3-1-1-36-98 · Riigikohus

3-1-1-36-98 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 25. veebruaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi erikaebuse M. R. süüdistusasjas KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. M. R. tunnistati Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsusega süüdi KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kaheksaks aastaks. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsus M. R. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi seoses süü tõendamatusega ja selles osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks. Samas karistas ringkonnakohus M. R.- i KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a otsus ja Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsus M. R. ja S. S. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ja saadeti kriminaalasi ka selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. M. R.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov esitas 23. jaanuaril 1998. a Narva Linnakohtule taotluse muuta tema kaitsealusele kohaldatud tõkendit, asendades vahi all pidamise allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Taotluses rõhutati, et M. R. on juba viibinud vahi all rohkem aega, kui talle Narva Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi mõistetud karistus. Narva Linnakohtu korraldava istungi 23. jaanuari 1998. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata põhjendusega, et M. R.-le on esitatud süüdistus I astme kuriteo toimepanemises, kriminaalasja materjalidest lähtuvalt on ta püüdnud mõjustada eeluurimise käiku ja kuna ta on Vene Föderatsiooni kodanik, siis on põhjust oletada kõrvalehoidmist kohtust. Kohtu korraldava istungi määruses märgiti, et määrusega mittenõustumisel võib seda viie päeva jooksul vaidlustada pöördumisega ringkonnakohtusse. Viru Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses taotles M. R.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov 23. jaanuari 1998. a kohtumääruse tühistamist osas, millega jäeti muutmata M. R.-le kohaldatud tõkend. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrusega jäeti erikaebus käiguta. Kohtumääruses rõhutatakse, et Riigikohtu kriminaalkolleegium, tühistades Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a. otsuse ja Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsuse M. R. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3, 4 järgi ning saates kriminaalasja selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks, jättis muus osas ringkonnakohtu otsuse muutmata. Seega jäi muutmata ka M. R.-i suhtes varem valitud tõkend - vahi all pidamine. Ringkonnakohus leidis, et AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt saab erikaebe korras vaidlustada vahi alla võtmist, vahi alla võtmisest keeldumist, vahi all pidamise tähtaja pikendamist, vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumist ja vahi alt vabastamist kuid ei saa vaidlustada tõkendi muutmise ja tühistamise taotluste rahuldamisest keeldumist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse peale on esitanud Riigikohtusse erikaebuse M. R.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kes taotleb ringkonnakohtu vaidlustatud määruse tühistamist ning tema erikaebuse sisulist läbivaatamist ringkonnakohtus. Erikaebuses märgitakse, et AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt on erikaebe korras vaidlustatavad nii vahi alla võtmise kui ka tõkendi muutmise küsimused. Kaitsja osutab vastuolule: Narva Linnakohtu korraldava istungi 23. jaanuari 1998. a määruses tunnistatakse selle vaidlustamise võimalust erikaebe korras, Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruses aga ollakse vastupidisel seisukohal.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör erikaebuses sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, l e i d i s : Erikaebe instituudi eripära kohtukaebe süsteemis on selgitatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas ja 16. oktoobri 1996. a otsuses V. F. süüdistusasjas ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt I. Ä. süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a ja A. P. süüdistusasjas 17. veebruaril 1998. a tehtud määrustes. Erikaebe eesmärk on selles, et erandkorras, küsimuse kiiret ja edasilükkamatut lahendamisvajadust silmas pidades, võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku sisulisest lahendamisest. Sellest tulenevalt saab erikaebuse läbivaatamine olla õigustatud ja põhjendatud vaid siis ja niivõrd kui ja kuivõrd on seeläbi vajalik ja võimalik kõrvaldada kriminaalmenetlusest konkreetse menetlustoimingu tulemina erikaebuse esitaja arvates tekkinud takistust. Seadusandja on selliseks erikaebe korda võimaldavaks takistuseks kriminaalmenetluses lugenud ka menetlusotsustusi, millega on lahendatud kahe tõkendiliigi - vahi alla võtmise ja kautsjoni kohaldamisega seonduvaid teatud küsimusi. AKKS § 68 lg 1 p-st 1 ei tulene, et erikaebe korras saaks vaidlustada mistahes menetlusotsustust puutuvalt vahi alla võtmise kohaldamisse. AKKS § 68 lg 1 p 1 tekstis on seadusandja pidanud vajalikuks täpsustada, et erikaebe korras on vaidlustatavad vaid sellised menetlusotsustused, mille sisuks on vahi alla võtmine, vahi all pidamise tähtaja pikendamine, vahi alla võtmisest keeldumine, vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumine ja lõpuks - tõkendi muutmine. Kõnealuse seadusesätte loogiline tõlgendamine ei võimalda järeldust, et seadusandja tahte kohaselt saaks erikaebe korras olla vaidlustatav ka selline menetlusotsustus, millega jäetakse tõkend muutmata. Kuid ka sisuliselt ei ole tõkendi muutmata jätmisel tegemist mingi uue situatsiooniga, mis võiks takistada kriminaalmenetluse senist kulgu ja mille lahendamine eeldaks seetõttu erikaebe võimalust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrus M. R. süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 25. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher