3-1-3-7-98 · Riigikohus

3-1-3-7-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. märtsil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

A.Š. süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A.Š. kohtu alla süüdistatuna KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 2 p 3 järgi

selles, et ta 2. juunil 1996. a, olles alkoholijoobes, sisenes N linnas K x maja nr xx X. elamublokki ning

nõudis seal viibinud T.V-lt 50 krooni. Viimase keeldumise järel lõi A.Š. T.V-t jalaga kehasse ja rusikatega

näkku ning hoides kannatanut juustest lõi teda peaga vastu seina. Seejärel põletas ta kuuma triikrauaga

kannatanu põske ning põhjustas T.V. näkku II astme põletuse. Mõne aja möödudes järgnes A.Š. kannatanule

X. elamublokki ning vägivalla jätkamisega - ka teise põse põletamisega ähvardades nõudis jätkuvalt 50

krooni. Tegu jäi lõpule viimata, kuna tuppa sisenenud N.D. ajas A.Š. ruumist välja.

Narva Linnakohtu 25. aprilli 1997. a otsusega mõisteti A.Š. süüdi KrK § 142 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 kohaldamisega vabastati ta tingimisi karistuse

kandmisest 2-aastase katseajaga.

Narva prokurör Mihail Hütt taotles oma apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistamist. Ajalisest

kriteeriumist lähtudes leidis ta, et kohtualuse poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivalla ja raha nõudmise

vahel puudus ajavahe, mis tinginuks kuriteo kvalifitseerimise röövimise katsena.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1997. a otsusega asuti eelnenuist lahknevale

seisukohale. A.Š. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv

100 päevamäära ulatuses, s. o 2200 krooni. Apellatsioonikohus leidis, et kuna prokurör ei vaidlustanud

Narva Linnakohtu poolt tuvastatuks loetud vägivalla iseloomu ja astet, tuleb tegu kvalifitseerida võõra vara

avaliku varguse katsena, mille puhul vägivald ei olnud kannatanu elule ja tervisele ohtlik.

Avalduses kohtuvea parandamiseks rõhutab Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe, et Narva Linnakohus

on ebaõigesti hinnanud A.Š. poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivalla elule ja tervisele mitteohtlikuks.

Kannatanu löömine jalaga kehasse ja rusikatega näkku ning ta peksmine peaga vastu seina, eriti

põletuskahjustuste tahtlik tekitamine on eksperdi poolt hinnatud tagajärgede järgi raske kehavigastuse

tekitamiseks, seega kannatanu tervisele ohtliku vägivallana. Avaldaja hinnangul pani A.Š. toime kuriteo KrK

§ 15 lg 2 - § 141 lg 2 p 3 järgi ja ta taotleb eelnevate kohtulahendite tühistamist kannatanu suhtes rakendatud

vägivalla osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti,

l e i d i s:

Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et õiguslike hinnangute andmisel tuleb kuriteo

tagajärgedest olenevate kuriteokoosseisude puhul käsitleda raske kehavigastuse tahtlikku tekitamist tervisele

ohtliku vägivallana. Kohtumeditsiini ekspertiisi aktist (tl 25) nähtuvalt kuulusid A.Š. poolt T.V-le tekitatud

põletuskahjustused ja muud vägivallategude tagajärjed raskete kehavigastuste liiki. See kummutamata fakt

iseenesest ning lisanduvalt nende vigastuste tekitamise viis ei võimalda kannatanul esinenud vigastusi

käsitleda tervisele mitteohtliku vägivallana, nagu seda erinevate õiguslike hinnangute kaudu on A.Š.

süüdistusasjas teinud Narva Linnakohus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium.

Sel alusel esitatud avaldus kohtuvea parandamiseks osutabki veale esimese ja teise astme kohtu lahendites,

mille parandamisest tulenevalt vajab täpsustamist ka süüdimõistetu käitumisele antav õiguslik hinnang.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1997. a ja Narva Linnakohtu

25. aprilli 1997. a otsus A.Š. süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 17. märtsil 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher