3-2-3-1-98 · Riigikohus

3-2-3-1-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Paide

Piimakombinaat esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

9. veebruaril 1998. a

AS Paide Piimakombinaat kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 1997. a otsuse Tallinna Linnakohtu kohtuniku 19. juuni 1996. a

kandeotsuses AS Eesti Taluvõi äriregistrisse kandmiseks.

Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1996. a kandeotsuse alusel kanti 26. juunil 1996. a äriregistrisse AS

Eesti Taluvõi.

AS Paide Piimakombinaat esitas kandeotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

kandeotsuse osas, millega tehti B-osa kaardi teise veergu kanne - a) aktsiaselts Eesti Taluvõi. ÄS § 12

lg 1 kohaselt ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja tegevuse ulatuse osas. Ärinimi AS Eesti Taluvõi on

aga eksitav ettevõtja tegevuse ulatuse suhtes. "Eesti Taluvõi" on toote nimi, mille tehnilised

tingimused on 6. septembril 1994. a kantud EV Riikliku Standardiameti registrisse. Toote nime

kasutamine eeldab seost selle tootega. Geograafiline lisand ärinimes eeldab, et aktsiaseltsi osa Eesti

Vabariigis toodetava "Eesti Taluvõi" kogumahust oleks arvestatav. AS-i Eesti Taluvõi esmane

eesmärk ei ole Eesti Taluvõi tootmine.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu kandeotsuse muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt saab

kandeotsusele edasi kaevata ainult ettevõtja, kelle kohta see otsus tehti. Eeltoodu tuleneb sellest, et

kandeotsusele saab kaevata ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saamisest ja see saadetakse tulenevalt ÄS

§-st 56 lg 2 vaid ettevõtjale, kelle kohta otsus tehti. Samuti ei ole AS-i Eesti Taluvõi kustutamine

registrist võimalik, kuna ÄS § 59 lg 1 alusel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu lõppemisel.

AS Eesti Taluvõi ei ole lõppenud. Äriseadustiku mõtte kohaselt ei saa tühistada kandeotsust, kui selle

alusel äriregistrisse tehtud kande kustutamine ei ole võimalik. Lisaks sellele ei nähtu

apellatsioonkaebusest, mil viisil riivab kandeotsus AS-i Paide Piimakombinaat õigusi. TsKS § 4 lg 1

kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega

kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda.

Ringkonnakohus märkis, et isikul on õigus oma nime, sh ärinime ja ka õigust kaubamärgile kaitsta

hagimenetluse korras.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega

tühistada Tallinna Linnakohtu kohtuniku kandeotsuse äriühingu ärinime Eesti Taluvõi osas. Avalduse

kohaselt annab äriseadustik kaebuse esitamise õiguse mitte üksnes ettevõtjale, kelle suhtes otsus tehti,

vaid ka huvitatud isikule. Huvitatud isiku määratlemisel ei saa kasutada sätteid, mis reguleerivad

kaebuse esitamise tähtaega. Kandeotsus võib riivata ka kolmandate isikute õigusi ja nendelt

kaebeõiguse äravõtmine pole kooskõlas põhiseaduse §-s 15 nimetatud põhimõttega. AS-i Paide

Piimakombinaat eesmärgiks ei ole mitte AS-i Eesti Taluvõi äriregistrist kustutamine, vaid äriühingu

põhikirja kooskõlla viimine seadusega ärinime osas. ÄS § 59 lg 5 sätestabsellise võimaluse ja

äriühing kustutatakse äriregistrist alles siis, kui puudusi põhikirjas määratud tähtaja jooksul

seadusega kooskõlla ei viida. TsKS §-s 4 lg 1 ja põhiseaduse §-s 15 on sätestatud üldprintsiip, mis

tunnustab kohtusse pöördumise õigust. ÄS § 73 ei näe ette, et üksnes isiku õiguste rikkumisel on

õigus kohtusse pöörduda. Kohtusse võib pöörduda ka isik, kelle huve on rikutud. AS Paide

Piimakombinaat näitas apellatsioonkaebuses, et tema huve rikub see, et ärinimena kasutatud Eesti

Taluvõi on Eestis tuntud toote nimi, mille tehnilised tingimused on registreeritud. Toote nimetuse

kasutamine kahjustab kassaatori huve, kuna Eesti Piimaliidu andmetel on toote "Eesti Taluvõi"

turustamisel AS-i Paide Piimakombinaat turuosa 27 ja toote nime kasutaval äriühingul 4 protsenti.

AS Paide Piimakombinaat esitas ühena juba 22. aprillil 1996. a Riigi Patendiametile taotluse

kaubamärgi "Eesti Taluvõi" registreerimiseks.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leiab vastustaja, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis

seadusega kaitstud kaubamärgis sisalduvat nime kaubamärgi omaniku nõusolekuta. AS Eesti Taluvõi

andis kaubamärgi taotluse 6. juunil 1996. a Riigi Patendiametisse. Kuni käesoleva ajani ei ole

kaubamärk "Eesti Taluvõi" Riigi Patendiameti poolt registreeritud. Samuti töötab AS Eesti Taluvõi

sellise nime all juba ligi poolteist aastat, olles sõlminud 600 lepingut.

Kolleegiumi istungil jäi AS-i Paide Piimakombinaat esindaja avalduse seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele põhjenduste osas.

Ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et kuna ÄS §-s 73 lg 1 sätestatakse kaebuse esitamise

tähtaja algus otsuse ärakirja saamisega ja sama seadustiku § 56 lg 2 kohaselt saadetakse kandeotsus

ainult ettevõtjale, kelle kohta kanne tehti, siis on viimane ka ainsaks huvitatud isikuks. ÄS § 73 lg 1

annab kaebeõiguse kandeotsusele huvitatud isikule, mitte aga ainult ettevõtjale, kelle kohta otsus

tehti. Lisaks ettevõtjale, kelle suhtes otsus tehti võib huvitatud isikuks olla ka isik, kes leiab, et tema

õigusi on kandeotsusega rikutud. ÄS §-s 73 lg 1 märgitud huvitatud isikuks olek eeldab mitte

igasugust, vaid selle isiku õiguse rikkumisest või vaidlustamisest tulenevat huvi. Milles seisneb

kaebaja õiguste rikkumine tuleb ära näidata kaebuses.

Õige on avalduse väide, et kandeotsuse tühistamisega ärinime osas ei nõutud mitte äriühingu

kustutamist äriregistrist ja AS-i Eesti Taluvõi lõpetamist, vaid tema põhikirja ärinime osas kooskõlla

viimist seadusega. Selline võimalus on kooskõlas ÄS §-s 59 lg 5 kehtestatuga. Kui mõni põhikirja

säte on vastuolus seadusega, määrab registripidaja osundatud normi kohaselt äriühingule tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ja alles siis, kui määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, tõusetub

küsimus äriühingu lõpetamisest.

Kaebuse rahuldamata jätmine eeltoodud kahel põhjusel on väär. Ringkonnakohtu otsus kuulub

muutmisele nende põhjenduste väljajätmisega kohtuotsusest.

Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebusest ei nähtunud, mil viisil rikub

kandeotsus AS-i Paide Piimakombinaat õigusi. Kuna apellatsioonkaebusest ei selgunud, milles

seisneb apellandi õiguste rikkumine, siis on kaebuse rahuldamata jätmine sel põhjusel ja

ringkonnakohtu otsus lõppjärelduses õiged. Ainuüksi sellest, et toote "Eesti Taluvõi" tehnilised

tingimused olid kantud Riikliku Standardiameti registrisse, ei tulene apellandi õiguste rikkumine.

Seega puudub ka TsKS §-s 355 sätestatud alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna AS Paide

Piimakombinaat oma õiguste rikkumist apellatsioonkaebuses ei näidanud, siis puudus vajadus selle

käsitlemiseks, kas sõnade Eesti Taluvõi kasutamine ärinimes on seaduslik või mitte. Asjaolud, mida

ei esitatud apellatsioonkaebuses ja millele viidatakse alles kaheksa kuud hiljem esitatud kohtuvigade

parandamise avalduses, jäävad tähelepanuta.

Juhindudes TsKS §-st 355, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 1997. a otsus muuta põhjenduste

osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt.

Tagastada Advokaadibüroole Lõhmus & Teeveer 4. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eriarvamusele jäi J. Odar.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

J. Odari eriarvamus.

1. Leian, et ÄS §-dest 73 lg 1 ja 56 lg 2 võib järeldada, et huvitatud isiku all on seaduses peetud

silmas üksnes ettevõtjat, kelle kohta otsus tehti, sest huvitatud isikute võimaliku laiema ringi puhul ei

saa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega siduda otsuse ärakirja saamisega. ÄS § 56 lg 2 järgi saab

otsuse ärakirja vaid ettevõtja, kelle kohta otsus tehti.

2. Teistel huvitatud isikutel, kes ei olnud protsessiosalistena kaasatud esimese astme kohtu

menetlusse, ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust. Apellatsioonkaebuse esitamise õigus on

TsKS § 64 järgi üksnes protsessiosalisel. Lisaks sellele ei laiene TsKS § 242 lg 2 kohaselt isikule,

keda ei kaasatud protsessi, selles asjas tehtud kohtuotsuse seadusjõud.

3. Isik, kes leiab, et tema osavõtuta tehtud äriregistri kandeotsus rikub tema tsiviilõigusi, saab hagiga

oma huvide kaitseks kohtusse pöörduda äriregistrisse kantud ettevõtja vastu ja nõuda seaduse

rikkumise kõrvaldamist ning kahju hüvitamist

J. Odar