3-2-1-26-98 · Riigikohus

3-2-1-26-98

M Ä Ä R U S

Tartus 9. märtsil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, Toyota

Baltic AS-i esindaja vandeadvokaat M. Mugu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

25. veebruaril 1998. a

Toyota Baltic AS erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi

29. septembri 1997. a määruse Toyota Baltic AS apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta.

Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 1997. a kinnistamisotsuse alusel kanti Tallinna Linnakohtu

Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 1399 neljandasse jakku kanne nr 1

hüpoteek AS Hansapank kasuks summas 15 500 000 krooni ja kanne nr 2 hüpoteek summas 4 536

000 krooni Toyota Eesti AS-i kasuks. Tallinna Linnakohtu 12. märtsi 1997. a määrusega jäeti Toyota

Eesti AS apellatsioonkaebus kinnistamisotsusele riigilõivu tasumata jätmise tõttu käiguta ja kohustati

apellanti tasuma riigilõivu 30 054 krooni. Määruse kohaselt tasutakse riigilõivu apellatsioonkaebuselt

samas ulatuses, kui avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 1997. a määrusega jäeti linnakohtu määrus

muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 p 1 kohaselt uue

kinnistamisotsuse tegemise eelduseks riigilõivu tasumine. Apellatsioonkaebuses palub apellant teha

ringkonnakohtul kinnistamisasjas uue otsuse mõlema hüpoteegi osas. Seega on kohus õigesti

nõudnud TsKS § 45 lg 2 alusel riigilõivu tasumist.

Erikaebuses palub Toyota Baltic AS ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kinnistusraamatuseadus ei käsitle riigilõivu tasumist

kinnistamisotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigilõiv AS Hansapanga ja

kassaatori kasuks hüpoteekide sissekandmiseks oli tasutud. Apellatsioonkaebuses paluti muuta ekslik

kinnistamisotsus ja teha õige otsus, mitte aga teha uus otsus mõlema hüpoteegi osas.

Riigilõivuseaduse § 4 lg 7 p 2 kohaselt on ebaõige kande parandamine kui kinnistamistoiming

lõivuvaba. Kinnistamisavalduse esitamisel ei ole riigilõivu mittetasumine aluseks avalduse

vastuvõtmisest keeldumisele. Kui riigilõivu tähtajaks ei tasuta, tehakse KRS § 47 lg 1 alusel otsus

kinnistamisavalduse rahuldamata jätmise kohta, mis vormistatakse kinnistamisotsusena. Seega nõue

riigilõivu tasumiseks ei põhine seadusel, kuna kinnistamisavalduse esitamisel ei ole riigilõivu

tasumine kohustuslik. Seadus seab lõivu tasumise apellatsioonkaebuse eest sõltuvusse avalduse

esialgsel esitamisel tasuda tulevast lõivust. Samuti ei selgu määrusest, miks tuleb tasuda riigilõivu

mõlema hüpoteegi kande tegemise eest võetava lõivu täies ulatuses. Kaebuse rahuldamise järgselt ei

muutuks AS-i Hansapank kasuks seatud hüpoteegi järjekoht. Ringkonnakohtu järeldused riigilõivu

suuruse kohta on vastuolus TsKS § 45 lg 2 sätestatud riigilõivu arvutamise juhistega.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel

protsessinormi rikkumise tõttu.

KRS § 47 lg 1 kohaselt on kinnistamisotsus maa- või linnakohtu lahend. KRS §-s 70 lg 1 antakse

võimalus edasi kaevata kohtuniku otsuse peale ja lõikes kolm sätestatakse, et ringkonnakohus vaatab

kaebuse läbi tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud apellatsioonimenetluses. TsKS § 45 lg 2

kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuselt kohtuotsuse peale riigilõivu samas ulatuses kui avalduse

esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Sama põhimõte oli kehtestatud kuni 31. detsembrini

1997. a incl kehtinud Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde punktis 1.13. KRS § 35 lg 1 p 6 kohaselt tuleb

kinnistamisavaldusele lisada muude dokumentide kõrval ka tõend lõivu tasumise kohta. See

kinnistamisavalduse esitamisel tasumisele kuuluv lõiv ongi aluseks riigilõivule, mis tuleb tasuda

apellatsioonkaebuselt kinnistamisotsuse peale.

Asjakohane pole erikaebuse viide apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

§ 4 lg 7 p-le 2, mille kohaselt kinnistamisel on lõivuvaba alusetu sissekande kustutamine ja ebaõige

kande parandamine. Osundatud säte ei reguleeri riigilõivu tasumist apellatsioonkaebuselt

kinnistamisotsusele, vaid alusetu sissekande kustutamist ja ebaõige kande parandamist ilma

apellatsioonimenetluseta.

Vääralt on ringkonnakohus arvutanud tasumisele kuuluva riigilõivu aga lähtudes mõlema hüpoteegi

kogusummast. Kinnistamisavalduse esitamisel pidi Toyota Baltic AS Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde

p 7.5 kohaselt ja tulenevalt Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde p-st 1 ja 2.21 tasuma riigilõivu lähtudes

tema kasuks seatavast hüpoteegisummast. Kinnistamisavalduse esitamisel ei pidanud ta tasuma

riigilõivu AS-i Hansapank kasuks seatavalt hüpoteegilt ja ei pea seda tegema ka apellatsioonkaebuse

esitamisel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 1997. a määrus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada advokaadibüroole AS Heta 19. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa