3-1-1-46-98 · Riigikohus

3-1-1-46-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 23. märtsil 1998.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi süüdimõistetu

J. M. erikaebuse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku

17. veebruari 1998. a määruse peale.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas J. M. süüdistusasja apellatsioonikorras läbi 31.10.1997. a.

Alles 1998. a 5. veebruaril on J. M. pöördunud Viru Ringkonnakohtu poole avaldusega, milles taotleb

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Avalduse motiivide kohaselt esitas ta Riigikohtule

teistmisavalduse, kuid sai vastuse, et peab kirjutama kassatsioonkaebuse, kuna omab piiramatu kassatsiooni

õigust. Selle avalduse vaatas 17. veebruaril 1998. a läbi Viru Ringkonnakohtu kohtunik E. Levina, kelle

määrusega samast kuupäevast jäeti J. M. avaldus rahuldamata. Määruses märgitakse, et kohtuotsuse

venekeelse ärakirja sai J. M. kätte 7. novembril 1998. a ning kuni käesoleva ajani pole ta kassatsioonkaebust

esitanud - esitatud on vaid avaldus kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Kohus ei leidnud, et

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oleks mööda lastud mõjuval põhjusel.

Selle määruse peale esitas J. M. erikaebuse Riigikohtule, milles märgib, et Riigikohtu loakogu selgitas talle,

et võib taotleda kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist AKKS § 40 alusel. Samuti märgib ta, et

ajavahemikul 13. novembrist 1997. a kuni 10 detsembrini 1997. a etapeeriti teda kahel korral Keskvanglast

teistesse vanglatesse, kus tal polnud võimalust saada küllaldaselt paberit kaebuse kirjutamiseks, kuna juba

tema poolt kirjutatud teistmisavaldus oli 80 lehel. Avaldaja taotleb kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles

jätta erikaebus rahuldamata,

l e i d i s :

J. M. väidab ekslikult, nagu teatanuks Riigikohtu loakogu talle, et teistmisavalduse asemel peab ta esitama

kassatsioonkaebuse. Loakogu on 28. jaanuaril 1998. a J. M. teistmisavaldust käsitlenud ning AKKS § 774

lg 4 p 1 alusel jätnud sellele menetlusloa andmata. Loakogu on oma kirjaga nr. 3-7-9-21-K talle tõepoolest

selgitanud, et ta võib esitada kassatsioonkaebuse, kuid sel juhul peab ta ühtlasi taotlema kassatsioontähtaja

ennistamist, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel.

Riigikohus rõhutab siinkohal, et mõjuvate põhjustena tuleb käsitleda asjaolusid, mis objektiivselt takistasid

isikut realiseerimast oma tahet kaebuse esitamiseks - haigus, teiste isikute poolt tehtud takistused,

õnnetusjuhtumid, mis põhjustasid eraldatuse sidevahenditest või muul viisil välistasid kaebuse kirjutamise

või selle ärasaatmise, vms, mitte aga isiku subjektiivsest tahtest tulenevaid asjaolusid - käesoleval juhul J. M.

soovi kasutada kassatsioontähtaega 80-leheküljelise teistmisavalduse kirjutamiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 71 lg-st 2, §-st 72, §-st 77, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Viru Ringkonnakohtu kohtunik E. Levina määrus 17. veebruarist 1998. a J. M. kassatsioonkaebuse tähtaja

ennistamata jätmise kohta jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata.

Määrus jõustub 23. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep