3-3-1-8-98 · Riigikohus

3-3-1-8-98

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. märtsil 1998. a.

O. Tjapot"kina kassatsioonkaebuse läbivaatamine kodakondsuse saamise sooviavalduse

menetlemise lõpetamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann, vaatas

12. märtsil 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Oksana Tjapot"kina kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 20. novembri 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II- 3/304/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Oksana Tjapot"kina esindaja Veera Tjapot"kina ning

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja Linda Korberg.

Oksana Tjapot"kina (sünd. 26. novembril 1980. a.) ema Veera Tjapot"kina esitas 25. septembril

1995. a. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Tallinna osakonnale dokumendid tütrele Eesti

kodakondsuse taotlemiseks 1. aprillil 1995. a. jõustunud Kodakondsuse seaduse alusel. Endale oli

V. Tjapot"kina taotlenud Eesti kodakondsust varem. V. Tjapot"kinale anti Eesti kodakondsus 1938. a.

Kodakondsuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 28. mai 1996. a. korraldusega nr. 481-k.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 29. aprilli 1997. a. otsusega nr. 238 lõpetati O. Tjapot"kina Eesti

kodakondsuse saamiseks esitatud sooviavalduse menetlemine. Otsuse järgi pidanuks O. Tjapot"kina

vastavalt Kodakondsuse seaduse §-le 19 lg 3 ühe kuu jooksul arvates 25. septembrist 1996. a.

kinnitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust.

O. Tjapot"kina ei esitanud selle tähtaja jooksul nimetatud kinnitust.

O. Tjapot"kina esitas selle otsuse peale kaebuse ja kaebuse täienduse Tallinna Halduskohtule, milles

palus tunnistada kaevatav otsus seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et tema ema esitas vajalikud

dokumendid talle kui alla 15-aastasele tütrele kodakondsuse taotlemiseks Kodakondsuse seaduse § 14

alusel. See sooviavaldus oli menetluses koos tema ema V. Tjapot"kina sooviavaldusega. Koos emaga

tulnuks Eesti kodakondsus anda ka tütrele, s.o. O. Tjapot"kinale. O. Tjapot"kinale kodakondsuse

andmise menetluse lõpetamisega kohaldas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vääralt seadust.

Sooviavalduse esitamisel ei teatatud V. Tjapot"kinale ega O. Tjapot"kinale, et aasta möödumisel tuleb

esitada sooviavaldusele veel kinnitus, et isik soovib jätkuvalt Eesti kodakondsust.

Tallinna Halduskohtu 16. septembri 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-605/95 rahuldati kaebus ja

tunnistati Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus seadusevastaseks. Kohus leidis, et

kodakondsuse saamise dokumentide esitamisel oli O. Tjapot"kina alla 15-aastane ja tema

kodakondsuse saamine tuli lahendada lihtsustatud korras. Kodakondsuse seaduse § 15 ei nõua sellises

vanuses isikutelt keeleoskust ega Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise tunnistuse

esitamist. Seega ei saanud O. Tjapot"kinalt või tema esindajalt nõuda sooviavalduse kinnitamist, ilma

et oleks arusaadavalt selgitatud kinnituse vajalikkust ja selle esitamata jätmise tagajärgi. Tõendatud

pole, et O. Tjapot"kina emale oleks dokumentide vastuvõtmisel selgitatud sellise kinnituse esitamise

vajalikkust. Arvestatav on O. Tjapot"kina ema väide, et temale kodakondsuse andmisel polnud

selline kinnitus vajalik. See süvendas veelgi tema teadmatust. Ka suur töökoormus ja rahvarohkus

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodes põhjustas arusaamatusi.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas halduskohtu sellele otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palus otsuse tühistada. Apellant leidis, et kaebuses ega halduskohtu otsuses pole viidet seadusele,

millega kaevatud otsus on vastuolus. Kaevatud otsuse seadusevastasuse tuletas kohus kaebaja ja tema

esindaja seaduse mittetundmisest. Samas on V. Tjapot"kina ilmutanud Kodakondsuse seaduse väga

head tundmist tütrele soodsate sätete osas. Kohatu on kohtuotsuse väide Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti büroode suure töökoormuse ja rahvarohkuse suhtes. Dokumentide vastuvõtmisel

selgitati V. Tjapot"kinale Kodakondsuse seaduse §-ga 19 lg 3 kehtestatud nõuet korrata aasta

möödumisel ühe kuu jooksul jätkuvat soovi saada Eesti kodakondsus ja võeti selle kohta ka allkiri.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 1997. a. otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus ja jäeti

rahuldamata O. Tjapot"kina kaebus. Kohus leidis, et õige on apellandi väide, et halduskohus pole

põhistanud, millise normatiivaktiga on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus.

Kohtuotsuse väited Kodakondsus- ja Migratsiooniameti suure töökoormuse kohta, samuti

Kodakondsuse seaduse mittetundmine ja seaduse tutvustamata jätmine dokumente vastuvõtnud

ametniku poolt ei saa iseenesest olla kaevatud õigusakti seadusevastaseks tunnistamise aluseks.

Halduskohtu otsuses pole hinnatud kaebaja väidet, et sooviavaldus O. Tjapot"kinale Eesti

kodakondsuse saamiseks oli esitatud koos V. Tjapot"kina sooviavaldusega Kodakondsuse seaduse

§ 14 alusel. Asja materjalidest nähtub, et V. Tjapot"kina esitas taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks

üksinda varem kehtinud Kodakondsuse seaduse alusel ja talle anti kodakondsus Vabariigi Valitsuse

28. mai 1996. a. korraldusega nr. 481-k. Alles uue Kodakondsuse seadusega anti alla 15-aastastele

alaealistele võimalus saada kodakondsus lihtsustatud korras Kodakondsuse seaduse §-de 13 või 14

alusel. O. Tjapot"kina ema esitaski 25. septembril 1995. a. sooviavalduse tütrele kodakondsuse

saamiseks. Ekslikud on kaebaja väited, et mõlemat sooviavaldust menetleti koos ja koos emaga pidi

kodakondsuse saama ka tütar. Sooviavaldusi ei saanud menetleda koos, sest neid menetleti erinevate

Kodakondsuse seaduste alusel.

O. Tjapot"kina esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub kaebus

rahuldada, tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus. Kassaator leiab, et sooviavaldus temale

kodakondsuse andmiseks võeti menetlusse 1995. a. Kodakondsuse seaduse § 14 alusel. Selle sätte

kohaselt saab alla 15-aastane alaealine kodakondsuse vanemate taotluse alusel koos ühe vanemaga.

Kodakondsuse saamise ainsaks eeltingimuseks on, et vanemad saavad kodakondsuse. Kodakondsuse

seaduse § 19 kohaselt peab kodakondsust sooviv isik esitama sooviavalduse. O. Tjapot"kina

sooviavaldust ei esitanud ega pidanudki seda esitama, sest seda tegi ja sai teha üksnes tema ema.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus on vastuolus Kodakondsuse seaduse §-dega 14 ja

19 lg 3. Ebaõige on ringkonnakohtu otsuse põhistamine Kodakondsuse seaduse §-ga 13, sest see säte

ei laiene O. Tjapot"kinale. Väär on kohtu seisukoht, et seadus ei sätesta, kes peab kinnitama

kodakondsuse saamise soovi. Selline isik on märgitud seaduse §-s 19 lg 3, kuid see säte ei laiene alla

15-aastasele alaealisele. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud Kodakondsuse seaduse § 19 lg 3.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus pole põhjendanud, millise normatiivaktiga on

vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud korraldus.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kaebus

rahuldamata. Vastuses leitakse, et sooviavaldused V. Tjapot"kinale ja O. Tjapot"kinale kodakondsuse

andmiseks olid esitatud erinevate seaduste alusel ja neid tuli menetleda erinevates menetlustes.

Kodakondsuse seaduse § 19 laieneb ühetaoliselt kõigile kodakondsuse taotlejatele. Seetõttu tuleb ühe

kuu jooksul aastase tähtaja lõppemisest kinnitada, et soov saada kodakondsust on jätkuv.

O. Tjapot"kina puhul kinnitust ei esitatud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus pole põhjendanud, millise normatiivaktiga

on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus. Tallinna Halduskohus leidis, et

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus on vastuolus Kodakondsuse seaduse §-ga 15.

Halduskohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid kohtuotsuse motivatsioon pole küllaldane.

2. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et V. Tjapot"kina ja O. Tjapot"kina sooviavaldusi ei saanud

koos menetleda, sest neid menetleti erinevate kodakondsuse seaduste alusel.

Kodakondsuse seaduse § 14 annab alla 15-aastasele alaealisele võimaluse saada kodakondsus koos

kodakondsust taotleva vanemaga viimase taotlusel.

V. Tjapot"kina taotles endale kodakondsust 1938. a. Kodakondsuse seaduse alusel. Pärast 1995. a.

Kodakondsuse seaduse jõustumist kasutas ta selle seaduse §-s 14 sätestatud võimalust esitada

sooviavaldus alla 15-aastasele tütrele Eesti kodakondsuse andmiseks koos kodakondsust taotleva

vanemaga. Kodakondsuse taotlemine erinevate kodakondsuse seaduste alusel emale ja tütrele ei

välista sooviavalduste menetlemist ühes menetluses. Kodakondsuse seaduse § 14 eesmärgiks on anda

alaealisele võimalus saada Eesti kodakondsus koos kodakondsust taotleva vanemaga. Tulenevalt selle

sätte eesmärgist tulnuks V. Tjapot"kina sooviavaldust, saada tütrele Eesti kodakondsus, menetleda

koos V. Tjapot"kina enda sooviavaldusega.

3. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Kodakondsuse seaduse § 19 lg 3 laieneb ka alla 15-

aastastele alaealistele, kellele vanem taotleb Eesti kodakondsust koos endale kodakondsuse

taotlemisega.

Kodakondsuse seaduse § 19 lg 3 sätestab: "Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab Vabariigi

Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse sooviavalduse

registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust, ja esitab tõendi selle kohta,

et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse

saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.".

1938. a. Kodakondsuse seadus, mille alusel V. Tjapot"kinale anti Eesti kodakondsus, ja selle

rakendamise aktid ei sätestanud naturalisatsiooni sooviva isiku sellist kohustust. Selle seaduse § 6

p. 2 nõudis vaid seda, et välismaalane, kes soovib astuda Eesti kodakondsusse, peab olema alaliselt

elanud Eestis vähemalt kaks aastat sooviavalduse esitamise päevani ja ühe aasta pärast sooviavalduse

esitamise päeva.

Kodakondsuse seaduse §-s 19 lg 3 kasutatavatest formuleeringutest "Eesti kodakondsust saada sooviv

isik" ja "et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust", tuleneb, et selles sättes peetakse silmas

isikut, kes soovib endale Eesti kodakondsust. Vaid tema peab esitama sellise kinnituse. Seega ei

laiene Kodakondsuse seaduse §-s 19 lg 3 sätestatud kinnitamise kohustus alla 15-aastastele

alaealistele, kellele kodakondsust on taotlenud vanemad. Seda enam, et Kodakondsuse seaduse

kohaselt pole alla 15-aastasele alaealisele Eesti kodakondsuse taotlemiseks nõutav alaealise nõusolek.

Ka ei saa Kodakondsuse seaduse §-st 19 lg 3 järeldada, et lapsele kodakondsuse saamise

sooviavalduse esitanud vanem peab aasta möödumisel kinnitama, et ta jätkuvalt soovib lapsele

kodakondsust. Ta peab kinnitama vaid seda, et ta ise jätkuvalt soovib Eesti kodakondsust.

Kui enda naturalisatsiooni sooviv alaealise vanem ei esita Kodakondsuse seaduse §-ga 19 lg 3

nõutavat kinnitust, siis lõpetatakse tema sooviavalduse menetlemine sama seaduse § 19 lg 4 alusel.

Menetluse sellise lõpetamise korral lõpeb menetlus ka alla 15-aastase alaealise osas, kellele

kodakondsust taotleti Kodakondsuse seaduse § 14 alusel koos vanemaga. Nimelt on alla 15-aastasele

alaealisele Kodakondsuse seaduse § 14 alusel kodakondsuse andmine vahetult sõltuv vanema

sooviavaldusest saada endale kodakondsus. Selle sätte alusel saab alaealine kodakondsuse üksnes

koos vanemaga.

Seega ei olnud alust nõuda, et O. Tjapot"kinale kodakondsuse saamiseks tulnuks esitada

Kodakondsuse seaduse §-s 19 lg 3 nimetatud kinnitus.

4. Tulenevalt Kodakondsuse seaduse §-dest 14 ja 6 ei nõuta alla 15-aastaselt alaealiselt, kes saab

kodakondsuse koos kodakondsust taotleva vanemaga, eesti keele, Põhiseaduse ja Kodakondsuse

seaduse tundmist. Kui alla 15-aastasele alaealisele on kodakondsust taotletud Kodakondsuse seaduse

§ 14 alusel, siis tuleb talle ka pärast 15-aastaseks saamist kodakondsus anda § 14 alusel, esitamata

nõudeid eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise kohta. Nimelt ei

nõua Kodakondsuse seadus, et alaealise 15-aastaseks saamisel tuleb pärast sooviavalduse esitamist

esitada veel täiendavaid dokumente eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse

tundmise kohta. Dokumendid, mis tuleb esitada alla 15-aastasele alaealisele kodakondsuse saamiseks,

on ammendavalt loetletud Kodakondsuse seaduse §-s 15.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus kuulub

tühistamisele. Jõusse tuleb jätta Tallinna Halduskohtu otsus, täiendades selle motiive käesoleva

määruse motiividega.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Oksana Tjapot"kina kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. novembri 1997. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/304/97.

Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 16. septembri 1997. a. otsus haldusasjas nr. 3-605/97,

täiendades selle motiive käesoleva määruse motiividega.

Tagastada Oksana Tjapot"kinale kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend

kaks krooni ja 50 senti).

Määrus jõustub 20. märtsil 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann