3-1-1-37-98 · Riigikohus

3-1-1-37-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 9. märtsil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik

Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Tõnu

Tuulase erikaebuse

Martyn James Symons? i süüdistuses KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Suurbritannia kodanik M. J. Symons peeti 20. jaanuaril 1998. a Tallinnas KrMK § 102 korras kinni

kahtlustatavana KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 1998. a määrusega anti luba M. J. Symons'i vahi all

pidamiseks kuni 30. jaanuarini 1998. a.

30. jaanuaril 1998. a esitati M. J. Symons'ile süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi ning samal

päeval pikendas Tallinna Linnakohtu kohtunik tema vahi all pidamist kuni 11. veebruarini 1998. a.

M. J. Symons ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulas esitasid Tallinna

Ringkonnakohtule erikaebused, milles vaidlustasid Tallinna Linnakohtuniku kohtuniku poolt

22. jaanuari 1998. a määrusega antud luba M. J. Symons'i vahi all pidamiseks.

Tuginedes AKKS § 10 lg-le 2 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari

1998. a määrusega erikaebused läbi vaatamata põhjendusega, et kuna kohtumäärusega 30. jaanuarist

1998. a on pikendatud M. J. Symons'i suhtes vahi all pidamist kuni 11. veebruarini 1998. a , siis on

erikaebuses vaidlustatud kohtumäärus kaotanud õigusliku sisu.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse peale on Riigikohtule

esitanud erikaebuse M. J. Symons'i kaitsja T. Tuulas. Erikaebuses taotletakse ringkonnakohtu

määruse tühistamist ja erikaebuse läbivaatamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule seoses

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega selle kohtu poolt.

Erikaebuse esitaja rõhutab, et ringkonnakohtul puudus AKKS § 10 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus

erikaebuse läbivaatamata jätmiseks, sest ringkonnakohus oli juba määranud erikaebuse

läbivaatamisele. Erikaebuses on asutud seisukohale, et AKKS § 20 kohaselt oleks ringkonnakohus

pidanud menetlema erikaebust vaid selle piires ja ta ei olnud õigustatud lahendi tegemisel lähtuma

selle võimalikest praktilistest tagajärgedest. Erikaebuse esitaja rõhutab, et kui pidada ringkonnakohtu

määrust seaduslikuks, siis muutub sisuliselt võimatuks erikaebe korras vaidlustada vahi alla võtmist

lühemaks ajaks kui 16 päeva. See ei oleks aga vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulase arvates

kooskõlas ei Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ega ka mitte Eesti Vabariigi

Põhiseaduse ning AKKS mõttega.

Riigikohtus esitatud seletuses taotles prokurör erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et

erikaebuses vaidlustatud lahendi tegemisel on ringkonnakohus toiminud kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktikaga ja erikaebe instituudi mõttega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

seletuse,

l e i d i s :

Tulenevalt AKKS VII peatükis sätestatud erikaebe instituudi mõttest ja kooskõlas senise

kohtupraktikaga puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a

määruse tühistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas,

16. oktoobri 1996. a otsuses V. F. süüdistusasjas ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt I. Ä.

süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a ja A . P. süüdistusasjas 17. veebruaril 1998. a. tehtud määrustes on

selgitatud erikaebe instituudi eripära kohtukaebe süsteemis. Erikaebe eesmärk on ja saab olla vaid

selles, et erandkorras, küsimuse kiiret ja edasilükkamatut lahendamisvajadust silmas pidades,

võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku

sisulisest lahendamisest.

Põhjendatud on erikaebuse esitaja väide, et AKKS § 10 lg-s 2 ei sätestata sellist erikaebuse

läbivaatamata jätmise alust, millele tugineti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

3. veebruari 1998. a määruse tegemisel. Antud juhul tuleb aga arvestada ka AKKS §-s 67 sätestatuga,

mille kohaselt erikaebuse ja -protesti esitamisel ja läbivaatamisel juhindutakse küll vastavalt

kas apellatsiooni- või kassatsioonimenetlust reguleerivatest sätetest, kuid seda siiski AKKS VII

peatükis sisalduvate erisustega. AKKS § 76 lg-s 2 on sellise erisusena sätestatud, et erikaebuse või

-protesti läbivaatamisel piirdutakse rangelt vaid neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata

seisukohta asja sisu kohta. See tähendab, et seadusandja tahte kohaselt saab erikaebuse läbivaatamine

olla õigustatud ja põhjendatud vaid siis kui seeläbi on ka tegelikult võimalik kõrvaldada erikaebuse

esitaja arvates kriminaalmenetluses mingi menetlustoimingu tulemina tekkinud takistust.

Erikaebe instituudi eesmärgist tulenevalt ongi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt

I. Ä. süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a tehtud määruses asutud seisukohale, et ringkonnakohus võib

jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka siis, kui vahistusmäärus on

vahepeal kaotanud õigusliku sisu. M. J. Symons'i vahi all pidamise õiguslikuks aluseks erikaebuse

ringkonnakohtus menetlema asumise ajal oli 30. jaanuari 1998. a kohtumäärus. See tähendab, et kui

ringkonnakohus oleks isegi menetlenud seda õigustühiseks muutunud kohtumäärust, tunnistanud

22. jaanuari 1998. a kohtumäärusega isiku vahi alla võtmise ebaseaduslikuks ja selle tühistanud, ei

oleks sellega veel olnud võimalik likvideerida erikaebuse esitamise tegelikku alust: ei oleks

olnud võimalik isikut vahi alt vabastada. Seega ei ole antud juhul objektiivselt võimalik täita erikaebe

menetluse tegelikku ülesannet ja selles olukorras ei saa erikaebemenetluse sisulist toimumist -

erikaebuse või -protesti sisulist läbivaatamist õigustada mingite argumentidega. See tähendab, et

käsitletaval juhul on ainsaks võimaluseks vaidlustada kohtu vahistusmääruse seaduslikkust üldise

apellatsioonimenetluse raames kooskõlas AKKS § 68 lg 2 mõttega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab käsitletava küsimuse lahendamisel vajalikuks osutada terminite

"käiguta jätmine" ja "läbivaatamata jätmine" ebajärjekindlale ja segadust tekitavale kasutamisele

seadusandja poolt. Nii räägitakse AKKS § 10 pealkirjas apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta

jätmisest. Selle paragrahvi tekstis aga ei sätestata otsesõnu apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta

jätmist, küll aga on kõnealuse paragrahvi teises lõikes juttu apellatsioonkaebuse või -protesti

läbivaatamata jätmisest, kuigi paragrahvi pealkirjast sellist võimalust üldse ette ei nähta.

Kriminaalmenetluse seaduse analoogiat kasutades ja AKKS §-s 42 sätestatule tuginedes võib siiski

väita, et ka AKKS § 10 lg-s 1 sätestatud menetlusotsustuse, milles kohus osutab kaebuse või protesti

puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks, on seadusandja lugenud kaebuse või protesti

käiguta jätmiseks.

Kohtumenetluse teoorias enamlevinud arusaama kohaselt ei peaks kaebuse või protesti käiguta

jätmine olema vaidlustatav, sest selle menetlusotsustuse puhul on tegemist pigem kaebuse või protesti

esitaja abistamisega, tema vigadele osutamisega. Küll aga võiks põhimõtteliselt vaidlustatav olla

menetlusotsustus, mille sisuks on kaebuse või protesti läbivaatamata jätmine.

Kummatigi on aga AKKS § 68 lg 1 p-s 9 sätestatud küll võimalus erikaebuse ja -protesti esitamiseks

apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti käiguta jätmise määruse peale, kuid

puudub võimalus vaidlustada erikaebe korras läbivaatamata jätmise määrust. Kuna aga seadusandja

ei ole selgepiiriliselt eristanud kaebuse või protesti käiguta jätmist ja läbivaatamata jätmist ning

lähtudes õigusteoreetiliselt põhjendatud erikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium põhjendatuks asuda seisukohale, et erikaebe korras võib olla vaidlustatav nii

kaebuste ja protestide käiguta- kui ka läbivaatamata jätmine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrus Martyn James

Symons'isüüdistusasjas jätta muutmata.

Vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 9. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher