3-3-1-9-98 · Riigikohus

3-3-1-9-98 M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. märtsil 1998. a. U. P. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 12. märtsil 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi U. P. esindaja advokaat Alar Eiche kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. detsembri 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/296/97. Protsessiosalisena võtsid istungist osa U. P. esindajad advokaadid Alar Eiche ja Äili Rodi. Tallinna Linnavolikogu 5. mai 1994. a. otsusega nr. 62 kinnitati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, mille punktis 13.5 on märgitud ka elamu Pääsküla tn 4 märkusega ?Kvartali rekonstrueerimine?. Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusega nr. 32 lubati linnavalitsusel müüa see elamu kinnisvarana, kusjuures ostja pidi majutama üürnikud ja nendega koos elavad perekonnaliikmed teise eluruumi seaduses ettenähtud korras. 23. septembrist 1993. a. elab nimetatud elamus U. P. koos perekonnaga. 13. juunil 1994. a. esitas U. P. avalduse selle eluruumi erastamiseks. 22. aprillil 1997. a. esitas U. P. esindaja advokaat Alar Eiche Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusele nr. 32 ja 5. mai 1994. a. otsusele nr. 62 osas, mis käsitleb Pääsküla tn 4 asuvat eluruumi, ning samuti Tallinna Nõmme linnaosa Halduskogu 18. veebruari 1997. a. otsusele nr. 12, millega kooskõlastati Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu elamu Pääsküla tn 4 müügi osas. Kaebuse kohaselt rikkusid nimetatud otsused koostoimes U. P. õigust erastada eluruum Pääsküla tn 4. Tallinna Halduskohtu 3. septembri 1997. a. otsusega haldusajas nr. 3-453/97 jäeti U. P. kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et Tallinna Linnavolikogu 5. mai 1994. a. otsusega on seaduslikul alusel ja motiveeritult kinnitatud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, sh. elamu Pääsküla tn 4. Seega ei olnud U. P. selle eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ja Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsus ei saa rikkuda tema olematut õigust. Halduskohus leidis, et antud juhul on tegemist kahe iseseisva, erinevatel alustel vastuvõetud volikogu otsusega, mistõttu 20. märtsi 1997. a. otsus ei muuda iseenesest õigustühiseks 5. mai 1994. a. otsust. 16. septembril 1997. a. esitas U. P. esindaja advokaat A. Eiche apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja tunnistada Tallinna Linnavolikogu kaevatud otsused täielikult seadusevastaseks osas, mis puudutab elamut Pääsküla tn 4. Apellatsioonkaebuse kohaselt on linnavolikogu kaevatud otsused üksteisega seotud ja elamu Pääsküla tn 4 müümine tähendab, et pole enam takistusi selle eluruumi erastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. detsembri 1997. a. otsusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 3. septembri 1997. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. U. P. õigust eluruumi erastamiseks on piiratud kooskõlas seadusega ja kuna U. P. pole eluruumi erastamise õigustatud subjekt, siis ei riku Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsus nr. 32 tema õigusi. 13. jaanuaril 1998. a. esitas U. P. esindaja advokaat A. Eiche kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 1997. a. otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada täielikult seadusevastaseks Tallinna Linnavolikogu kaevatud otsused elamut Pääsküla tn 4 puudutavas osas. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et Tallinna Linnavolikogu on kaevatud otsustega välistanud eluruumi erastamise riigi poolt kehtestatud soodustingimustel ja näinud ette selle eluruumi müügi turuhindadega. Tallinna Linnavolikogu nimetatud otsused tõestavad, et eluruumi Pääsküla tn. 4 erastamisest keeldumise põhjus - kvartali rekonstrueerimine - on tegelikkusele mittevastav. Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusega pole elamu Pääsküla tn 4 ostjale pandud mingeid kohustusi seoses kvartali väidetava rekonstrueerimisega, mistõttu on arusaamatu, miks seda eluruumi ei erastata praegusele üürnikule. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab Tallinna Linnavalitsus, et kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust eluasemele ei ole rikutud, kuna elamu Pääsküla tn 4 ostja on kohustatud paigutama senise üürniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed teise eluruumi. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Selles haldusasjas on kohtud tõlgendanud ekslikult Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule. Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest, näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel. Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle. Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusega nr. 32 lubati linnavalitsusel müüa kinnisvarana elamut Pääsküla tn 4, mida ei erastata U. P.-le kvartali rekonstrueerimise põhjusel. Kuna linnavolikogu samas otsuses pole pandud selle elamu ostjale kvartali rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi, siis on kohtul vajalik hinnata, kas linnavolikogu 5. mai 1994. a. otsuses märgitud elamu mitteerastamise põhjus - kvartali rekonstrueerimine - on seaduslik pärast loa andmist selle elamu müümiseks. Kohtul tuleb uurida, mida tähendas elamu mitteerastamise põhjusena märgitud ?kvartali rekonstrueerimine?, ning kas ja kuidas tingib see põhjus elamu mitteerastamist pärast Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsuse vastuvõtmist.

Eluruumi mitteerastamise mõjuva põhjuse äralangemisel tekib üürnikul Eluruumi erastamise seaduse §-de 3 ja 4 alusel subjektiivne õigus erastada eluruum. Seaduse ebaõige kohaldamise tõttu kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: 1. Rahuldada U. P. esindaja advokaat Alar Eiche kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3/296/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kooseisus. 3. Tagastada U. P.-le kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub 20. märtsil 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann