. a sõlmitud kokkuleppe alusel valveteenuseid ning

1995. a oktoobri valveteenuste eest on tasumata 8680 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja oma

nõuet Tallinna Veduridepoo tasutud võla võrra ja palus välja mõista kokku 404 030 krooni. Hagi

esitati TsK § 173, 174, 222 lg 1 ja 2 alusel.

Tallinna Veduridepoo tunnistas hagi 26. novembri 1996. a arvete nr 31/10-1 summas 133 641 krooni

ja nr 31/10-2 summas 113 558 krooni osas ja esitas vastuhagi 48 708 krooni saamiseks TsK § 226

alusel.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi täielikult ja vastuhagi jättis rahuldamata. Linnakohus leidis, et RE

Eesti Raudtee vastu esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna vaidlus tuleneb hageja ja Tallinna

Veduridepoo vahelistest lepingulistest suhetest, viimane on iseseisev juriidiline isik. Poolte

15. detsembri 1994. a kokkuleppe järgi kohustus hageja ostma 5000 m2 kunstnahka ja Tallinna

Veduridepoo tagama sellele kogusele vastava istmete remonttööde mahu või vastasel korral ostma

hagejalt kunstnaha ülejäägi. Linnakohtu hinnangul oli sellega sõlmitud kunstnaha ostu-müügileping,

materjali on Tallinna Veduridepoo vastu võtnud ja tal tuleb ostu eest tasuda.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja

protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. Linnakohus on tulnud ebaõigele järeldusele, et pooled olid

sõlminud kunstnaha ostu-müügilepingu. 15. detsembri 1994. a kokkuleppe p-s 3 puudub ostu-müügi

tehingu oluline tingimus - hinnakokkulepe (TsK § 242 lg 1). Hagi rahuldamine oli märgitud põhjusel

272 634 krooni osas alusetu ja selles osas kuulub otsus tühistamisele.

Kassatsioonkaebuses palub kassaator muuta osaliselt ringkonnakohtu otsust. Ringkonnakohus on

asunud ebaõigele seisukohale, et 15. detsembri 1994. a sõlmitud kokkuleppe p-s 3 puudub

hinnakokkulepe. AS Adelan kohustus ostma omal kulul kunstnahka. Samas lepiti kokku ka selles, et

juhul kui Tallinna Veduridepoo ei kindlusta tööettevõtjat tööga, kohustub ta ära ostma kunstnaha,

mille AS Adelan oli soetanud. Selline poolte tegevus on kooskõlas TsK § 358 sätestatuga. Tallinna

Veduridepoo on nõustunud hinnaga 69 krooni m2 AS Adelan poolt üleantud tööde vastuvõtmisega ja

nende eest osalise tasumisega. 15. märtsi 1994. a tööettevõtulepingu alusel vormistatud dokumendid

on käsitletavad mainitud lepingu lisadena ja neid tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Sellest tulenevalt on

pooled kokku leppinud kunstnaha hinna osas.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab vastustaja, et poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut kunstnaha

ostuks-müügiks. Leping lõpetati seoses Tallinna Veduridepoo majanduslike raskustega, mitte aga

tööga tagamise võimatuse tõttu. TsK § 355 kohaselt kohustub tööettevõtja töid tegema omal riisikol.

Samuti on vastustaja seisukohal, et hinna osas kokku ei lepitud. Kassaator on meelevaldselt lugenud

hinnaks töökalkulatsioonis näidatud hinna.

Kolleegiumi istungil toetas hageja esindaja kassatsioonkaebust.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 järgi protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna 15. detsembri 1994. a kokkuleppe

punktis 3 pole kokku lepitud kunstnaha hinda, siis ei saa pooltevahelist suhet kvalifitseerida kui ostu-

müügilepingut. Ostu-müügilepingu oluline tingimus TsK § 242 lg 1 järgi on hind. Samas ei ole

ringkonnakohus andnud hinnangut linnakohtu otsuses väljendatud seisukohale, mille järgi pooled

kooskõlastasid materjali hinna 69 krooni m2 kalkulatsiooni (tl 13-16) alusel. Kalkulatsiooni alusel

tasus kostja kunstnaha eest, mis oli osa remonditud istmete hinnast. 15. detsembri 1994. a kokkuleppe

järgi tuvastas linnakohus, et kogu kunstnahka hõlmava töömahu võimaldamata jätmise korral ostab

kostja kunstnaha ülejäägi hagejalt ära. Kalkulatsioonist ja 15. detsembri 1994. a kokkuleppest luges

linnakohus välja poolte tegeliku tahte ja tõlgendas pooltevahelist kokkulepet TsÜS § 64 lg 1 kohaselt

ostu-müügilepinguna. Seetõttu on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 232 lg 4, mille kohaselt kohus

peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida

kohus kohaldas.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 1997. a otsus osas, millega

jäeti AS-i Adelan hagi 272 634 krooni 87 sendi osas Tallinna Veduridepoo vastu rahuldamata ja

saata asi selles osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu

otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Adelan 9. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 2726 (kaks tuhat seitsesada

kakskümmend kuus) krooni 35 senti.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa