3-1-1-32-98 · Riigikohus

3-1-1-32-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. veebruaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Margus Rosenbergi süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7, 8; § 113; § 115 lg 2 p 1; § 115 lg 3 p 2;

§ 1151 lg 1; § 1151 lg 2; § 1243 lg 1; § 139 lg 2 p 2; § 142 lg 3 p-de 1 ja 2; §143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2;

§ 144; § 184 lg 1; § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanud A. P, S-

S. P ja Arvo Uibo ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Viljandi Maakohtu 23. septembri 1997. a otsusega mõisteti M. Rosenberg süüdi ja teda karistati

KrK § 113 järgi kahekuulise arestiga; KrK § 184 lg 1 järgi kahekuulise arestiga; KrK § 195 lg 3 järgi

viieaastase vabadusekaotusega; KrK § 207 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; KrK § 1243

lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega; KrK § 144 järgi kuueaastase vabadusekaotusega; KrK § 139

lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega; KrK § 142 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kaheksa-aastase

vabadusekaotusega; KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 1151

lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; KrK § 1151 lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega;

KrK § 115 lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 115 lg 3 järgi viiteistkümneaastase

vabadusekaotusega ning KrK § 101 p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti talle karistuseks

surmanuhtlus. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks

karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Rosenbergile surmanuhtlus. Sama otsusega mõisteti

süüdi ka Regina Rosenberg, kelle kassatsioonkaebus ei saanud menetlusluba.

Süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta

24. detsembri 1994. a õhtul, olles alkoholijoobes, Viljandi maakonnas Pärsti vallas Väike-Kõpu külas

Uibo talus tappis eriti julmal viisil R. P, lüües kannatanule 12 korral noaga selga, rindu ja kõhtu. Kui

talus viibinud Anna Uibo püüdis M. Rosenbergi tegevust peatada, lõi kohtualune teda tapmise

eesmärgil 4 korral noaga selga, mille tagajärjel A. Uibo suri. Eesmärgiga varjata lapseealise K. P

suhtes toime pandud sugulisi kuritegusid ning lüües lapsele paljukordselt noaga selga ja rindkeresse,

tappis M. Rosenberg ka K. P.

Süüdistuses KrK § 115 lg 3 p 2 ja § 1151 lg 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta

24. detsembril 1994. a, vahetult pärast R. P ja A. Uibo tapmist, kasutades ära 8-aastase K. P-i abitut

seisundit, astus temaga väivaldselt suguühendusse ning peale selle rahuldas lapse suhtes oma sugulist

kirge ebaloomulikul viisil anaalse suguühtega.

Süüdistuses KrK § 144 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta koos R. Rosenbergiga ööl vastu

27. detsembrit 1994. a Viljandi maakonnas Pärsti vallas Väike-Kõpu külas süütas talu, eesmärgiga

varjata M. Rosenbergi poolt Anna Uibo, R. P ja K. P tapmist ning K. P tapmiseelset vägistamist.

Põlengu tagajärjel hävis vara 68 000 krooni väärtuses.

Süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi tunnistati M. Rosenberg süüdi selles, et ta:

- oktoobris 1991. a eelneval kokkuleppel ja koos Andrus Rosenbergi ja Armand Rosenbergiga pettis

Igor Prigodalt välja laenulepingu 450 000 kr peale;

- novembris 1993. a eelneval kokkuleppel ja koos Armand Rosenbergiga omastas Mati Toomelt

kelmuse teel viimasele kuulunud sõiduautod Opel Rekord ja BMW-316;

- ajavahemikus septembrikuust kuni 10. oktoobrini 1994. a eelneval kokkuleppel Armand

Rosenbergiga omandas kelmuse teel Ülo Räisilt viimasele kuuluvat vara 11 772 kr ja 75 s väärtuses;

- 11. novembril 1994. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga pettis Ants Pihtilt välja bussi

Kuban G-1A1, põhjustades kannatanule varalise kahju 2000 krooni;

- detsembris 1994. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga, sai kelmuse teel Leo Pugali ja

Juhan Pugali käest sõiduauto GAZ-69A;

- 22. detsembril 1994. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga sai pettuse teel

Endel Viigimäelt sõiduauto Volga.

Süüdistuses Krk § 195 lg 3 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, ta:

- 12. märtsi 1993. a õhtul, olles alkoholijoobes, Tallinnas Vilde tee 141-44 korteris peksis huligaansel

ajendil R. P ja K. P juuresolekul A. P-i, lüües kannatanut rusikate ja lahtise käega näkku, pähe, rindu,

kõhtu ja jalgadega selga ning ähvardas teda tappa;

- 25. mail 1994. a, olles alkoholijoobes, Jõgeva maakonnas Tabivere vallas huligaansel ajendil sõimas

Tindimuru metsavahelisel teel ebatsensuursete sõnadega talle tundmatuid Tarvo Ottmaad, Kaupo

Vaalmad ja Toomas Tulimäed ning tulistas viimase suunas ühe lasu tulirelvast.

Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus

19. märtsist kuni 29. maini 1994. a Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Pataste külas varastas

perekond Jürgensonide maamajast vara 3860 krooni väärtuses.

Süüdistuses KrK § 115 lg 2 p 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 12. juuni 1995. a õhtul

Tallinnas Kärberi 11-41 ja hiljem ajavahemikus 13. juunist kuni 22. augustini 1995. a Harju

maakonnas, kasutades vägivalda ja ähvardades selle kasutamisega, astus täisealise Galina

Bazalejevaga korduvalt suguühendusse ning KrK § 1151 lg 1 järgi selles, et ta 13. juunil 1995. a

Harju maakonnas Raasiku vallas, vägivallaga ähvardades, rahuldas G. Bazalejeva suhtes oma sugulist

kirge ebaloomulikul viisil.

Süüdistuses KrK § 142 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 12. juunist

1995. a kuni 22. augustini 1995. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga pressis

Galina Bazalejevalt ja Antonina Skorubkolt välja raha 3060 krooni, kuldesemeid ning võlakirja 3000

USD peale pekstes G. Bazalejevat, ähvardades elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega tema

ema ja alaealiste laste suhtes ning võttis vabaduse G. Bazalejevalt ja A. Skorubkolt.

Süüdistuses KrK § 113 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 1995. a augustis Harju

maakonnas Raasiku vallas Aive Endjärve ja Uno Raudmetsa talus lõi A. Endjärvele püstolipäraga

vastu keha ja teda peaga vastu seina. Samas M. Rosenberg lõi rusikatega U. Raudmetsa ning tulistas

püstolist patja.

Süüdistuses KrK § 1243 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et elades 1995. a augustis A. ja

U. Raudmetsa talus, peale A. Raudmetsa läbipeksmist võttis viimaselt ebaseaduslikult vabaduse, et

takistada kannatanu pöördumist politseisse.

Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus jaanuar

1994. a kuni 25. august 1995. a ilma vastava loata omandas, hoidis ja kandis püstolit TT ja selle

juurde kuuluvat laskemoona.

Süüdistuses KrK § 184 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta, olles tagaotsitav,

25. augustil 1995. a kell 08.00 Harju maakonnas Raasiku vallas tulistas püstolist TT teda jälitavate

politseitöötajate K. Viska, R. Rebase ja T. Are suunas, ähvardades politseitöötajad tappa.

M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Endel Tomsoni apellatsioonkaebuses taotleti M. Rosenbergi

süüdimõistmist ainult KrK § 207 lg 1 järgi ja teistes talle süüksarvatud kuritegudes õigeksmõistmist

süü tõendamatuse tõttu.

Oma apellatsioonkaebuses taotles M. Rosenberg end kõikides talle süüksarvatud kuritegudes õigeks

mõista, kuna kogu süüdistus on fabritseeritud ning puuduvad tõendid tema süü kohta.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsusega tühistati osaliselt Viljandi

Maakohtu 23. septembri 1997. a otsus ning M. Rosenbergi süüdistusest jäeti välja KrK § 101 p 5,

kuid tapmiste eest mõistetud karistus jäeti muutmata. Viljandi Maakohtu otsuse resolutiivosas tehti

täpsustus ja M. Rosenberg loeti süüdimõistetuks KrK § 115 lg 2 p 1 ja § 115 lg 3 p 2 järgi. Muus osas

jäi kohtuotsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused jäid rahuldamata.

Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb süüdimõistetu M. Rosenberg enda õigeksmõistmist, tunnistades

end süüdi vaid KrK § 207 lg 1 järgi. Kassaator leiab, et kohtuotsustes sisalduvad järeldused ei vasta

faktilistele asjaoludele ning tema süü talle inkrimineeritud hulgalistes kuritegudes on tõendamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa seletuse, milles ta toetas esitatud

kassatsioonkaebust ning kannatanute A. P, S.- S. P, A. Uibo seletused ja prokuröri arvamuse, mille

kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja kassatsioonkaebus rahuldamisele,

l e i d i s:

Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes on igakülgselt ja

põhjalikult analüüsitud tõendeid nende kogumis ning tuldud õigele järeldusele M. Rosenbergi süü

tõendatuses kõigis kuritegudes, mis on inkrimineeritud neljateistkümne erineva paragrahvi järgi.

Samuti on toodud motiivid, miks kohus rajab otsuse kohtualuse eeluurimisel antud ütlustele ja loeb

mitteusaldusväärseiks M. Rosenbergi kohtuistungitel antud ütlused. Kohtuotsustest nähtub, et

kõrvaldamata kahtlusi M. Rosenbergi süü tuvastamisel ei jäänud. M. Rosenbergi kassatsioonkaebuses

korratakse juba apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, millised on ümber lükatud Tartu

Ringkonnakohtu otsuses.

Karistuse mõistmisel M. Rosenbergile on Viljandi Maakohus järginud KrK § 22 sätteid, mille

kohaselt nähakse ühe võimaliku karistusliigina ette surmanuhtlus. KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7 ja 8

sanktsioon näeb vabadusekaotusliku karistuse kõrval ette ka võimaluse mõista karistuseks

surmanuhtlus. M. Rosenberg ei ole KrK § 22 lg-s 2 ettenähtud isik, kelle suhtes surmanuhtluse

kohaldamist ei lubata. Viljandi Maakohtul oli seaduslik alus mõista M. Rosenbergile selleliigiline

karistus ja ta on põhjalikult motiveerinud, miks mõistetud karistus vastab kohtualuse isikule ja

toimepandud kuritegude raskusele ja laadile. Seega on karistuse mõistmisel lähtutud

kriminaalseaduse sätetest, mis reguleerivad karistuse mõistmise aluseid ja tingimusi

kriminaalmenetluses. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus seaduslik alus Viljandi

Maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses

kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste

mittevastavust faktilistele asjaoludele, ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist, s. t puuduvad

AKKS §-s 64 toodud alused ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsus Margus Rosenbergi

süüdistusasjas jätta muutmata.

Margus Rosenbergi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher