3-1-1-42-98 · Riigikohus

3-1-1-42-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 12. märtsil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebuse

Martyn James Symonsi süüdistuses KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti Suurbritannia kodanik M. J. Symons 20. jaanuaril 1998. a

kinni kahtlustatavana KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 1998. a määrusega anti luba M. J. Symonsi vahi all

pidamiseks kuni 30. jaanuarini 1998. a.

M. J. Symonsile esitati 30. jaanuaril 1998. a KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi süüdistus selles, et tema,

töötades ASi Benetreks konsultant-mäned"erina, alates 1997. a augustikuust valmistas koos

töökaaslase Kaido Esnaga ette firma juhatuse esimehe Armin Karu tapmist. Samal päeval pikendas

Tallinna Linnakohtu kohtunik M. J. Symonsi vahi all pidamist 11. veebruarini 1998. a. ja

9. veebruaril 1998. a kuni 11. aprillini 1998. a.

M. J. Symons ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas esitasid Tallinna Ringkonnakohtule

erikaebused, milles vaidlustati Tallinna Linnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 1998. a määrusega antud

luba M. J. Symonsi vahi all pidamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrusega jäeti AKKS § 10 lg-

le 2 tuginedes erikaebused läbi vaatamata. Määruses nenditi, et kuna 30. jaanuari 1998. a

kohtumäärusega on pikendatud M. J. Symonsi suhtes vahi all pidamist kuni 11.veebruarini 1998.a, on

erikaebuses vaidlustatud kohtumäärus kaotanud oma õigusliku sisu.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse peale esitas

M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas erikaebuse Riigikohtule, milles taotleti

ringkonnakohtu määruse tühistamist seoses kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega.

Erikaebuses rõhutati, et ringkonnakohtul puudus AKKS § 10 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus

erikaebuse läbivaatamata jätmiseks. AKKS § 20 kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetlema

erikaebust vaid selle piires ja ta ei olnud õigustatud lahendi tegemisel lähtuma selle võimalikest

praktilistest tagajärgedest. Kui pidada ringkonnakohtu määrust seaduslikuks, siis muutub sisuliselt

võimatuks erikaebe korras vaidlustada vahi alla võtmist lühemaks ajaks kui 16 päeva. See ei ole aga

kaitsja väitel kooskõlas Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ega Eesti Vabariigi

Põhiseaduse ja AKKS mõttega.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a määrusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrus M. J. Symonsi süüdistusasjas muutmata. Kaitsja

erikaebus jäeti rahuldamata.

Süüdistatava M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas esitas Tallinna

Ringkonnakohtule uue erikaebuse, milles ta taotles Tallinna Linnakohtu kohtuniku poolt 30. jaanuaril

1998. a antud vahi all pidamise tähtaja pikendamise loa tühistamist ja M. J. Symonsi suhtes isikliku

käenduse kohaldamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määrusega jäeti Tallinna

Linnakohtu kohtuniku poolt 30. jaanuaril 1998. a. antud luba M. J. Symonsi vahi all pidamise tähtaja

pikendamiseks 11. veebruarini 1998. a. käiguta.

Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd M. J. Symonsi suhtes on antud 9. veebruaril 1998. a uus luba vahi

all pidamise pikendamiseks, mida erikaebuses ei vaidlustata, puudub ringkonnakohtul alus esitatud

erikaebust menetleda.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määruse peale esitas

M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas taas Riigikohtule erikaebuse, milles

korratakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse peale

Riigikohtule esitatud erikaebuses toodud motiive. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi määruse tühistamist ja erikaebuse saatmist läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör erikaebuse rahuldamata jätmist, kuna

erikaebuses vaidlustatud lahendi tegemisel on ringkonnakohus toiminud kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktikaga ja erikaebe instituudi mõttega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse,

l e i d i s:

M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi T. Tuulase erikaebus ei ole põhjendatud ega kuulu

rahuldamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

13. veebruari 1998. a määruses esitatud põhistusega ning nendib kooskõlas kohtupraktikaga, samuti

samas kriminaalasjas M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaat T. Tuulase poolt varem esitatud

samasisulise erikaebuse lahendamisel tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a.

määrusega, et erikaebuse menetlemine on õigustatud vaid siis, kui selle tulemina on põhimõtteliselt

võimalik kõrvaldada mingit asjaolu, mis erikaebuse esitaja arvates takistab või raskendab

kriminaalmenetluse kui terviku kulgemist. Erikaebuse instituudi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et ringkonnakohus võib jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata

ka juhul, kui vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kogu koosseisu 11. märtsi 1997. a määrus I. Ä. süüdistusasjas).

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määrus Martyn James

Symonsi süüdistusasjas muutmata.

2. Kaitsja erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 12. märtsil 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep