3-2-1-12-98 · Riigikohus

3-2-1-12-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. jaanuaril 1998. a

Termak Autopargi AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

9. oktoobri 1997. a otsuse Termak Autopargi AS hagis Aavo Türneri ja Raivo Pikkeri vastu

töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks.

Aavo Türner ja Raivo Pikker töötasid Termak Autopargi AS-is autojuhtidena kiirabibussil.

17. oktoobril 1996. a lõpetati nendega töölepingud töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 4 alusel

mittevastavuse tõttu tehtavale tööle põhjusel, et 15. augustil 1996. a purunes nende süül kiirabibussi

väntvõll. Ekspertiisiga tehti kindlaks, et väntvõlli purunemise põhjuseks olid valed sõiduvõtted.

A. Türner ja R. Pikker pöördusid Tallinna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni, kes rahuldas nende

avaldused osaliselt - tunnistas töölepingute lõpetamise ebaseaduslikuks, luges töölepingud lõpetatuks

TLS § 79 lg 1 alusel töötajate algatusel alates 29. novembrist 1996. a ning mõistis Termak Autopargi

AS-lt välja nende kasuks hüvitise 5 kuu keskmise palga ulatuses - A. Türnerile 12 619 krooni ja

R. Pikkerile 11 492 krooni.

Termak Autopargi AS ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi töölepingute

lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks. Hageja leidis, et kostjad kasutasid bussi juhtimisel

oskamatuid juhtimisvõtteid, mis tõi kaasa väntvõlli purunemise. Seda saab pidada ebapiisavaks

kvalifikatsiooniks ja mittevastavuseks tehtavale tööle.

Tallinna Linnakohtu 26. mai 1997. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei

ole hageja tõendanud kostjate mittevastavust tehtavale tööle. Tööandja selgitas ekspertiisiga välja

mootori avarii põhjused ning asjaolu, et selle tingis siduri ebaõige kasutamine, kuid jättis kindlaks

tegemata, kes kolmest bussiga kõige enam sõitnud juhist valesid sõiduvõtteid kasutas. Seetõttu on

oletuslik hageja järeldus, et nendeks olid kostjad. Hageja ei ole tõendanud, et väntvõlli purunemine

oli tingitud just autojuhtide ebaprofessionaalsusest, mitte aga varasemast puudulikust siduri

survelaagri vahetamisest. Survelaagrit hageja eksperdile ei esitanud, mistõttu ta ei saanud anda

arvamust, kas vahetatud survelaager oli uus või varem kasutatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

mootori korrast äraolek oli arusaadav, ent kostjad oma ebaprofessionaalsuse tõttu ei saanud sellest

aru.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse kohaselt on linnakohus õigesti leidnud, et

tööandja peab töötajale hinnangu andmisel tuginema konkreetsetele faktidele, mis näitavad, et ta oma

tööülesannetega toime ei tule. Vaidluse korral peab tööandja tõendama nende asjaolude esinemist,

mille tõttu töötaja tehtavale tööle ei vasta. Hageja lähtus järelduste tegemisel sellest, et just kostjad

kasutasid ebaõigeid sõiduvõtteid, kiirabibussiga sõidetud tundide arvust ja kilomeetritest. Hageja

pidanuks tõendama, kes bussijuhtidest kasutas ebaõigeid sõiduvõtteid.

Kassatsioonkaebuses palus hageja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada, kuna kohus on vääralt

kohaldanud TLS § 86 p 4 ja TLS § 101 lg 3 ja on jätnud esitatud tõenditele sisulise hinnangu

andmata. Apellatsioonikohus on selgitanud TLS § 101 lg-st 1 tulenevat õigust töölepingu

lõpetamiseks, kuid arvestades vaidluse seotust vägagi spetsiifiliste tehniliste probleemidega piirdus

tõdemusega, et on võimatu selgitada, kes kolmest autojuhist kasutas ebaõigeid sõiduvõtteid. Ekspert

selgitas kohtuistungil, et siduri väärast ja ebamäärasest kasutamisest ükskõik kelle poolt põhjustatud

intensiivne kulumine pidi olema vabakäigu suurenemise tagajärjel tuntav igale selle kiirabibussi rooli

istunud ja oma tööd korralikult tegevale autojuhile. Kostjate vaieldamatult ebapiisav tööoskus

väljendus vääras juhtimisvõttes ja sellest tekkinud tehnilise rikke kõrvaldamiseks remondivajadusest

mittearusaamises.

Vastuses palusid kostjad jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Töölepingud lõpetati

nendega ebaseaduslikult. Kostjad leidsid, et väntvõll võib puruneda mitmel põhjusel. Seda selgitas

kohtuistungil ka ekspert. Väntvõll ei purune siduri ebaõige kasutamise tõttu.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus on materiaalõiguse norme õigesti tõlgendanud. TLS § 86 p 4 kohaselt võib tööandja

lõpetada töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise

tõttu. TLS § 101 lg 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 4 ettenähtud alusel, kui

töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Hageja

käskkirja kohaselt lõpetati kostjatega tööleping TLS § 86 p 4 alusel seoses kiirabibussi mootori

purunemisega autojuhtide pikaajaliselt väärade juhtimisvõtete tõttu. Ringkonnakohus asus

põhjendatult seisukohale, et kostjatega töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel on ebaseaduslik,

kuna hageja väide kostjate tööoskuste kohta on oletuslik. Hageja on küll tõendanud, et mootor

purunes siduri ebaõige kasutamise tõttu, kuid ei ole tõendanud, et kostjad ei vasta tehtavale tööle:

kasutasid sidurit ebaõigesti; ei saanud aru autojuhile äratuntavatest riketest. Seega on väär ka

kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on jätnud tõenditele sisulise hinnangu andmata.

Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et eksperdi arvamus on tõendiks TsKS § 87

lg 2 mõttes üksnes siis, kui see on määratud ja tehtud TsKS §-des 128-134 sätestatud alustel ja korras.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1997. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja. H. Jõks

Liikmed. J. Luik, Vernik