3-3-1-3-983-3-1-3-98 · Riigikohus
Summary AI generated
3-3-1-3-98 M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. veebruaril 1998. a. E. Tireli kassatsioonkaebuse läbivaatamine täituri toimingu seaduslikkuse vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 5. veebruaril 1998. a. avalikul kohtuistungi läbi Erika Tireli kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 199...
3-3-1-3-98 M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. veebruaril 1998. a. E. Tireli kassatsioonkaebuse läbivaatamine täituri toimingu seaduslikkuse vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 5. veebruaril 1998. a. avalikul kohtuistungi läbi Erika Tireli kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/202/97. Aktsiaselts Liivimaa Lombard ja Teet Tirel sõlmisid 12. aprillil 1996. a. laenulepingu. Laenulepingu kohaselt andis AS Liivimaa Lombard T. Tirelile laenu 175 000 krooni intressimääraga 30 %. Laenulepingus nähti ette laenu tasumise tähtpäevad. Lepingu punktis 7 kehtestati tingimus, et juhul, kui laenaja ei ole pärast maksetähtpäeva saabumist kahekümne päeva jooksul oma kohustusi täitnud, on laenutajal õigus "leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda laenajalt koheselt sisse kogu tasumata osa laenusummast, intressidest ja viivistest." Sama lepingu punktis 11 sätestati, et laen on tagatud pandilepinguga. Samal päeval sõlmis AS Liivimaa Lombard T. Tireli ema Erika Tireliga pandilepingu. Selle lepingu kohaselt pantis E. Tirel pandipidajale tema omandis oleva Tallinnas Tuhkru t. 7 asuva kahekorruselise elamu koos garaaz iga. Pandiga tagati kõik nõuded, mis tulenesid T. Tireli ja pandipidaja aktsiaseltsi Liivimaa Lombard vahel sõlmitud laenulepingust, sealhulgas ka intressid, leppetrahv, kohtukulud jne. Pandilepingu punktis 10.1 sätestati: "Pandiga tagatud nõude mittetäitmisel kohustub pantija alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras.". 9. augustil 1996. a. esitas AS Liivimaa Lombard Tallinna ja Harju Täitevbüroole avalduse. Selles märgiti, et T. Tirel ei tasunud aktsiaseltsile Liivimaa Lombard 10. mail 1996. a. 8750 krooni ja 12. juunil 1996. a. 8750 krooni. Kuna laenaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, siis on laenulepingu p. 7 alusel laenutajal õigus "laenuleping lõpetada ja nõuda sisse kogu tasumata osa laenusummast, intressidest ja viivistest". AS Liivimaa Lombard palus pöörata oma sissenõude 355 000 krooni suuruses summas E. Tireli poolt panditud elamule. 12. augustil 1996. a. algatas Tallinna ja Harju Täitevbüroo täitur täitemenetluse võlgnik T. Tireli suhtes. 13. augustil 1996. a. arestis ta Tallinnas Tuhkru t. 7 asuva E. Tirelile kuuluva kahekorruseline elamu 375 000 krooni väärtuses. Vara üleskirjutamise ja arestimise akti koostamise juures viibisid sissenõudja kaks esindajat ja E. Tirel. Akti kohaselt andis täitur arestitud elamu E. Tireli vastutavale hoiule. Tallinna ja Harju Täitevbüroo kuulutas Tuhkru t. 7 asuva elamu müügist 19. septembril 1996. a. enampakkumisel ajalehes "Eesti Sõnumileht". 19. septembril 1996. a. koostatud enampakkumise korraldamise aktiga nr. T-5537 kuulutas täitur enampakkumise Täitemenetluse seadustiku § 644 alusel nurjunuks ostjate mitteilmumise tõttu. 23. septembril 1996. a. koostas täitur vara üleandmise akti. Selles märgiti, et vastavalt "Täitemenetluse seadustiku § 648 lg 1 alusel antud pantijale kuuluv elamu arestimise akti märgitud
hinnaga sissenõudjale AS Liivimaa Lombard`ile". Vara üleandmise aktile on alla kirjutanud Tallinna ja Harju Täitevbüroo täitur ja AS Liivimaa Lombardi esindaja. E. Tireli esindaja Ingrid Poos esitas 14. oktoobril 1996. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna ja Harju Täitevbüroo täituri S. Germa" i poolt E. Tirelile kuuluva Tallinnas Tuhkru t. 7 asuva elamuga sooritatud kõik toimingud seadusevastasteks. Kaebuse kohaselt ei olnud TMS § 1 lg 1 p. 8 alusel täitevbürool õigust võtta täitmisele aktsiaseltsi Liivimaa Lombard 9. augusti 1996. a. avaldust. Selle sätte alusel kuulusid täitmisele lepingulistest suhetest tulenevad vaidlustamata varalised nõuded. Asjaolu, et pantija E. Tirel kohustus pandiga tagatud nõude mittetäitmisel alluma koheselt sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, ei muutnud pantijat võlgnikuks. TMS mõttes on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks (TMS § 25 lg 1). E. Tirel ei ole võlgnik. Ta tagas oma varaga võlakohustuse täitmise. Kaebuses märgiti: "Enampakkumise kehtetuks tunnistamist taotleb kaebaja Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses TMS § 64 märgiga 7 alusel AÕS §-de 278, 292, 293, 294 sätete rikkumise tõttu. Samas vaidlustab kaebaja pandilepingut TsÜS § 72 alusel.". Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsusega jäeti E. Tireli kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et E. Tirel sõlmis aktsiaseltsiga Liivimaa Lombard pandilepingu, mille kohaselt E. Tirel pantis temale kuuluva elamu T. Tireli ja AS Liivimaa Lombard vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlakohustuse täitmise tagamiseks. Asjas leidis tõendamist, et T. Tirel ei täitnud laenulepingust tulenevaid laenu tagasimakse kohustusi. E. Tireli ja AS Liivimaa Lombard vahel sõlmitud pandilepingu p. 10.1 sätestas, et pandiga tagatud nõude mittetäimisel kohustub pantija alluma kohesele sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. AS Liivimaa Lombard lõpetas ühepoolselt T. Tireliga sõlmitud laenulepingu sama lepingu p. 7 alusel ja pöördus sundtäitmise avaldusega Tallinna ja Harju Täitevbüroo poole. Kohus leidis, et tulenevalt 12. aprillil 1996. a. sõlmitud pandilepingust ja TMS §-st 25 lg 1 oli E. Tirel võlgnik. Kuna laenu- ega pandilepingut ei vaidlustatud täitemenetluse käigus, leidis kohus, et täituri toimingud olid seaduslikud. E. Tireli esindaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsuse, teha asjas uus otsus ja tunnistada Tallinna ja Harjumaa Täitevbüroo täituri toimingud E. Tirelile kuuluva elamuga täielikult seadusevastasteks. Apellant väitis, et täitetoimiku nr. 5537 materjalide põhjal käsitles Tallinna ja Harjumaa Täitevbüroo antud juhtumil võlgnikuna T. Tirelit, mitte aga E. Tirelit. Enampakkumise akti kohaselt korraldas täitur mitte E. Tirelile, vaid T. Tirelile kuuluva kahekorruselise elamu müüki. Täitur ei saatnud kutset E. Tirelile ega teinud viimasele ettepanekut täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Sellega rikkus täitur TMS § 29 lg 1. Samuti väitis apellant, et kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et AÕS § 278 alusel võib pantijaks olla võlgnik või kolmas isik. Täitevbürool ei ole õigust otsustada, kas E. Tirel, keda seob aktsiaseltsiga Liivimaa Lombard asjaõiguslik suhe, on võlgnik või mitte. TMS § 25 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või
mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Antud juhtumil on võlgnikuks T. Tirel. E. Tirel ei olnud 12 aprillil 1996. a. sõlmitud laenulepingu pooleks. AÕS RakS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtuotsuse alusel täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. TMS ei näe ette kolmanda isiku vara arestimise ja müümise korda võlgniku võlgade katteks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et antud juhtumil olid TMS mõttes kohustatud isikuteks ja võlgnikeks nii T. Tirel kui ka E. Tirel. 13. augustil 1996. a. arestiti võlgnikule E. Tirelile kuuluv elamu viimase juuresolekul. E. Tirel oli teadlik täitmisel olevatest lahenditest, nõude suurusest ja sissenõudja taotlusest pöörata sissenõue Tuhkru t. 7 asuvale elamule, kuna ta käis koos T. Tireliga 14. augustil 1996. a. kohtutäituri juures, kes selgitas talle võla tasumata jätmise tagajärgi. Seega ei olnud E. Tirelilt võetud võimalust enne enampakkumise korraldamist tasuda võlg, kui ta oleks seda soovinud. Samuti leidis ringkonnakohus, et AÕS RakS § 132 lg 1 kohaselt rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtuotsuse alusel siis, kui pandiõigussuhted tekkisid enne 1. detsembrit 1993. a. E. Tireli ja aktsiaseltsi Liivimaa Lombard vahel tekkisid pandiõigussuhted 1996. a. aprillis, mistõttu nimetatud säte ei ole antud juhtumil kohaldatav. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas E. Tirel kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus ning tunnistada Tallinna ja Harju Täitevbüroo täituri toimingud täielikult seadusevastasteks. Kassaator väidab, et kui ringkonnakohus asus seisukohale, et antud juhtumil ei kuulu kohaldamisele AÕS RakS § 132 lg 1, siis tekib küsimus, "mis alusel panditud asja üldse müüma asuti, kui müügiõigust tekkinud ei ole." Samuti leiab kassaator, et "AÕS RakS § 132 lg 1 tulenevalt läbiviidav sundtäitmine piirab kolmandast isikust pantija (AÕS § 278) omandi kaitsevõimalusi võrreldes võlgnikust pantija omadega." Kolmandast isikust pantijal puudub võimalus enne täitemenetluse algatamist nõudeid vaidlustada või nõuet võlgniku eest ise täita. Kassaator leiab, et kui antud juhtumil elamu müügiõigus tekkis AÕS § 292 alusel, olnuks "pantijal õigus isiklikult saada teada vara müügist 1 kuu ette ( § 293)". Kassaator märgib, et "AÕS RakS § 132 lg 1 ja lg 2 kitsendavad AÕS § 292 väljajätmisega pandile kohaldatavatest sätetest kolmandast isikust pantija omandi kaitsevõimalusi võrreldes võlgnikust pantija kaitsevõimalustega". Seega on AÕS RakS § 132 lg 1 sätte viimane lause vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand on võrdselt kaitstud. Kui käsitleda E. Tirelit TMS mõistes võlgnikuna, siis tulnuks kõik täitetoimingud tema suhtes teostada nii, nagu näeb ette TMS. Seda pole tehtud. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s : Täitemenetluse seadustiku 8. peatükk sätestab võlgniku, sissenõudja ja teiste isikute kaitse täitemenetluses. TMS § 77 lg 1 kehtestab: "Täituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada täitevosakonna juhatajale kaebuse 10
päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai.". 19. märtsil 1997. a. vastuvõetud Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadusega muudeti Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 2. See seadus avaldati Riigi Teataja I osas 15. aprillil 1997. a. 25. aprillist 1997. a. kehtib TMS § 77 lg 2 järgmises sõnastuses: "Kaebus täituri tegevuse peale vaadatakse läbi sissenõudja ja võlgniku osavõtul 10 päeva jooksul, kuid nende mitteilmumine ei takista selle läbivaatamist. Täitevosakonna juhataja otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub." TMS § 77 lg 3 kohaselt võib maa- või linnakohtu määruse peale täitevosakonna juhataja otsuse kohta esitada erikaebuse ringkonnakohtusse Tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras. 25. aprillil 1997. a. jõustunud Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadusega ei muudetud ega täiendatud Täitemenetluse seadustiku VIII osa, s.o. seadustiku rakendamise sätteid. Seepärast ja tulenevalt eeltoodust ei olnud antud juhtumil halduskohus 12. mail 1997. a. enam pädev läbi vaatama E. Tireli kaebust täituri tegevuse peale ega tegema selles asjas 15. mail 1997. a. otsust. HKS § 3 lg 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused ja kaebused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Halduskohtunik oleks pidanud asja menetluse määrusega lõpetama. Nendele asjaoludele ei ole Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium pööranud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähelepanu. HKS § 36 lg 1 p. 1 sätestab, et kohtumenetluse seaduse normide rikkumine on igal juhul, olenemata protsessiosaliste nõudmistest, halduskohtu otsuse või määruse tühistamise aluseks, kui asja on lahendanud ebaõige kohtunik. Kuna antud juhtumil rikkusid seda sätet nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium, siis kuuluvad mõlema astme kohtute otsused tühistamisele. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HKS §-dest 3 lg 2 p. 3, 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Erika Tireli kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3/202/97 ja Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsus haldusasjas nr. 3-208/97 ning lõpetada asja menetlus. Tagastada Erika Tirelile kassatsioonikautsjon 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub 16. veebruaril 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel