3-1-1-38-98 · Riigikohus

3-1-1-38-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 9. märtsil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik

Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi advokaat Ingrid Kullerkannu

erikaebuse

Kaido Esna süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

K. Esna peeti 20. jaanuaril 1998. a KrMK § 102 korras kinni kahtlustatavana KrK § 15 lg 1 ja § 101

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 1998. a määrusega anti luba K. Esna vahi all pidamiseks kuni

30. jaanuarini 1998.

30. jaanuaril 1998. a esitati K. Esnale süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi ning samal päeval

pikendati Tallinna Linnakohtu määrusega tema vahi all pidamist kuni 11. veebruarini 1998. Sama

kohtu 9. veebruari 1998. a määrusega pikendati K. Esna vahi all pidamist kuni 11. aprillini 1998. a.

Süüdistatava K. Esna kaitsja vandeadvokaadi abi Ingrid Kullerkann esitas Tallinna Ringkonnakohtule

erikaebuse, milles taotles Tallinna Linnakohtu 30. jaanuari 1998. a vahistamismääruse tühistamist ja

K. Esnale uue tõkendi - isikliku käenduse - kohaldamist.

Kaitsja leidis, et uurija poolt koostatud määruse motiivid ning kohtuniku poolt loa andmine K. Esna

vahi all pidamiseks on põhjendamatud, sest lisaks põhjendatud kuriteokahtluse puudumisele

puuduvad antud juhul ka KrMK § 73 lg 1 loetletud vahistamisalused.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määrusega jäeti erikaebus

käiguta põhjendusega, et kuna K. Esna suhtes on 9. veebruaril 1998. a Tallinna Linnakohtu kohtuniku

poolt antud uus luba süüdistatava vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks, mida erikaebuses ei

vaidlustata, puudub ringkonnakohtul alus selle erikaebuse menetlemiseks. Taolise otsustuse tegemisel

tugines kriminaalkolleegium AKKS § 10 lg-le 2 ja Riigikohtu lahendile 11. märtsist 1997. a I. Ä.

süüdistusasjas, mille kohaselt puudub ringkonnakohtul alus menetleda erikaebust kohtu

vahistusmääruse peale ka siis kui see määrus on vahepeal muutunud õigustühiseks põhjusel, et isik

viibib vahi all juba teise vahistamismääruse alusel.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määruse peale on Riigikohtule

esitanud erikaebuse K. Esna kaitsja I. Kullerkann. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu

eeltoodud määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks,

kuna väidetavalt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalmenetluse seadust.

Erikaebuses rõhutatakse seda, et viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt puudub ringkonnakohtul alus

menetleda erikaebust kohtu vahistamismääruse peale siis, kui see on vahepeal kaotanud õigusliku

sisu seetõttu, et isik viibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtu vahistamismääruse alusel.

K. Esna puhul on aga väidetavalt tegemist sama vahi alla võtmise loa pikendamisega ühe ja sama

kohturingkonna poolt. Veel rõhutab kaitsja, et viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt võib üheks

erikaebuse või-protesti lahendamata jätmise motiiviks olla erikaebuse sisulise aluse äralangemine.

Kaitsja leiab, et erikaebuse sisuliseks aluseks on tema kaitsealuse jätkuvalt vahi all viibimise fakt

ning seega polnud ringkonnakohtul õigust jätta tema erikaebust käiguta. Kaitsja väidab oma

erikaebuses, et hetkel välja kujunenud kohtupraktika aktsepteerimine viib olukorrani, kus suhteliselt

lühikeseks ajaks antud kohtu luba isiku vahi all pidamiseks võtab sellelt isikult seadusliku õiguse

selle loa vaidlustamiseks kõrgemalalseisvas kohtus.

Riigikohtus esitatud seletuses taotles prokurör erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et

erikaebuses vaidlustatud lahendi tegemisel on ringkonnakohus toiminud kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktikaga ja erikaebe instituudi mõttega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

seletuse,

l e i d i s :

Tulenevalt AKKS VII peatükis sätestatud erikaebe instituudi mõttest ja kooskõlas senise

kohtupraktikaga puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a

määruse tühistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas,

16. oktoobri 1996. a otsuses V. F. süüdistusasjas ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt I. Ä.

süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a ja A . P. süüdistusasjas 17. veebruaril 1998. a. tehtud määrustes on

selgitatud erikaebe instituudi eripära kohtukaebe süsteemis. Erikaebe eesmärk on ja saab olla vaid

selles, et erandkorras, küsimuse kiiret ja edasilükkamatut lahendamisvajadust silmas pidades,

võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku

sisulisest lahendamisest.

Põhjendatud on erikaebuse esitaja väide, et ringkonnakohtul puudus seaduslik alus erikaebuse käiguta

jätmiseks, kuid selline eksimine ei ole käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena ei

AKKS § 39 lg 3 ega ka lg 4 mõttes järgmistel kaalutlustel.

Käsitletava juhul oleks ringkonnakohus pidanud jätma erikaebuse läbi vaatamata, kuigi AKKS § 10

lg-s 2 ei sätestata sellist erikaebuse läbivaatamata jätmise alust, millele tugineti Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määruse tegemisel. Antud juhul tuleb

aga arvestada ka AKKS §-s 67 sätestatuga, mille kohaselt erikaebuse ja -protesti esitamisel ja

läbivaatamisel juhindutakse küll vastavalt kas apellatsiooni- või kassatsioonimenetlust

reguleerivatest sätetest, kuid seda siiski AKKS VII peatükis sisalduvate erisustega. AKKS § 76

lg-s 2 on sellise erisusena sätestatud, et erikaebuse või -protesti läbivaatamisel piirdutakse rangelt

vaid neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. See tähendab, et

seadusandja tahte kohaselt on erikaebuse menetlemine õigustatud ja põhjendatud vaid siis, kui seeläbi

on ka tegelikult võimalik kõrvaldada erikaebuse esitaja arvates kriminaalmenetluses mingi

menetlustoimingu tulemina tekkinud takistust.

Erikaebe instituudi eesmärgist tulenevalt ongi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt

I. Ä. süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a tehtud määruses asutud seisukohale, et ringkonnakohus võib

jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka siis, kui vahistusmäärus on

vahepeal kaotanud õigusliku sisu. K. Esna vahi all pidamise õiguslikuks aluseks erikaebuse

ringkonnakohtus menetlema asumise ajal oli 9. veebruari 1998. a kohtumäärus. See tähendab, et kui

ringkonnakohus oleks isegi menetlenud seda õigustühiseks muutunud kohtumäärust, tunnistanud

22. jaanuari 1998. a kohtumäärusega isiku vahi alla võtmise ebaseaduslikuks ja selle tühistanud, ei

oleks sellega veel olnud võimalik likvideerida erikaebuse esitamise tegelikku alust: ei oleks

olnud võimalik isikut vahi alt vabastada. Seega ei ole antud juhul objektiivselt võimalik täita erikaebe

menetluse tegelikku ülesannet ja selles olukorras ei saa erikaebemenetluse sisulist toimumist -

erikaebuse või -protesti sisulist läbivaatamist õigustada mingite argumentidega. See tähendab, et

käsitletaval juhul on ainsaks võimaluseks vaidlustada kohtu vahistusmääruse seaduslikkust üldise

apellatsioonimenetluse raames kooskõlas AKKS § 68 lg 2 mõttega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab käsitletava küsimuse lahendamisel vajalikuks osutada terminite

"käiguta jätmine" ja "läbivaatamata jätmine" ebajärjekindlale ja segadust tekitavale kasutamisele

seadusandja poolt. Nii räägitakse AKKS § 10 pealkirjas apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta

jätmisest. Selle paragrahvi tekstis aga ei sätestata otsesõnu apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta

jätmist, küll aga on kõnealuse paragrahvi teises lõikes juttu apellatsioonkaebuse või -protesti

läbivaatamata jätmisest, kuigi paragrahvi pealkirjast sellist võimalust üldse ette ei nähta.

Kriminaalmenetluse seaduse analoogiat kasutades ja AKKS §-s 42 sätestatule tuginedes võib siiski

väita, et ka AKKS § 10 lg-s 1 sätestatud menetlusotsustuse, milles kohus osutab kaebuse või protesti

puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks, on seadusandja lugenud kaebuse või protesti

käiguta jätmiseks.

Kohtumenetluse teoorias enamlevinud arusaama kohaselt ei peaks kaebuse või protesti käiguta

jätmine olema vaidlustatav, sest selle menetlusotsustuse puhul on tegemist pigem kaebuse või protesti

esitaja abistamisega, tema vigadele osutamisega. Küll aga võiks põhimõtteliselt vaidlustatav olla

menetlusotsustus, mille sisuks on kaebuse või protesti läbivaatamata jätmine.

Kummatigi on aga AKKS § 68 lg 1 p-s 9 sätestatud küll võimalus erikaebuse ja protesti esitamiseks

apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti käiguta jätmise määruse peale, kuid

puudub võimalus vaidlustada erikaebe korras läbivaatamata jätmise määrust. Kuna aga seadusandja

ei ole selgepiiriliselt eristanud kaebuse või protesti käiguta jätmist ja läbivaatamata jätmist ning

lähtudes õigusteoreetliselt põhjendatud erikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium põhjendatuks asuda seisukohale, et erikaebe korras võib olla vaidlustatav nii

kaebuste ja protestide käiguta- kui ka läbivaatamata jätmine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1998. a määrus Kaido Esna

süüdistusasjas jätta muutmata.

Advokaat Ingrid Kullerkannu erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 9. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher