3-3-1-13-98 · Riigikohus

3-3-1-13-98

MÄÄRUS

Tartus, 20. märtsil 1998. a.

U. Silbergi kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton, Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 19. märtsil

1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Uno Silbergi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 29. detsembri 1997. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/352/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Uno Silberg, tema esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ning

Riigikantselei esindajad vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks ja Viire Rannasoo.

U. Silberg esitas kandideerimisavalduse Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori ametikoha

täitmiseks väljakuulutatud konkursile. Riigikantselei 18. augusti 1997. a. kirjaga nr. 12-6/4164 teatati

U. Silbergile, et Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori valimiseks moodustatud konkursikomisjon

vaatas läbi tema poolt konkursile esitatud dokumendid ja otsustas mitte kutsuda U. Silbergi konkursi

järgmisesse vooru.

U. Silberg esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Eesti Haldusjuhtimise

Instituudi direktori valimiseks moodustatud konkursikomisjoni 18. augusti 1997. a. otsus tema teise

vooru mittekutsumise kohta täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt on kaevatud otsus

motiveerimata. Riigi Teataja Lisas avaldatud konkursiteade ei vastanud Avaliku teenistuse seaduse §-

s 31 lg 2 p. 3, 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Sellega rikuti konkursi väljakuulutamise korda, mistõttu

komisjon polnud õigustatud vastu võtma otsuseid. Komisjon pidanuks keelduma otsustamisest ja

teatama riigisekretärile konkursi õigusdefektsusest.

Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 1997. a. määrusega haldusasjas nr. 3-760/97 lõpetati asja menetlus

HKS § 19 lg 5 alusel. Kohus leidis, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti

Haldusjuhtimise Instituudi põhimäärusest pole instituudi põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu

teostamine. Instituut on Riigikantselei hallatav riigiasutus, mille põhiülesandeks on valitsusasutuste

teenindamine kultuuri-, hariduse- sotsiaal- või muus valdkonnas ning Riigikantselei ja teiste riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste poolt tellitava koolituse ja uuringute läbiviimine avaliku halduse

valdkonnas. Riigikantselei põhimääruse p. 10 kohaselt sõlmib ja lõpetab riigisekretär Riigikantselei

peadirektori ettepanekul töölepinguid Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidega. Eesti

Haldusjuhtimise Instituudi põhimääruse p. 9 kohaselt võtab instituudi direktori tööle ja vabastab töölt

riigisekretär. Seega ei kuulu Eesti Haldusjuhtimise Instituut Avaliku teenistuse seaduse §-s 2 lg 2

loetletud ametiasutuste hulka ja ta pole valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes.

Töötamine selles instituudis pole avalik teenistus ja instituudi direktori ametikohale konkursi

väljakuulutamine polnud vabale ametnikukohale konkursi väljakuulutamine ATS § 31 mõttes. Kuna

Avaliku teenistuse seadus ei laiene Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktorile, siis ei saanud

konkurssi läbi viia ATS §-s 93 nimetatud komisjon. Halduskohus on pädev lahendama avaliku võimu

teostamisest tulenevaid vaidlusi. Eesti Haldusjuhtimise Instituut pole riigieelarvest finantseeritav

asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Töötamist instituudis reguleerivad

tööseadused, mitte aga Avaliku teenistuse seadus. Riigiasutuse direktor pole avalik teenistuja Avaliku

teenistuse seaduse mõttes ja tema ametikohale konkursi väljakuulutamist ja läbiviimist ei reguleeri

Avaliku teenistuse seadus.

U. Silberg esitas sellele kohtumäärusele erikaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata asi uueks

arutamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Erikaebuses leiti, et ebaõige on halduskohtu

seisukoht, mille kohaselt halduskohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis tulenevad avaliku võimu

teostamisest. HKS § 3 sätestab halduskohtu pädevuse ning § 4 loetleb organid, asutused ja

ametisikud, kelle õigusakti või toimingu peale võib kaevata halduskohtusse. Eesti haldusjuhtimise

Instituut on valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest on

täidesaatva riigivõimu asutuseks ka valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus. Konkursi kuulutamine

Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori ametikohale on riigisekretäri avalik-õiguslik toiming.

Olenemata sellest, kas Avaliku teenistuse seadus on Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori suhtes

rakendatav, peab riigisekretär konkursi kuulutamisel täitma seadust.

Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 1997. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks halduskohtu motiive korrata

ja leidis, et halduskohtu määruses on piisavalt motiveeritud, miks vaidlus ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Õige on erikaebuse väide, et halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut esitada hagi

maa- või linnakohtusse. See rikkumine ei viinud ega olekski võinud viia asja ebaõigele otsustamisele.

U. Silberg esitas ringkonnakohtu sellele määrusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

kasseeritud kohtumäärus ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus

või teisele ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et:

Eesti Haldusjuhtimise Instituut on täidesaatva riigivõimu asutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 39

mõttes ja selle direktor on ametnik, kellele laieneb Avaliku teenistuse seadus.

Ebaõige on kohtute seisukoht, et Eesti Haldusjuhtimise Instituut pole riigieelarvest finantseeritav

täidesaatva riigivõimu asutus. Instituudi põhimääruse p. 19 kohaselt on instituudi

finantseerimisallikaks muude allikate hulgas ka eraldised riigieelarvest. Seda kinnitab ka seaduse

"1998. a. riigieelarve" § 1 osa 29 alapunkt 23.

Konkursi väljakuulutamine on ATS § 31 lg 1 kohaselt riigisekretäri avalik-õiguslik toiming, mida

tuleb teostada seaduslikult.

Kohtud on rikkunud HKS § 3 lg 1 p. 1 ja § 4, sest nende sätete kohaselt oli kassaatoril õigus

pöörduda halduskohtusse.

Riigikantselei kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

Ringkonnakohus leidis õigesti, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud selles määruses

esitatud motiividel. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et halduskohtu määruse kõiki motiive

pole vaja ringkonnakohtu määruses korrata. Ka Riigikohtu halduskolleegium ei pea vajalikuks

korrata kohtumäärustes esitatud kõiki motiive.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt

on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.

Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks Avaliku teenistuse seaduse § 2

mõttes. Avaliku teenistuse seaduse §-dest 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 38 p. 1 ja 39

lg 1 ja 2 tuleneb, et Avaliku teenistuse seadus reguleerib töötamist ametiasutustes, sh.

valitsusasutustes. Valitsusasutuste hallatavaid asutusi ei loe seadus ametiasutusteks. Ka ei ole seadust,

mis laiendaks Avaliku teenistuse seaduse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele. Seega

ei reguleeri Avaliku teenistuse seadus tööle võtmist valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes.

Riigisekretäri poolt moodustatud tööõigusliku konkursi komisjoni otsus pole vaidlustatav

halduskohtus. Tulenevalt TsKS §-st 1 lg 1 ja 2 kuulub tööõigussuhetest tekkinud vaidluste

lahendamine maa- või linnakohtu pädevusse.

Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b:

Jätta Uno Silbergi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. detsembri 1997. a. määrus haldusasjas

nr. II- 3/352/97 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 30. märtsil 1998. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann