3-2-1-30-98 · Riigikohus

3-2-1-30-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. märtsil 1998

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 2. märtsil 1998. a

AS-i Eesti Kindlustus kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

10. novembri 1997. a otsuse OÜ Collinus hagis AS-i Eesti Kindlustus Viljandimaa esinduse

vastu 23 767.70 krooni liikluskahju hüvitise nõudes.

Pärnu-Viljandi maanteel Puiatu kaupluse juures asuval ristmikul toimus 10. juunil 1996. a kella 11.00

ajal liiklusõnnetus, milles osalesid Jaan Saarepera juhitud, Puiatu PÜ-le kuuluv veoauto GAZ-53 ja

Ilon Hagi juhitud, OÜ-le Collinus kuuluv sõiduauto VW Passat.

Puiatu PÜ-le kuuluva veoauto kindlustusandjaks oli AS Eesti Kindlustus. Kindlustusseltsi nõudmisel

saadeti hageja sõiduauto taastamiseks Viljandisse AS Rael autoteenindusse hagejale garantiikirja

väljastamata. AS Eesti Kindlustus ei vaidlustanud AS Rael autoteeninduse väljastatud arvet sõiduauto

remonttööde maksumuse kohta ega pidanud läbirääkimisi sõiduauto omaniku OÜ-ga Collinus, vaid

tellis 27. augustil 1996. a Eesti Autoeksperdi AS-i eksperdilt eksperdiarvamuse, mille alusel keeldus

liikluskahju hüvitamisest ning teatas OÜ-le Collinus, et tal tuleb sõiduauto remont endal hüvitada.

Kohtusse esitatud hagiavalduses taotles OÜ Collinus 23 767.70 krooni liikluskahju ning viivise

väljamõistmist. Hageja oli eessõitvast veoautost vastavalt LE nõuetele möödasõidul, kui eessõitev

veoauto keeras ristmikul ootamatult vasakule ja hagejale ette, andes samaaegselt

vasaksuunamärguannet. Hageja tohtis mööda sõita pärast liiklusmärki "Möödasõidu keeld", sest

eesliikuja kiirus ei ületanud 30 km/h ning hageja alustas möödasõitu enne telgjoone ületamist

keelavat teekattemärgistust. Veoautojuhi süüd tõendavad kirjalikud tõendid.

Viljandi Maakohus rahuldas liikluskindlustuse seaduse (LKS) §-de 27 lg 1-3 ja § 34 lg 1 alusel hagi

osaliselt ning mõistis AS-ilt Eesti Kindlustus OÜ Collinus kasuks välja liikluskahju 11 883.95 krooni.

Kohus luges tõendatuks, et liiklusõnnetus toimus möödasõitu keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas

selle nõudeid rikkudes. Tunnistaja J. Saarepera ütluste kohaselt oli tema liiklusõnnetuses süüdi, kuna

keeras vasakule ja märkas siis, et sõiduauto on möödasõidul. Kohus leidis, et mõlemad pooled

rikkusid liikluseeskirju ning mõistis liikluskahju eest hüvitise välja pooles ulatuses.

Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Apellatsioonikohus luges

tõendatuks, et sõiduautojuht sõitis veoautost mööda kooskõlas liiklusmärgi 352 - "Möödasõidu keeld"

nõuetega, kuna 200-300 m enne ristmikku võttis veoauto juht kiiruse maha ning enne vasakpööret oli

veoauto kiirus 20-30 km/h. Kui liiklusmärgiga ja teekattemärgistusega reguleeritakse liiklust ühes ja

samas teelõigus, saab teekattemärgistusel olla vaid liiklusmärki dubleeriv iseloom, sest

teekattemärgistus võib olla liiklejale mittenähtav kulumise või sademete (lumi) tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et kuigi teekattemärgis "Pidev- ja katkendjoone ühend" keelas sõiduauto juhil

sõita üle tee telgjoone, ei rikkunud ta LE nõudeid möödasõitu tehes. Seetõttu ei saa apellanti pidada

süüdlaseks endale liikluskahju tekitamises. LKS § 27 lg 2 ei kuulu kohandamisele ning vastustaja

peab apellandile hüvitama liikluskahju kogu ulatuses, samuti kohtukulud.

Kassatsioonkaebuses palub AS Eesti Kindlustus tühistada ringkonnakohtu otsuse. Ringkonnakohus

on vääralt tõlgendanud LE lisa 3 "Teemärgised" teekattemärgise 914 tähendust. Nimetatud märgist

tohib pidevjoone poolt ületada üksnes möödasõitu või ümberpõiget lõpetades, mitte aga alustades.

Kuna LE nõudeid rikkusid mõlemad juhid ning need rikkumised olid põhjuslikus seoses toimunud

liiklusõnnetusega, on ringkonnakohus alusetult OÜ Collinus hagi rahuldanud täies ulatuses.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab vastustaja, et ta alustas möödasõitu juba enne liiklusmärki 352

ega ületanud kogu möödasõidu kestel kordagi teekattele kantud liikluseeskirjas sätestatud pidevjoont,

seepärast ei ole ta rikkunud LE nõudeid.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 alusel materiaalõiguse normi

väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on ebaõigesti

tõlgendanud liikluseeskirja. LE § 8 lg 2, mis sätestab, et liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise

nõude vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest. Vastuolu LE § 8 tähenduses möödasõidu

keelumärgi ja teemärgise "pidev ja katkendjoone ühend" vahel ei ole. Liiklusmärk 352 keelab

möödasõidu, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h. See märk ei

keela ega anna luba mööda sõita põikega vastassuuna vööndisse. Teemärgis 914 eraldab

suunavööndeid. Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha

möödasõitu lõpetades. Märgis ei dubleeri märki ja nad pole omavahel vastuolus. Seepärast ei saanud

ringkonnakohus nende vastuolu põhjal teha järeldust, et kuigi teekattemärgis "pidev- ja katkendjoone

ühend" keelas sõiduauto juhil sõita üle tee telgjoone, ei rikkunud ta LE nõudeid möödasõitu tehes.

Pealegi ei selgu ringkonnakohtu otsusest, mille alusel järeldus teemärgise 914 olemasolu kohta

liiklusõnnetuse ajal liiklusõnnetuse kohas tehtud on, sest OÜ Collinuse esindaja taotluse Viljandi

Teedevalitsuse õiendi asja juurde võtmiseks jättis kohus rahuldamata. Taotleja väitel sisaldas see

tõend teavet teemärgistuse kohta. Samas on Viljandi Maakohtu otsusega tuvastatud hoopiski LE

teekattemärgise 911 - ühekordne pidevjoon - olemasolu teel liiklusõnnetuse kohas. Kohtuotsus ei ole

kooskõlas TsKS §-ga 232 lg 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud

asjaolud, ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Uuel asja arutamisel tuleb tõendite alusel

tuvastada, milline märgistus teel oli ja anda hinnang, kas liiklusõnnetuses osalenud hageja tegevus

vastas LE nõuetele.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Eesti Kindlustus 10. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, J. Luik