3-1-1-29-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 4. novembri 1997. a otsusega mõisteti A. U. süüdi selles, et ta koos kaaskohtualuse O.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-29-98 · Riigikohus: "Philips" 2000 kr väärtuses ja 13. veebruaril 1997. a varastas AS F. kauplusest 1045 kr väärtuses vara. A. U.
Full text
3-1-1-29-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 17. veebruaril 1998. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kalm ja Jüri
Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja
A. U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja
O. P. süüdistuses KrK § 15 lg 2 " § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi
A. U. kaitsja Vladimir Kormiltsõni kassatsioonkaebuse alusel.
Süüdimõistetu O. P. kassatsioonkaebust ei esitanud.
Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Tallinna Linnakohtu 4. novembri 1997. a otsusega mõisteti A. U. süüdi selles, et ta koos kaaskohtualuse O.
P.-ga püüdis varastada 18. oktoobril 1996. a Tallinnas A. K.-le kuuluvast sõiduautost automagnetofoni
"Philips" 2000 kr väärtuses ja 13. veebruaril 1997. a varastas AS F. kauplusest 1045 kr väärtuses vara. A. U.
mõisteti süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja teda karistati rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, s.o
3300 krooni.
Süüdistuses KrK § 210-1 lg 1 järgi mõisteti A. U.õigeks.
Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Zanna Morozova, kes taotles
linnakohtu otsuse tühistamist kohtualustele mõistetud karistuse osas. Prokurör taotles ringkonnakohtult
rangemat karistust arvestades asjaolu, et kohtualused olid varem varguste eest karistatud ja mõistetud
vabadusekaotusest tingimisi vabastatud.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 1997. a otsusega tühistati A. U.-le mõistetud
karistus. Ringkonnakohus mõistis A. U.-le karistuseks KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi 6 kuud
vabadusekaotust, millele KrK § 41 sätete kohaselt liideti osaliselt Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 1996. a
otsusega mõistetud ja kandmata karistus. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle kolm aastat vabadusekaotust
poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja V. Kormiltsõn, kes taotleb
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 1997. a otsuse tühistamist A. U.-le mõistetud
karistuse osas ja Tallinna Linnakohtu otsuse jõusse jätmist. Kassaatori arvates on A. U. vastutust
kergendavateks asjaoludeks süü ülestunnistus ja puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud
puuduvad. Toimepandud kuritegude ohtlikkus on väike, kohtualusel on töökoht, kust iseloomustatakse teda
positiivselt.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
mille kohaselt kaebus ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus muutmisele ning juhindudes KrK §-st
36 ja § 47 lg-st 5 ning AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 1,
o t s u s t a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 1997. a otsus A. U.
süüdimõistmises ja karistamises KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi muutmata.
Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 17. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Eerik Kergandberg
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep