3-3-1-7-98 · Riigikohus

3-3-1-7-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. märtsil 1998. a.

J. Kolditsa ja M. Moori esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud

vara kompenseerimise korralduse tühistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 12. märtsil 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Jüri Kolditsa ja Märt Moori esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 1997. a.

otsusele haldusasjas nr. II-3/332/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Koldits, Märt Moor ja nende esindaja vandeadvokaat

Jüri Leppik ning Valli-Laine Oja.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

26. septembri 1994. a. otsusega nr. 3817 tunnistati omandireformi objektiks Tallinnas Mängu tn 13

asunud ehitised ja krunt suurusega 1676 ruutmeetrit (endine kinnistu nr. 85 N) ning omandireformi

õigustatud subjektiks selle vara suhtes Tiia Kaup.

Tallinna Linnavalitsuse 8. veebruari 1995. a. korraldusega nr. 326-k tagastati T. Kaupile Mängu tn 13

asuvatest ehitistest elumaja. Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a. korraldusega nr. 2234-k

otsustati Mängu tn 13 A (endisel kinnistul nr. 85 N) asunud tööstushoone-elamu T. Kaupile

kompenseerida. 27. septembril 1995. a. erastasid Mängu tn 13A asuva elamu üürnikud Jüri Koldits,

Märt Moor ja Velli-Laine Oja nende kasutuses olevad eluruumid.

Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli

1995. a. korraldus nr. 2234-k täielikult seadusevastaseks ja tehti linnavalitsusele ettepanek asi uuesti

läbi vaadata ning teha uus otsus.

Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a. korraldusega nr. 605-k tunnistati kehtetuks Tallinna

Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a. korraldus nr. 2234-k. Selle korralduse punktiga 1 jäeti rahuldamata

T. Kaupi taotlus endisel kinnistul nr. 85 N asuva tööstushoone-elamu tagastamise kohta, kuna see

pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning on füüsiliste isikute heauskses omandis. Sama

korralduse punktiga 2 otsustati alustada selle tööstushoone-elamu kompenseerimise menetlust.

Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 1997. a. korraldusega nr. 1601-k, mille preambulas märgiti, et selle

andmise aluseks on Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a. otsus haldusasjas nr. 3-536/95,

tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a. korralduse nr. 605-k punktid 1 ja 2.

J. Koldits, M. Moor ja V.-L. Oja esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

23. mai 1997. a. korralduse nr. 1601-k täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt

rikub kaevatud korraldus nende kui korteriomanike õigusi, sest vara tagastamine on sel juhul lõplikult

otsustamata ning kahtluse alla on seatud korteriomandi õiguspärasus. Kaebuse esitajad väitsid, et

vaidlustatud korraldus on seadusevastane, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole õigust Omandireformi

aluste seadusega talle antud ülesannete täitmisel vastu võetud õigusakte ise tühistada. Tulenevalt

ORAS §-st 19 on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest tulenevate vaidluste lahendamine

allutatud kohtule. Sellistel juhtudel ei kuulu kohaldamisele Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 33. Omandireformi aluste seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161

kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja

läbivaatamise ning tõendite hindamise korra" p. 36 kohaselt saab vastuvõetud otsust muuta vaid uute

asjaolude ilmnemisel.

Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a. otsusega jäeti J. Kolditsa, M. Moori ja V.-L. Oja kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et KOKS § 33 lg 1 alusel oli Tallinna Linnavalitsus pädev tühistama oma

korraldust. Kaebuse esitajate viited Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161

kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja

läbivaatamise ning tõendite hindamise korra" punktile 36 ei ole asjakohased, kuna see säte käsitleb

vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste lahendamist maakonna- ja linnakomisjonides. Antud

juhtumil leidis Tallinna Linnavalitsus Tiia Kaupi kaebuse põhjal, et linnavalitsus polnud 28. veebruari

1997. a. korralduse nr. 605-k andmisel lähtunud Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a.

otsusega tuvastatud asjaoludest. Seetõttu tühistaski linnavalitsus nimetatud korralduse punktid 1 ja 2.

Kohus leidis, et kuna vaidlustatud korraldusega ei otsustatud vara tagastamist, siis ei saa nimetatud

korraldus rikkuda kaebuse esitajate õigusi ega piirata nende vabadusi. Kohus märkis, et ORAS § 18

lg 1 kohaselt on keelatud muuta omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara

omandivormi kuni selle tagastamise otsustamiseni.

J. Kolditsa ja M. Moori esindaja vandeadvokaat J. Leppik ning V.- L. Oja esitasid ringkonnakohtule

apellatsioonkaebused, milles palusid tühistada Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a. otsus ja

teha uus otsus ning rahuldada nende kaebus. J. Kolditsa ja M. Moori esindaja apellatsioonkaebuses

väideti, et kuna kohalik omavalitsus täidab omandireformi läbiviimisel riiklikke kohustusi, siis on ta

pädev andma Omandireformi aluste seadusest tulenevaid õigusakte ainult selles ulatuses, mis on

sätestatud samas seaduses või selle alusel antud õigusaktides. Seega tõlgendas halduskohus KOKS

§ 33 ebaõigesti. Antud sätte kohaldamise küsimuses tuleb lähtuda üld- ja erinormi vahekorrast.

Eriseaduse, s.o ORAS §-ga 19 piiratakse KOKS §-s 33 sätestatud vaidluste lahendamise korda.

Samuti väitis apellant, et vaidlustatud haldusakt ei ole motiveeritud. Motiveerimata korraldus on igal

juhul seadusevastane. Nii tühistatud kui ka vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena märgitud

üks ja seesama kohtuotsus. Apellant leidis, et meelevaldne on ka halduskohtu järeldus, et vaidlustatud

haldusakt ei riku J. Kolditsa, M. Moori ja V.-L. Oja õigusi.

V.-L.Oja apellatsioonkaebuse kohaselt leidis halduskohus ebaõigesti, et korralduse motiveerimatus ei

ole piisav põhjus selle seadusevastaseks tunnistamiseks. Samuti leidis apellant, et vaidlustatud

korraldus rikub tema õigusi, kuna nüüd on jõus Tallinna Linnavalitsuse 8. veebruari 1995. a.

korraldus nr. 326-k, millega otsustati tagastada Mängu tn 13 elamu kui tervik omandireformi

õigustatud subjektile T. Kaupile.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a. otsusega jäeti muutmata Tallinna

Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a. otsus haldusasjas nr. 3-617/97. Ringkonnakohus leidis, et õige on

J. Kolditsa ja M. Moori apellatsioonkaebuse väide, et kohalik omavalitsus täidab õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise otsustamisel talle KOKS § 6 lg 4 p. 1 alusel seadusega pandud riiklikke

kohustusi ja peab juhinduma Omandireformi aluste seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Kohalik omavalitsus võtab vara tagastamise küsimustes vastu õigusakte enda nimel. Pädevuse selleks

annab KOKS § 33. Seda pädevust ei piira ORAS § 19. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. veebruari

1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktile 6

võivad omandireformi õigustatud ja kohustatud subjektid esitada kaebusi vara tagastamisel tehtud

otsuste või toimingute peale nendele riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele ning ametiisikutele,

kes on pädevad neid otsuseid või toiminguid muutma või tühistama. Seega leidis halduskohus õigesti,

et Tallinna Linnavalitsusel oli antud asjaoludel õigus KOKS § 33 alusel korraldust tühistada. Õige on

halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud õigusakt ei saa rikkuda kaebajate õigusi, sest sellega ei

otsustatud vara tagastamist. Asja materjalidega ei ole kooskõlas apellant V.-L. Oja väide, et pärast

vaidlustatud korraldust jõustus linnavalitsuse 8. veebruari 1995. a. korraldus nr. 326-k ning Mängu tn

13 A elamu tagastatakse T. Kaupile. Nimetatud korraldus, mis käsitles Mängu tn 13 elamut, on juba

täidetud ning seda pole seadusevastaseks tunnistatud. Mängu tn 13 A asuv elamu-tööstushoone

tagastamine on lahendamata. Asjaolu, "et kohalik omavalitsus ei ole seniajani suutnud otsustada vara

tagastamise üle, mille omanikud kaebuse esitajad esitatud tõendite kohaselt on, ei riku kaebuse

esitajate õigusi.". Ringkonnakohus märkis, et õige on halduskohtu järeldus, et korralduses ebapiisav

viide selle väljaandmise alusele, ei tingi alati korralduse seadusevastaseks tunnistamist.

J. Kolditsa ja M. Moori esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallina

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a. otsuse haldusasjas nr. II-3/332/97 ja

Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a. otsuse haldusasjas nr. 3-617/97 ja teha uus otsus ning

tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 1997. a. korraldus nr. 1601-k täielikult seadusevastaseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ainetu ringkonnakohtu järeldus, et vaidlustatud õigusaktiga ei

otsustatud Mängu tn 13 A elamu tagastamist. Seetõttu ei saanud see rikkuda kaebuse esitajate õigusi.

Kaebuse esitajatel on kaebeõigus HKS § 5 lg 1 tähenduses kõigi haldusotsustuste suhtes, mis

võetakse vastu Mängu tn 13 A elamu kui omandireformi objektiks oleva vara saatuse määramisel.

Kassaator väidab, et väär on ringkonnakohtu järeldus, et kuna kohalik omavalitsus võtab vara

tagastamise küsimuses vastu õigusakti enda nimel, siis on tal õigus seda akti ka tühistada. Kohaliku

omavalitsuse täitevorgan ei tegutse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ja sellest tuleneva pädevusega, vaid Omandireformi

aluste seaduse alusel. Omandireformi aluste seaduses puudub viide, et kohaliku omavalitsuse

täitevorgan tagastab vara Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara

tagastamine ja kompenseerimine Omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides

sätestatud alustel ja korras. Omandireformi aluste seaduse üheski paragrahvis ei ole viidet, et see

toimuks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Kassaator leiab, et

seaduseandja on ORAS §-s 19 kindlaks määranud institutsioonid, kes on pädevad lahendama

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega seotud vaidlusi. Vaidluste

kohtuvälise lahendamise täpsema korra (menetluskorra) kehtestamine on jäetud seaduseandja poolt

Vabariigi Valitsuse pädevusse. Samuti peab kassaator vääraks ringkonnakohtu seisukohta, et kuna

kontrollitav haldusakt ei riku kaebajate õigusi, siis on õige halduskohtu järeldus, et ebapiisav viide

korralduse väljaandmise alusele ei too kaasa akti seadusevastaseks tunnistamist. Kassaator peab

lubamatuks, et nii Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a. korralduses nr. 605-k, kui ka 23. mai

1997. a. korralduses nr. 1601-k on viidatud ühele ja samale kohtuotsusele. Tulenevalt sellest leiab

kassaator, et vaidlustatud haldusaktil puudub õiguslik alus.

Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebusest,

samuti halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud kaebustest ei nähtu, millistest materiaalõiguslikust

alusest tulenevalt peavad kaebajad linnavalitsuse korraldust oma õigusi rikkuvaks.

Kohtuistungil esitas kassaator taotluse kohtukulude jagamiseks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud õigusakt ei saa rikkuda kaebajate õigusi.

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p. 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt

võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud ettenähtud korras

avaldus, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud

allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara tagastamise nõudest.

ORAS § 18 lg 1 sätestab, et kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või

valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule

omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul teistele isikutele. Kuni

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on vara praegustel valdajatel õigus seda

rentida või muul viisil valdusse anda üksnes tähtaega määramata, välja arvatud, kui õigustatud

subjektid on nõus tähtajalise suhtega.

Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a. korraldusega nr. 2234-k otsustati Tallinnas, Mängu tn 13 A

tööstushoone-elamu omandireformi õigustatud subjektile T. Kaupile kompenseerida. Tallinna

Halduskohtu 18. detsembri 1995. a. otsusega, mis jõustus 28. detsembril 1995. a., tunnistati Tallinna

Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a. korraldus nr. 2234-k täielikult seadusevastaseks ja tehti ettepanek asi

uuesti läbi vaadata. 1995. a. septembrikuus erastati J. Kolditsale, M. Moorile ja V.-L. Ojale

üürilepingu alusel kasutuses olnud eluruumid Mängu tn 13 A asuvas elamus. Tol ajal kehtis ORAS

§ 18 lg 1 järgmises redaktsioonis: " Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel

juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara omandivormi

muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.".

J. Koldits, M. Moor ja V.- L. Oja on käesoleval ajal Mängu tn 13 A elamu kaasomanikud. Tulenevalt

sellest võib Tallinna Linnavalitsuse haldusakt, mis on antud nimetatud elamu kohta, rikkuda

J. Kolditsa, M. Moori ja V.-L. Oja kui selle elamu mõtteliste osade omanike õigusi. Kuna

vaidlustatud korraldusega tunnistati osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a.

korraldus nr. 605-k "Mängu tänav 13 A asuva hoone mittetagastamine", peab ringkonnakohus asja

uuel läbivaatamisel kontrollima vaidlustatud korralduse seaduslikkust.

2. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima ka kaebajate väidet, et vaidlustatud

korraldus on motiveerimata ja on seetõttu seadusevastane.

3. Ekslik on seisukoht, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei või õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise küsimustes ise oma õigusakti muuta või tühistada.

Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud järgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas

üldaktidega, eelkõige seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt ei vasta

Põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti

muutma või tühistama, et viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega.

KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud

õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui selliste aktidega on seadusevastaselt

kitsendatud tema õigusi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui volikogu või valitsus jätab antud

õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

ORAS § 19, mis sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisega seotud

vaidluste lahendamise, ei ole vastuolus KOKS §-ga 33. ORAS §-s 19 on kehtestatud sellesisuliste

kaebuste kohtueelse lahendamise võimalus.

4. HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebaja kasuks kõik kaebaja poolt kantud kulud, sealhulgas

ka tasu õigusabi eest üksnes siis, kui kohus kaebuse rahuldab. Kuna Riigikohtu halduskolleegium ei

lahenda seda haldusasja lõplikult, siis puudub võimalus kassaatori kohtukulude jagamise taotluse

läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele ja asi tuleb

saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/332/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Advokaadibüroole Leppik & Partnerid kassatsioonikautsjon 1100 (üks tuhat

ükssada) krooni.

Määrus jõustub 20. märtsil 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel